Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.04.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT I, 19.03.2019, 59
Patendiseadus1
Vastu võetud 16.03.1994
RT I 1994, 25, 406
jõustumine 23.05.1994
Muudetud järgmiste aktidega
Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine
26.06.1996 - RT I 1996, 49, 953 - 26.07.1996
16.06.1998 - RT I 1998, 64, 1003 25.07.1998
terviktekst RT paberkandjal - RT I 1998, 74, 1227
25.11.1998 - RT I 1998, 107, 1768 - 21.12.1998
27.10.1999 - RT I 1999, 84, 764 - 01.01.2000
21.02.2001 - RT I 2001, 27, 151 - 20.04.2001
14.11.2001 - RT I 2001, 93, 565 - 01.02.2002
05.06.2002 - RT I 2002, 53, 336 - 01.07.2002
29.01.2003 - RT I 2003, 18, 106 - 01.04.2003
10.03.2004 - RT I 2004, 20, 141 - 01.05.2004
09.03.2005 - RT I 2005, 18, 104 - 08.04.2005
15.06.2005 - RT I 2005, 39, 308 - 01.01.2006
08.12.2005 - RT I 2005, 70, 540 - 01.01.2006
07.12.2006 - RT I 2006, 58, 439 - 01.01.2007
24.01.2007 - RT I 2007, 13, 69 - 15.03.2007
10.12.2008 - RT I 2008, 59, 330 - 01.01.2009
17.12.2008 - RT I 2009, 4, 24 - 01.03.2009
26.11.2009 - RT I 2009, 62, 405 - 01.01.2010
22.04.2010 - RT I 2010, 22, 108 - 01.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
09.11.2011 - RT I, 29.11.2011, 1 - 01.01.2012
07.12.2011 - RT I, 28.12.2011, 1 - 01.01.2012
19.06.2014 - RT I, 12.07.2014, 1 - 01.01.2015
19.06.2014 - RT I, 29.06.2014, 109 - 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused alates 2014. aasta 1. juulil jõus olevast redaktsioonist.
20.02.2019 - RT I, 19.03.2019, 4 - 29.03.2019, osaliselt 01.04.2019
20.02.2019 - RT I, 19.03.2019, 5 - 01.04.2019
I peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse eesmärk
Käesolev seadus reguleerib suhteid, mis tekivad seoses patentse leiutise õiguskaitsega (edaspidi patendikaitse) Eesti Vabariigis.
§ 2. Patendikaitset sätestavad õigusaktid
Patendikaitset sätestatakse käesoleva seadusega, teiste seadustega ning nende alusel ja täitmiseks väljaantud Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrustega.
§ 3. Eesti Vabariigi ja välisriikide füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste ja kohustuste võrdsus
Eesti Vabariigi ja välisriigi füüsilistele ja juriidilistele isikutele (edaspidi isikud) kehtivad käesolevas seaduses ettenähtud õigused ja kohustused võrdsetel alustel, kui Eesti Vabariigi seadustest või Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutest ei tulene teisiti.
§ 4. Välislepingute rakendamine
Kui käesolev seadus on vastuolus välislepinguga, kohaldatakse välislepingu sätteid.
II peatükk
PATENDIKAITSE JA PATENTSUS
§ 5. Patendikaitse
(1) Patendiga võib kaitsta mis tahes tehnikavaldkonna leiutisi, kui need vastavad käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud patentsuse kriteeriumidele ega ole §-s 7 sätestatu järgi mittepatenditavad.
(2) Patendikaitse antakse leiutisele selle registreerimisega patendiregistris. Leiutise registreerimist patendiregistris mõistetakse patendi väljaandmisena.
(3) Meditsiinitootele ja taimekaitsetootele, mis sisaldab patendiga kaitstud toimeainet, võib anda täiendava õiguskaitse (edaspidi täiendav kaitse) käesoleva seaduse VIII1 peatükis sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
§ 6. Leiutise objekt
(1) Leiutise objektiks võib olla seade, meetod, aine, kaasa arvatud bioloogiline aine, või nende kombinatsioon.
(2) Leiutise objekt ei ole muu hulgas:
1) avastus, sealhulgas inimkeha kujunemise või arengu või inimgeeni järjestuse või selle osa kirjeldus, teadusteooria ja matemaatiline meetod;
2) majandus- ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri ja meetod;
3) rajatise, hoone ja maa-ala projekt ning skeem;
4) tingmärk;
5) arvutialgoritm ja -programm;
6) disainilahendus;
7) info lihtne esitamine;
8) taimesort ja loomatõug;
9) mikrolülituse topoloogia.
(3) Bioloogiline aine käesoleva seaduse tähenduses on iga isepaljunev või bioloogilises süsteemis paljundatav geneetilist informatsiooni kandev aine, sealhulgas mikroorganism.
[RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
§ 7. Mittepatenditavad leiutised
(1) Patendiga ei kaitsta:
1) leiutisi, mis on vastuolus avaliku korra ja moraaliga;
2) raviviise ja diagnoosimeetodeid, mida kasutatakse inimeste või loomade haiguste raviks või diagnoosimiseks.
3) [kehtetu -RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
4) [kehtetu -RT I 1998, 64, 1003- jõust. 25.07.1998]
(2) Patendiga ei kaitsta järgmisi biotehnoloogilisi leiutisi:
1) inimese kloonimise meetodeid;
2) inimalge geneetilise identiteedi muutmise meetodeid;
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
3) inimembrüo ärieesmärgil kasutamise meetodeid, sealhulgas meetodeid, mis on keelustatud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusega;
4) looma geneetilise identiteedi muutmise meetodeid, mis tekitavad loomale kannatusi ega anna olulist kasu inimese või looma tervisekaitse seisukohalt, ning nende meetodite kasutamise tulemusena saadud loomi;
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
5) olemuselt bioloogilisi meetodeid bioloogilise aine, taime või looma saamiseks, välja arvatud mikrobioloogilised meetodid mikroorganismide saamiseks;
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
6) leiutisi, mida saab kasutada ainult ühe kindla taimesordi või loomatõu puhul.
(3) Bioloogilise aine, taime või looma saamise olemuselt bioloogiline meetod käesoleva seaduse tähenduses on meetod, mis täielikult põhineb looduslikul nähtusel, nagu ristamine ja selektsioon.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
(4) Mikrobioