Andmekogude seadus. 12. märtsil 1997. a. (RT I 1997, 28, 423)
1. peatükk. Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogu valdamise,
kasutamise ja käsutamise korra ning riigi, kohaliku omavalitsuse ja eraõigusliku isiku
andmekogu pidamise, andmete väljastamise ja andmete kasutamise üldalused.
(14.06.2000 jõust.01.01.2001 RT I 2000, 57, 373)
(2) Seadusega võib ette näha registreid, mis ei ole andmekogud käesoleva seaduse
tähenduses ja millele kohaldatakse käesolevat seadust nendes seadustes sätestatud ulatuses.
(14.06.2000 jõust.01.01.2001 RT I 2000, 57, 373)
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse
seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117) sätteid, arvestades
käesoleva seaduse erisusi.
(19.06.2002 jõust.01.08.2002 RT I 2002, 61, 375)
§ 2. Mõisted
(1) Andmekogu käesoleva seaduse mõistes on riigi, kohaliku omavalitsuse, avalik
õigusliku või eraõigusliku isiku peetav korrastatud andmete kogum, mille pidamisel
kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust või mida peetakse käsitsi ja korrastatud vormidel,
mis võimaldavad andmetega lihtsat tutvumist või nende mehhaanilist töötlemist. Käesolev
seadus ei käsitle andmekogusid, mida peetakse:
1) raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588) alusel;
(30.01.2003 jõust.01.03.2003 RT I 2003, 18, 107)
2) teaduslikul, pedagoogilisel ja koduuurimislikul eesmärgil, kui neid andmekogusid
kasutatakse ainult sellel otstarbel;
3) organisatsiooni õigusaktidest tulenevate või põhikirjaliste ülesannete täitmisel, kui
neist andmekogudest ei väljastata andmeid muudeks vajadusteks;
(30.01.2003 jõust.01.03.2003 RT I 2003, 18, 107)
4) Statistikaametis riiklike statistiliste vaatluste korraldamise eesmärgil.
(08.04.2004 jõust.28.04.2004 RT I 2004, 30, 204)
(2) Andmeteks käesoleva seaduse mõttes loetakse igasuguseid üksteisest eraldatavaid
informatsiooniühikuid.
(3) Andmete töötlemine käesoleva seaduse tähenduses on andmete kogumine,
salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine, nende kohta päringute teostamine,
nendest väljavõtete tegemine, andmete kasutamine, üleandmine, ühendamine, sulgemine,
kustutamine või hävitamine või mitu eeltoodud toimingut, sõltumata toimingute teostamise
viisist või kasutatavatest vahenditest.
(4) Automatiseeritud andmetöötlus on andmete töötlemine arvuti või arvutisüsteemi ja
andmete töötlemiseks ettenähtud tarkvara abil.
(5) Andmekogu pidamine on andmete töötlemine, andmete töötlemise arvestuse
pidamine, andmete kaitsmine ja nimetatud tegevuste korraldamine.
(6) Andmekogu laiendamine on andmekogusse kogutavate andmete loetelu täiendamine.
(7) Andmete ristkasutus on andmete ülekandmine ühest andmekogust teise või mitmes
andmekogus sisalduvate andmete ühine infotehnoloogiline töötlemine.
§ 3. Andmete töötlemise alused
(30.01.2003 jõust.01.03.2003 RT I 2003, 18, 107)
(1) Eraõiguslikul isikul on õigus koguda tema peetavasse andmekogusse kõiki avalikult
kättesaadavaid või isiku poolt vabatahtlikult andmekogusse kandmiseks esitatavaid andmeid.
Eraõiguslik isik võib nõuda oma klientidelt ainult neid andmeid, mis on otseselt vajalikud
kliendi poolt soovitava toimingu sooritamiseks.
(2) Avalikõiguslikul isikul on õigus tema peetavasse andmekogusse koguda ainult tema
asutamise seaduses nimetatud ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid.
(3) Riik ja kohalik omavalitsus võivad töödelda nende peetavates andmekogudes oma
seadusekohaste ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid, mille töötlemine on ette nähtud
seadustes või seaduse alusel vastuvõetud õigusaktides.
(30.01.2003 jõust.01.03.2003 RT I 2003, 18, 107)
(4) Andmete kogumisel andmekogusse peab andmekogu omanik arvestama käesolevas
seaduses, isikuandmete kaitse seaduses (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000,
50, 317; 91, 597; 104, 685; 2001, 50, 283; 2002, 61, 375; 63, 387), riigisaladuse seaduses (RT
I 1994, 45, 720; 1996, 42, 809), muudes seadustes ja nende alusel vastuvõetud õigusaktides
sätestatud piiranguid ja seaduses ettenähtud juhul saama andmete kogumiseks loa
andmekaitse järelevalveasutuselt.
§ 4. Andmekogu omanik
Andmekogu omanikuks võib olla eraõiguslik isik, avalikõiguslik isik, riik või kohalik
omavalitsus.
§ 5. Andmekogu asutamine
(1) Eraõiguslik isik ja avalikõiguslik isik peavad seaduses sätestatud juhtudel
andmekogu asutamiseks taotlema loa andmekaitse järelevalveasutuselt.
(2) Riik ja kohalik omavalitsusüksus asutavad andmekogu käesolevas seaduses
ettenähtud korras.
§ 6. Vastutav ja volitatud töötleja
(1) Andmekogu vastutavaks töötlejaks on andmekogu omanik. Riigi või kohaliku
omavalitsuse andmekogu vastutava töötleja õiguste teostaja määratakse seaduses või seaduse
alusel vastuvõetud õigusaktis sätestatud korras.
(2) Volitatud töötleja on isik, kes peab andmekogu või töötleb andmeid andmekogu
vastutava töötleja tellimusel.
§ 7. Vastutava ja volitatud töötleja kohustused andmekogu pidamisel
(1) Vastutav töötleja on kohustatud tagama andmekogu pidamise ja selles sisalduvate
andmete töötlemise täies vastavuses seaduse ja seaduse alusel vastuvõetud õigusaktidega.
(2) Volitatud töötleja on kohustatud täitma kõiki temale andmekogu vastutava töötleja
poolt antud ülesandeid andmekogu pidamisel ja andmete töötlemisel täies vastavuses seaduse
ja seaduse alusel vastuvõetud õigusaktidega ning neid järgides sõlmitud lepingutega.
Volitatud töötleja võib teostada andmekogus säilitatavate andmete töötlust ainult juhul, kui ta
on saanud selleks otsese käsu andmekogu vastutavalt töötlejalt või ta täidab seaduse, muu
õigusakti või andmekogu vastutava töötlejaga sõlmitud lepinguga talle pandud ülesandeid.
(3) Volitatud töötleja peab hoolitsema selle eest, et andmekogu oleks halduslike,
füüsiliste ning tark ja riistvaraliste meetmetega asjakohaselt kaitstud loata töötluse,
sealhulgas kasutamise, hävitamise ning muutmise eest.
(4) Volitatud töötleja peab tagama andmekogu kaitsmise abinõud selliselt, et oleks
välditud:
1) kõrvaliste isikute juurdepääs andmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;
2) andmekandjate omavoliline lugemine, kopeerimine või kustutamine;
3) andmete omavoliline salvestamine ja nende muutmine või kustutamine;
4) andmetöötlussüsteemi omavoliline kasutamine andmete ülekandmiseks
andmesidevahendite abil;
5) andmesaajate juurdepääs neile mittelubatud (väljaandmiseks ja kasutamiseks
mitteettenähtud) andmetele;
6) andmete töötlemine mittesihipäraselt (mitte tööülesande kohaselt);
7) andmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel
andmete omavoliline lugemine, kopeerimine, muutmine ning kustutamine.
(5) Andmekogu volitatud töötleja on kohustatud koostama ja pidama andmete töötlemisel
kasutatavate vahendite loetelu ja dokumentatsiooni ning andmete töötlemise arvestust.
(6) Andmete töötlemises ja väljastamises osalevad isikud on kohustatud hoidma saladuses
neile tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid, mida pole antud avalikuks
kasutamiseks. See kohustus jätkub pärast töösuhte lõppemist.
§ 8. Vastutava ja volitatud töötleja vastutus andmekogu pidamisel
(1) Andmekogu vastutav töötleja vastutab kõigi andmekogu pidamisel toimunud
õiguserikkumiste eest, välja arvatud juhul, kui tema poolt seaduse või muu õigusakti täpseks
täitmiseks antud korraldused on jäetud täitmata või on täidetud pahatahtlikult või on volitatud
töötleja rikkunud vastutava töötlejaga sõlmitud lepingut ja vastutav töötleja on alustanud ise
menetlust või pöördunud vastavasisulise avaldusega pädeva organi poole õiguserikkuja
vastutusele võtmiseks seaduses ettenähtud korras.
(2) Volitatud töötleja vastutab ainult nende rikkumiste eest, mis on seotud tema
lepinguliste ülesannete täitmisega, või ta enda lepinguvälise seadusvastase tegevuse eest.
§ 9. Andmekogu asutamise ja kasutuselevõtmise dokumentidega tutvumine
Andmekogu vastutava töötleja ja andmekogu volitatud töötleja juures peab olema võimalik
tutvuda andmekogu asutamise ja muude andmekogu kohta käivate dokumentidega.
§ 10. Andmekogus olevate andmetega tutvumine ja neist ärakirjade saamine
(1) Eraõiguslikule isikule kuuluvas andmekogus olevate andmetega tutvumiseks loa
andmise või sellest keeldumise ja andmetest ärakirjade väljastamise otsustab andmekogu
omanik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudes peetavad andmed on avalikud ning igal
Eesti kodanikul on õigus nendega seaduses sätestatud korras tutvuda ja neist ärakirju saada,
välja arvatud juhul, kui seadusega on andmetega tutvumine või andmete väljastamine
keelatud või need on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks. Kui seadus ei sätesta
teisiti, siis on käesolevas lõikes nimetatud õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival
välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.
(3) Seaduses sätestatud juhtudel on riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogus olevate
andmetega tutvumine, andmete väljastamine ja neist ärakirjade saamine tasuline.
§ 11. Isiku õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega
Igal isikul on õigus tutvuda tema kohta andmekogusse kogutud andmetega, kui seda õigust ei
ole piiratud seadusega.
§ 111. Piirangud julgeolekuasutust puudutavate andmete kajastamisel riigi andmekogudes
(1) Julgeolekuasutust puudutavaid riigisaladuseks tunnistatud või ametialaseks
kasutamiseks ettenähtud andmeid kajastatakse üksnes julgeolekuasutuste andmekogudes.
(2) Julgeolekuasutust puudutavate muude andmete kajastamisel riigi andmekogudes võib
vajaduse korral kasutada variandmeid.
(3) Variandmete kasutamine toimub julgeolekuasutuse juhi salajase käskkirja alusel,
milles näidatakse ära julgeolekuasutust puudutavad tegelikud andmed ja nende kajastamisel
riigi andmekogudes kasutatavad variandmed.
(20.12.2000 jõust.01.03.2001 RT I 2001, 7, 17)
§ 12. Andmete ristkasutus
(1) Riigi või kohaliku omavalitsuse eri andmekogudes säilitatavate andmete ristkasutus
on lubatud ainult seaduses või seaduse alusel vastuvõetud õigusaktis sätestatud juhtudel ja
ainult riigile või kohalikule omavalitsusüksusele seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
(2) (Kehtetu 12.02.2003 jõust.01.10.2003 RT I 2003, 26, 158)
§ 13. Andmekogude laiendamine ja ühendamine
(1) Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude laiendamine või nende ühendamine on
lubatud ainult seaduses sätestatud alustel ja korras, kusjuures see peab toimuma riigile ja
kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesandeid arvestades.
(2) Delikaatseid isikuandmeid sisaldava andmekogu laiendamiseks või ühendamiseks
teise andmekoguga on vaja andmekaitse järelevalveasutuse luba.
§ 14. Andmekogu pidamine volitatud töötleja poolt halduslepingu alusel
(19.06.2002 jõust.01.08.2002 RT I 2002, 61, 375)
(1) Kui riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu volitatud töötlejaks on andmekogu
asutamise õigusaktis määratud eraõiguslik isik, peetakse andmekogu halduslepingu alusel.
(30.01.2003 jõust.01.03.2003 RT I 2003, 18, 107)
(2) Riigi põhiregistri ja riikliku registri pidamise haldusleping sõlmitakse kuni neljaks
aastaks.
(30.01.2003 jõust.01.03.2003 RT I 2003, 18, 107)
(3) Riigiasutuse andmekogu ja kohaliku omavalitsuse registri või muu andmekogu
pidamise haldusleping sõlmitakse kuni kolmeks aastaks.
(30.01.2003 jõust.01.03.2003 RT I 2003, 18, 107)
§ 15. Andmekogu andmete töötlemise vahendite dokumenteerimine
Andmete töötlemisel kasutatavate vahendite loetelu peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) seadme nimetus, tüüp, number ning selle seadme valmistanud ettevõtte nimi;
2) kasutatava tarkvara nimetus, litsentsi number ning selle valmistanud ettevõtte nimi;
3) kasutatava tarkvara dokumentide asukoht.
§ 16. Andmekogude riiklik register
(1) Vabariigi Valitsus asutab riigi ja kohalike omavalitsuste andmekogude riikliku registri
nimetusega «Andmekogude riiklik register».
(30.01.2003 jõust.01.03.2003 RT I 2003, 18, 107)
(2) Andmekogude riiklikus registris on andmed järgmiste riigi ja kohalike omavalitsuste
andmekogude kohta:
1) riigi põhiregistrid ja nendega andmete vahetamises osalevad andmekogud;
2) riiklikud registrid;
3) Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnustega riigiasutuste muud andmekogud ja
kohalike omavalitsuste andmekogud.
(3) Andmekogude riikliku registri vastutavaks töötlejaks määratud valitsusasutus annab
Vabariigi Valitsuse ja valitsusasutuste poolt asutatavate andmekogude asutamise dokumentide
projektide kohta arvamuse.
(4) Andmekogude riikliku registri vastutaval töötlejal on õigus teha Vabariigi Valitsusele
ja andmekogude vastutavatele töötlejatele ning riigi infosüsteemide alaseid töid
koordineerivale asutusele sarnaste ja teineteist sisuliselt kordavate andmekogude pidamise
vältimiseks ettepanekuid andmekogu laiendamiseks, ühendamiseks või likvideerimiseks,
andmete ristkasutuseks, andmetöötluse või andmehõive korrastamiseks.
§ 17. Järelevalve teostamine andmekogude üle
(1) Järelevalvet andmekogude pidamise seaduslikkuse üle teostab andmekaitse
järelevalveasutus. Andmekaitse järelevalveasutuse ülesanded, õigused ja kohustused on
sätestatud isikuandmete kaitse seaduses, käesolevas seaduses ning muudes seadustes.
(2) (Kehtetu 30.01.2003 jõust.01.03.2003 RT I 2003, 18, 107)
2. peatükk. Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogud
1. osa. Üldsätted
§ 18. Riigi andmekogu mõiste ja liigid
(1) Riigi andmekogu on käesolevas seaduses sätestatud korras asutatud ja riigi omandis
olev andmekogu.
(2) Riigi andmekogude liigid on:
1) riigi põhiregister;
2) riiklik register;
3) riigiasutuste peetavad muud andmekogud.
§ 19. Kohaliku omavalitsuse andmekogu mõiste ja liigid
(1) Kohaliku omavalitsuse andmekogu on käesolevas seaduses sätestatud korras asutatud
ja kohaliku omavalitsuse omandis olev andmekogu.
(2) Kohaliku omavalitsuse andmekogud jagunevad järgmiselt:
1) kohaliku omavalitsuse registrid;
2) kohaliku omavalitsuse muud andmekogud.
(3) Mitu kohalikku omavalitsust võivad pidada oma ülesannete täitmiseks vajalikku ühist
andmekogu.
§ 20. Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamise viisid ja ülesehituse printsiibid
(1) Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogusid peetakse infotehnoloogiliste
andmebaasidena. Andmekogu pidamisel tuleb andmed klassifitseerida ja kodeerida vastavalt
riiklikele klassifikaatoritele ja standarditele.
(2) Tulenevalt andmekogu eesmärgist ja selle pidamise otstarbekusest võib riigi ja
kohaliku omavalitsuse andmekogusid pidada ka:
1) kartoteekide või kanderaamatutena;
2) andmekogu toimikute või objekti toimikutena;
3) heli, pildi või esemekoguna;
4) muul andmekogu asutavas õigusaktis määratud viisil.
(3) Andmekogu ülesehitus määratakse teda asutava õigusaktiga, lähtudes andmekogu
koostamise eesmärgist ja kasutamise lihtsusest.
(4) Riigiasutustel on keelatud pidada sarnaseid ja teineteist sisuliselt kordavaid
andmekogusid.
§ 21. Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutav töötleja ja volitatud töötleja
(1) Riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutav töötleja on andmekogu omaniku
esindaja, kes vastutab andmekogu pidamise seaduslikkuse eest, korraldab andmekogu ja tema
osade projekteerimiseks ja kasutuselevõtmiseks vajalike tööde läbiviimise ja vastuvõtmise,
juhib andmekogu pidamist, teostab andmekogu pidamise üle järelevalvet ning lahendab
seaduses sätestatud ulatuses ja korras vaidlusi andmekogu pidamisel tekkinud küsimustes.
(2) Riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu volitatud töötleja on käesoleva seaduse
või muu õigusakti alusel määratud või andmekogu vastutava töötlejaga sõlmitud lepingu
alusel tegutsev riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või isik, kes teostab õigusaktis või
lepingus ja õigusaktis ettenähtud ulatuses andmete töötlemist.
(3) Andmekogu vastutav töötleja annab andmekogu volitatud töötlejale ülesandeid ja
juhendeid andmekogu pidamise ja töötlemisega seotud asjades ning teostab kontrolli volitatud
töötleja tegevuse üle andmekogu pidamisel.
§ 211. Juurdepääs riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogus peetavatele andmetele
(1) Igaühel on õigus saada riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogust andmeid, millele
juurdepääs ei ole seadusega piiratud.
(2) Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogu volitatud töötleja on kohustatud isiku
nõudel andmed väljastama sellekohase taotluse saamisest alates viie tööpäeva jooksul, kui
seadusega ei ole sätestatud teist tähtaega.
(3) Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogust või andmekogu kohta ei väljastata
andmeid, mis käsitlevad andmekaitset ja andmete tehnilist töötlemist. Sellistele andmetele on
juurdepääsuõigus üksnes andmete töötlejal ja andmekogu pidamise järele valvaval isikul või
uurimisorganil.
(4) Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogus töödeldavatele andmetele tagatakse
juurdepääs avaliku teabe seaduses sätestatud korras, viisil, tingimustel ja tähtaegadel, kui
seadusega ei ole sätestatud teistsugust korda, viisi, muid tingimusi või tähtaegu. Juurdepääs
isikuandmetele võimaldatakse kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe
seadusega.
(5) Avalikkusele olulist teavet sisaldavale andmekogule peab olema võimalik juurde
pääseda üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu. Andmekogud või nende osad, mis tuleb sel
viisil avalikustada, sätestatakse andmekogude asutamise aluseks olevas seaduses või muus
õigusaktis.
(15.11.2000 jõust.01.01.2001 RT I 2000, 92, 597)
§ 22. Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekoguga seotud kulude katmine
(1) Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogu pidamiseks vajalikud kulud sisaldavad
andmekogu asutamise, kasutuselevõtmise, pidamise ja arendamisega, andmete kogumise,
registreerimise, töötlemise ja väljastamisega seotud kulusid.
(2) Riigi andmekogude pidamiseks vajalikud kulud kaetakse riigieelarvest ja
andmekogude pidamisel osutatavate teenuste eest võetavate tasude arvel, kui tasuliste teenuste
osutamine on sätestatud seadusega.
(30.05.2000 jõust.01.08.2000 RT I 2000, 50, 317)
(3) (Kehtetu 30.01.2003 jõust.01.03.2003 RT I 2003, 18, 107)
(3 1 ) Kui andmekogu pidamisel on seadusega sätestatud tasuliste teenuste osutamine,
esitatakse andmekogu pidamise eelarve koostamisel andmed vastavate tasude suuruse ja
laekumise kohta eelmisel eelarveaastal.
(30.05.2000 jõust.01.08.2000 RT I 2000, 50, 317)
(4) Kohaliku omavalitsuse andmekogudega seotud kulud kaetakse kohalikust eelarvest.
§ 23. Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude laiendamine ja ühendamine
Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude laiendamine või ühendamine võib toimuda
ainult seaduses ettenähtud juhtudel ja andmekaitse järelevalveasutuse loal, kui:
1) laiendamine või ühendamine on vajalik riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele
pandud ülesannete otstarbekamaks täitmiseks ja laiendatud või ühendatud andmekogus
sisalduvad andmed ei riku isikuandmete kaitse seaduse ja muude seadustega sätestatud
piiranguid või
2) riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele on seadusega pandud uusi ülesandeid,
mille nõuetekohane täitmine toob kaasa vajaduse olemasolevat andmekogu laiendada või
ühendada see mõne teise olemasoleva andmekoguga.
§ 24. Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogu likvideerimine
(1) Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogu likvideerimise otsustab seaduses sätestatud
korras andmekogu asutaja.
(2) (Kehtetu 30.01.2003 jõust.01.03.2003 RT I 2003, 18, 107)
2. osa. Riigi põhiregistrid
§ 25. Riigi põhiregistri mõiste
(1) Riigi põhiregister on seadusega asutatud avalikuks kasutamiseks määratud
andmekogu, mida peetakse üldistes huvides riigi kõige olulisemate ülesannete täitmiseks.
(2) Riigi põhiregistreid peetakse:
1) riigi rahvastiku (elanikud),
2) riigis registreeritud juriidiliste isikute,
3) kinnisvara,
4) (Kehtetu 30.01.2003 jõust.01.03.2003 RT I 2003, 18, 107)
5) riigivara,
6) muude seadusega määratud oluliste objektide kohta.
§ 26. Riigi põhiregistri asutamine
(1) Riigi põhiregister asutatakse tema kohta käiva seadusega või antakse mõne muu
seadusega loodud registrile riigi põhiregistri staatus.
(2) Riigi põhiregistrit käsitlevas seaduses sätestatakse:
1) registri asutamise ja kasutuselevõtmise eesmärk;
2) registri ametlik nimi ning selle kuuluvus põhiregistrite hulka;
3) registri vastutav töötleja – ministeerium (minister) või Riigikantselei;
(30.05.2000 jõust.01.08.2000 RT I 2000, 50, 317; 24.01.2001 jõust.23.02.2001 RT I 2001,
17, 77)
4) registri volitatud töötlejate määramise kord;
(30.05.2000 jõust.01.08.2000 RT I 2000, 50, 317)
5) registri ülesehitus ja registri pidamise organisatsiooniline struktuur, volitatud
töötlejate õigused ja kohustused;
6) registri objekt, registriandmete koosseis, registri objekti kohta registrisse kantavad
andmed, registrisse kantud andmete õiguslik tähendus, andmete registris säilitamise tähtaeg ja
juhud, mil on lubatud registrisse kantud andmete ristkasutus;
(30.05.2000 jõust.01.08.2000 RT I 2000, 50, 317)
7) andmete registrisse vastuvõtmise ja registrist väljastamise üle arvestuse pidamise
kord;
8) andmete esitaja ja tema poolt andmete registrisse üleandmise kord ja tähtajad ning
andmete õigeaegse esitamata jätmise või teadlikult valeandmete esitamise korral tema suhtes
kohaldatavad sanktsioonid;
9) registrile esitatud andmete registreerimise aluseks olevate alusdokumentide loetelu,
juhul kui see ei ole sätestatud muus seaduses;
10) registriandmetele juurdepääsu õigus ja kord;
(30.05.2000 jõust.01.08.2000 RT I 2000, 50, 317)
11) andmete, millele on tulenevalt isikuandmete kaitse seadusest, riigisaladuse seadusest
ja muudest seadustest kehtestatud juurdepääsupiirangud, loetelu ning vastavate
juurdepääsupiirangute kehtestamise ja juurdepääsupiirangutega andmetele juurdepääsu
võimaldamise kord;
(30.05.2000 jõust.01.08.2000 RT I 2000, 50, 317)
12) ebaõigete andmete parandamise ja sellest informeerimise kord;
13) andmetele juurdepääsu sulgemise tingimused ja kord;
14) registrist andmete saamise eest tasumise kord ning andmeid tasuta saavate isikute ja
asutuste loetelu;
15) registri pidamise finantseerimise kord;
16) registri laiendamise, teise registriga ühendamise ja likvideerimise alused ja kord.
(3) Seaduses võib sätestada ka teisi riigi põhiregistri kohta käivaid tingimusi.
§ 27. Riigi põhiregistri vastutav töötleja
(1) Riigi põhiregistri vastutavaks töötlejaks määratakse üks ministeeriumidest
(ministritest) või Riigikantselei.
(24.01.2001 jõust.23.02.2001 RT I 2001, 17, 77)
(2) Registri pidamise täpsemaks korraldamiseks on Vabariigi Valitsusel ja vastutaval
töötlejal õigus anda (seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses) välja õigusakte.
§ 28. Riigi põhiregistri volitatud töötleja
(1) Riigi põhiregistri volitatud töötlejaks võib olla:
1) riigiasutus;
2) avatud pakkumismenetluse teel korraldatud riigihanke eduka pakkumise esitanud isik.
(2) Riigiasutuse määrab riigi põhiregistri volitatud töötlejaks vastutava töötleja
ettepanekul Vabariigi Valitsus, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.
(30.01.2003 jõust.01.03.2003 RT I 2003, 18, 107)
§ 29. Põhiregistri laiendamine ja ühendamine
Riigi põhiregistri laiendamine või sellega muu andmekogu ühendamine toimub põhiregistri
kohta käiva seaduse vastavasisulise muutmise teel.
§ 30. Põhiregistri likvideerimine
Riigi põhiregistri võib likvideerida ainult seaduses sätestatud juhtudel eraldi seaduse alusel.
3. osa. Riiklikud registrid
§ 31. Riikliku registri mõiste
Riiklik register käesoleva seaduse mõistes on Vabariigi Valitsuse poolt seaduse või
välislepingu alusel asutatud ühe või mitme ministeeriumi või Riigikantselei seadusekohaste
ülesannete täitmiseks vajalik andmekogu.
(25.03.98 jõust.01.05.98 RT I 1998, 36/37, 552)
§ 32. Riikliku registri asutamine
(1) Riikliku registri asutab Vabariigi Valitsus määrusega.
(2) Riikliku registri asutamise ettepaneku Vabariigi Valitsusele teeb minister, kelle
valitsemisala ülesannete täitmiseks on register vajalik.
(3) Minister esitab riikliku registri asutamise ettepaneku Vabariigi Valitsuse määruse
eelnõuna koos seletuskirja ja riikliku registri põhimääruse eelnõuga.
(4) Juhul kui asutatav riiklik register hõlmab mitme ministeeriumi valitsemisala, esitab
minister ettepaneku riikliku registri asutamiseks kooskõlastatult vastavate ministritega.
(5) Riikliku registri asutamise kohta annab arvamuse riigi infosüsteemide alaseid töid
koordineeriv asutus, andmekaitse järelevalveasutus, Statistikaamet ja andmekogude riikliku
registri vastutav töötleja.
(30.01.2003 jõust.01.03.2003 RT I 2003, 18, 107)
§ 33. Riikliku registri asutamise ettepanekule lisatav seletuskiri
Riikliku registri asutamise ettepanekule lisatavas seletuskirjas peab sisalduma:
1) registri asutamise ja kasutuselevõtmise eesmärk;
2) registriobjekt ja selle andmete koosseis;
3) andmeandjate loetelu – füüsilised ja juriidilised isikud, kohaliku omavalitsuse organid
ja asutused ning riigiasutused, kellel on registrisse andmete andmise kohustus;
4) andmesaajate loetelu – füüsilised ja juriidilised isikud, kohaliku omavalitsuse organid
ja asutused ning riigiasutused, kellel on registrist andmete saamise õigus;
5) registri projekteerimiseks ja kasutuselevõtmiseks vajalike tööde eelarve;
6) registri pidamise kulude arvestus;
7) ettepanek registri vastutava töötleja ja volitatud töötleja kohta.
§ 34. Riikliku registri asutamise määrus
(1) Riikliku registri asutamise määruses peab sisalduma:
1) registri nimi;
2) registri asutamise aluseks olev õigusakt;
3) registri projekteerimiseks ja kasutuselevõtmiseks vajalike tööde tegemise tähtajad,
nende tööde finantseerimise maht ja allikad;
4) registri vastutav töötleja – ministeerium või muu valitsusasutus, kelle juhtimisel
registrit peetakse ja kes samaaegselt võib olla volitatud töötleja;
5) registri volitatud töötleja(te) nimi (nimed) või nimetus(ed).
(30.01.2003 jõust.01.03.2003 RT I 2003, 18, 107)
(2) Riikliku registri asutamise määrusega kinnitatakse riikliku registri pidamise
põhimäärus.
§ 35. Riikliku registri pidamise põhimäärus
Riikliku registri pidamise põhimääruses sätestatakse:
1) registri asutamise ja kasutuselevõtmise eesmärk;
2) registri ametlik nimi;
3) registri ülesehitus ja registri pidamise organisatsiooniline struktuur, andmete
töötlemise kord eri tasanditel, andmete vahetamine ja võrdlemine eri tasandite vahel;
4) registrisse kantavad andmed ja nende õiguslik režiim;
5) registriandmete esitaja;
6) registrisse andmete esitaja poolt kogutud andmete registreerimise aluseks olevate
alusdokumentide loetelu, kui see ei ole sätestatud muus seaduses;
7) andmete registrisse üleandmise kord ja tähtajad;
8) registrist andmete väljastamise kord ja viis ning registrist andmete saamiseks
õigustatud isikute ring;
(30.01.2003 jõust.01.03.2003 RT I 2003, 18, 107)
9) isikud, kellel on õigus saada andmeid tasuta ning registrist andmete saamise eest
tasumise kord;
10) andmete registrist väljastamise kord;
11) vastavalt seadusele piiratult kättesaadavate andmete ja salastatavate andmete loetelu
ning nendega tutvumise kord;
12) andmetele juurdepääsu sulgemise tingimused ja kord;
13) ebaõigete andmete parandamise ja sellest informeerimise kord;
14) andmete registrisse vastuvõtmise ja registrist väljastamise üle arvestuse pidamise
kord;
15) registri pidamise üle järelevalvet teostama õigustatud isikud ja järelevalve teostamise
kord;
16) registri pidamise finantseerimise kord;
17) registri likvideerimise kord.
§ 36. Riikliku registri laiendamine
Riikliku registri laiendamine toimub seaduses sätestatud aluste olemasolul riikliku registri
pidamise põhimääruses vastavasisuliste muudatuste tegemise järel.
§ 37. Riikliku registri likvideerimine
(1) Riikliku registri likvideerimise otsustab Vabariigi Valitsus.
(2) Registri likvideerimisel otsustab Vabariigi Valitsus andmete üleandmise teise
registrisse, riiklikku arhiivi või nende kuulumise hävitamisele ja üleandmise või hävitamise
tähtaja.
(3) Andmete üleandmine toimub volitatud töötleja poolt vastutava töötleja vastutusel ning
riikliku andmekaitse järelevalveasutuse volitatud ametiisiku ja riiklike infosüsteemide alaseid
töid koordineeriva asutuse volitatud ametiisiku juuresolekul. Andmete üleandmisel või
hävitamisel koostatakse vastav akt.
4. osa. Riigiasutuse muud andmekogud
§ 38. Riigiasutuse andmekogu
Riigiasutuse andmekogu käesoleva seaduse mõistes on riigiasutusele seaduse või muu
õigusaktiga pandud ülesannete täitmiseks või riigiasutuse töö korraldamise tagamiseks vajalik
andmekogu.
§ 39. Riigiasutuse andmekogu asutamine
(1) Riigiasutusele seaduse või muu õigusaktiga pandud ülesannete täitmiseks vajaliku
andmekogu asutamise otsustab riigiasutuse juht.
(2) Riigiasutuse andmekogu asutab riigiasutuse juht või tema poolt volitatud ametiisik.
§ 40. Riigiasutuse andmekogu asutamise kord
(1) Andmekogu asutamise õigusaktis määrab asutaja kindlaks:
1) andmekogu asutamise ja kasutuselevõtmise eesmärgi;
2) andmekogu nime;
3) andmekogu ülesehituse;
4) andmekogu vastutava ja volitatud töötleja;
5) andmekogusse kantavad andmed;
6) (Kehtetu 15.11.2000 jõust.01.01.2001 RT I 2000, 92, 597)
7) vastavalt riigisaladuse seadusele ja isikuandmete kaitse seadusele avalikuks
kasutamiseks mitteettenähtud andmete loetelu;
8) andmekogu pidamise üle järelevalve teostamise korra.
(2) Andmekogu asutamisest informeeritakse kirjalikult andmekaitse järelevalveasutust.
(30.01.2003 jõust.01.03.2003 RT I 2003, 18, 107)
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogu asutamise õigusakti kohta
annavad arvamuse andmekogude riikliku registri vastutav töötleja ja Statistikaamet.
(30.01.2003 jõust.01.03.2003 RT I 2003, 18, 107)
§ 41. Riigiasutuse andmekogu likvideerimine
(1) Andmekogu likvideerimise otsustab andmekogu asutaja.
(2) Andmekogu likvideerimisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse,
riiklikku või riigiasutuse arhiivi või nende kuulumine hävitamisele ja üleandmise või
hävitamise tähtaeg.
(3) Andmete üleandmine toimub andmekogu volitatud töötleja poolt andmekogu
vastutava töötleja vastutusel ja riikliku andmekaitse järelevalveasutuse volitatud ametiisiku
juuresolekul. Andmete üleandmisel või hävitamisel koostatakse vastav akt.
5. osa. Kohaliku omavalitsuse andmekogud
§ 42. Kohaliku omavalitsuse register
Kohaliku omavalitsuse register käesoleva seaduse mõistes on kohalikule omavalitsusele
seaduse või muu õigusaktiga pandud ülesannete täitmiseks või kohaliku omavalitsuse töö
korraldamise tagamiseks vajalik register.
§ 43. Kohaliku omavalitsuse registri asutamine
(1) Kohaliku omavalitsuse registri asutab kohaliku omavalitsuse volikogu käesoleva
seaduse alusel ja kohaliku omavalitsuse kehtestatud korras.
(2) Kohaliku omavalitsuse registri asutamise aluseks on seadus või kohaliku omavalitsuse
volikogu otsus.
(3) Mitme kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks ühiselt peetav register asutatakse
vastavate volikogude otsusega ning informeeritakse sellest kirjalikult vastavaid maavanemaid
ja andmekaitse järelevalveasutust.
(30.01.2003 jõust.01.03.2003 RT I 2003, 18, 107)
(4) Kohaliku omavalitsuse registri asutamise ettepanekule lisatavas seletuskirjas peab
sisalduma:
1) registri asutamise ja kasutuselevõtmise eesmärk;
2) registrisse kogutavate andmete loetelu;
3) andmete esitajate loetelu – kes ja milliseid andmeid on kohaliku omavalitsuse
volikogu otsuse või muu õigusaktiga kohustatud registrisse andma;
4) tasuta andmesaajate loetelu – kellel ja milliseid andmeid on õigus õigusaktide alusel
saada;
5) registri kasutuselevõtmiseks vajalike tööde eelarve;
6) registri pidamise kulude arvestus;
7) ettepanek registri volitatud töötlejate kohta.
(5) Registri asutaja määrab:
1) registri nime;
2) registri vastutava töötleja – kohaliku omavalitsuse organi, kelle juhtimisel andmekogu
peetakse ja kes samaaegselt võib olla andmekogu pidaja;
3) registri volitatud töötleja(d);
4) registri kasutuselevõtmiseks vajalike tööde tegemise tähtajad, nende tööde
finantseerimise mahu ja allikad;
5) registri pidamise põhimääruse esitamise tähtaja.
(6) Andmekogu asutamise dokumentidele annab arvamuse andmekogude riikliku registri
vastutav töötleja.
§ 44. Kohaliku omavalitsuse registri pidamise põhimäärus
(1) Kohaliku omavalitsuse registri pidamise põhimääruse kinnitab volikogu ja selles
sätestatakse:
1) registri asutamise ja kasutuselevõtmise eesmärk;
2) registri ametlik nimi;
3) registri ülesehitus ja registri pidamise organisatsiooniline struktuur, andmete
töötlemise kord eri tasanditel, andmete vahetamine ja võrdlemine eri tasandite vahel;
4) registrisse kantavad andmed ja nende õiguslik režiim;
5) registriandmete esitaja;
6) registrisse andmete esitaja kogutud andmete registreerimise aluseks olevate
alusdokumentide loetelu, kui see ei ole sätestatud muus seaduses;
7) andmete registrisse üleandmise kord ja tähtajad;
8) (Kehtetu 15.11.2000 jõust.01.01.2001 RT I 2000, 92, 597)
9) isikud, kellel on õigus saada andmeid tasuta ning registrist andmete saamise eest
tasumise kord;
10) andmete registrist väljastamise kord;
11) vastavalt seadusele piiratult kättesaadavate andmete ja salastatavate andmete loetelu
ning nendega tutvumise kord;
12) andmetele juurdepääsu sulgemise tingimused ja kord;
13) ebaõigete andmete parandamise ja sellest informeerimise kord;
14) andmete registrisse vastuvõtmise ja registrist väljastamise üle arvestuse pidamise
kord;
15) registri pidamise üle järelevalvet teostama õigustatud isikud ja järelevalve teostamise
kord;
16) registri pidamise finantseerimise kord;
17) registri likvideerimise kord.
§ 45. Kohaliku omavalitsuse muu andmekogu
Kohaliku omavalitsuse andmekogu käesoleva seaduse mõistes on kohalikule omavalitsusele
seaduse või muu õigusaktiga pandud ülesannete täitmiseks või töö korraldamise tagamiseks
vajalik andmekogu.
§ 46. Kohaliku omavalitsuse andmekogu asutamine
(1) Kohalikule omavalitsusele seaduse või muu õigusaktiga pandud ülesannete täitmiseks
vajaliku andmekogu asutamise otsustab kohaliku omavalitsusasutuse juht.
(2) Kohaliku omavalitsuse andmekogu asutab kohaliku omavalitsusasutuse juht või tema
poolt volitatud ametiisik.
§ 47. Kohaliku omavalitsuse andmekogu asutamise kord
(1) Andmekogu asutamise õigusaktis määrab asutaja kindlaks:
1) andmekogu asutamise ja kasutuselevõtmise eesmärgi;
2) andmekogu nime;
3) andmekogu ülesehituse;
4) andmekogu vastutava ja volitatud töötleja;
5) andmekogusse kantavad andmed;
6) (Kehtetu 15.11.2000 jõust.01.01.2001 RT I 2000, 92, 597)
7) vastavalt riigisaladuse seadusele ja isikuandmete kaitse seadusele avalikuks
kasutamiseks mitteettenähtud andmete loetelu;
8) andmekogu pidamise üle järelevalve teostamise korra.
(2) Andmekogu asutamisest informeeritakse kirjalikult andmekaitse järelevalveasutust.
(30.01.2003 jõust.01.03.2003 RT I 2003, 18, 107)
§ 48. Kohaliku omavalitsuse andmekogu likvideerimine
(1) Andmekogu likvideerimise otsustab andmekogu asutaja.
(2) Andmekogu likvideerimisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse,
riiklikku või kohaliku omavalitsuse arhiivi või nende kuulumine hävitamisele ja üleandmise
või hävitamise tähtaeg.
(3) Andmete üleandmine toimub andmekogu volitatud töötleja poolt andmekogu
vastutava töötleja vastutusel ja isikuandmete korral riikliku andmekaitse järelevalveasutuse
volitatud ametiisiku juuresolekul. Andmete üleandmisel või hävitamisel koostatakse vastav
akt.
3. peatükk. Järelevalve andmekogude pidamise üle
§ 49. Andmekaitse järelevalveasutus
Andmekaitsealast järelevalvet teostab isikuandmete kaitse seaduse § 34 alusel määratud
riigiasutus.
§ 50. Andmekaitse järelevalveasutuse õigused
Andmekaitse järelevalveasutusel on lisaks isikuandmete kaitse seaduses sätestatud õigustele
õigus igal ajal kontrollida riigi ja kohalike omavalitsuste andmekogude pidamise vastavust
seadustele ja muudele õigusaktidele, anda seaduses sätestatud juhtudel lubasid andmete
töötlemiseks ja ristkasutuseks, andmekogude ühendamiseks, laiendamiseks ja
likvideerimiseks, lahendada andmete töötlemisel tekkivaid vaidlusi ning määrata seaduses
sätestatud korras karistusi andmete ebaseadusliku töötlemise ja andmekogude pidamise korra
rikkumise puhul.
§ 51. Vaide esitamine
Vastutava või volitatud töötleja haldusakti või toimingu peale võib esitada vaide andmekaitse
järelevalveasutusele.
(19.06.2002 jõust.01.08.2002 RT I 2002, 61, 375)
3 1. peatükk. (19.06.2002 jõust.01.09.2002 RT I 2002, 63, 387)
Vastutus
(19.06.2002 jõust.01.09.2002 RT I 2002, 63, 387)
§ 511. Riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogusse andmete esitamata jätmine ja valeandmete esitamine
(1) Riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogusse kohustuslike andmete esitamata
jätmise või valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga
kuni 30 000 krooni.
(19.06.2002 jõust.01.09.2002 RT I 2002, 63, 387)
§ 512. Riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu pidamise korra rikkumine
Riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutava või volitatud töötleja kohustuste
rikkumise eest andmekogu pidamisel – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(19.06.2002 jõust.01.09.2002 RT I 2002, 63, 387)
§ 513. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §des 51 1 ja 51
2 sätestatud väärtegudele kohaldatakse
karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90,
601; 2004, 7, 40) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003,
26, 156; 83, 557; 88, 590; 593) sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §des 51 1 ja 51
2 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on
Andmekaitseinspektsioon.
(19.06.2002 jõust.01.09.2002 RT I 2002, 63, 387)
4. peatükk. Rakendussätted
§ 52. Varem asutatud riiklike registrite ja andmebaaside vastavusse viimine käesoleva seadusega
(1) Riikliku registri või andmebaasi põhimäärus, mis on vastu võetud enne käesoleva
seaduse jõustumist, tuleb viia vastavusse käesoleva seadusega kahe aasta jooksul pärast
seaduse jõustumist.
(2) Andmekogusse andmete kogumise, andmekogu pidamise ja andmekogust andmete
saamise finantseerimine tuleb viia vastavusse käesoleva seadusega seaduse jõustumisele
järgneval riigieelarve koostamisel.
§ 53. Andmekogude pidamist kindlustavad süsteemid
(1) Andmekogude pidamist kindlustavad süsteemid on:
1) klassifikaatorite süsteem;
2) geodeetiline süsteem;
3) aadressandmete süsteem;
4) infosüsteemide turvameetmete süsteem;
5) infosüsteemide andmevahetuskiht.
(2) Klassifikaator käesoleva seaduse mõistes on riigi või kohaliku omavalitsuse
andmekogus kasutatav ühetüübilisi objekte teatud tunnuse või tunnuste hulga alusel liigitav ja
üheselt identifitseeriv tähistuseeskiri. Klassifikaatorite süsteem koosneb:
1) klassifikaatoritele esitatavatest nõuetest;
2) klassifikaatoritest;
3) klassifikaatorite haldajatest;
4) klassifikaatorite kasutajatest;
5) klassifikaatorite ja nende haldajate loetelust.
(3) Geodeetiline süsteem käesoleva seaduse mõistes koosneb:
1) geodeetilisest referentssüsteemist;
2) tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemist;
3) kõrgussüsteemist;
4) gravimeetrilisest süsteemist.
(4) Aadressandmete süsteem käesoleva seaduse mõistes on ühtsete põhimõtete kogum,
mis tagab aadressobjektide ühest identifitseerimist nii nende asukohas kui erinevates
andmekogudes ning muudab võrreldavaks erineval ajal ja eri põhimõtetel esitatud aadressid.
(5) Infosüsteemide turvameetmete süsteem käesoleva seaduse mõistes koosneb:
1) turvanõuete spetsifitseerimise korrast;
2) andmete organisatsioonilistest, füüsilistest ja infotehnilistest turvameetmetest.
(6) Infosüsteemide andmevahetuskiht käesoleva seaduse mõistes on nõuetele vastav
turvalist internetipõhist andmevahetust võimaldav tehniline ja tehnoloogiline keskkond.
(7) Andmekogude pidamist kindlustavad süsteemid kehtestab Vabariigi Valitsus.
Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 4 sätestatud süsteemide
kehtestamise delegeerida asjaomasele ministrile. Andmekogude pidamist kindlustavate
süsteemide kohta käivate eelnõude kohta annavad arvamuse asjaomased ministeeriumid.
(30.01.2003 jõust.01.03.2003 RT I 2003, 18, 107)
§ 531. Andmekogude pidamist kindlustavate süsteemide kasutamine
Asjaomaste andmekogude pidamist kindlustavate süsteemide kasutamine on kohustuslik kõigi
riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel.
(30.01.2003 jõust.01.01.2004 RT I 2003, 18, 107)
§ 54. (Kehtetu 19.06.2002 jõust.01.09.2002 RT I 2002, 63, 387)
§ 55. (Kehtetu 19.06.2002 jõust.01.09.2002 RT I 2002, 63, 387)
§ 56. (Kehtetu 19.06.2002 jõust.01.09.2002 RT I 2002, 63, 387)
§ 57. Riiklike registrite seaduse kehtetuks tunnistamine
Tunnistatakse kehtetuks Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi riiklike registrite seadus
(ENSV Teataja 1990, 3, 61).
1 RT = Riigi Teataja = State Gazette
2 ENSV Teataja = ESSR Gazette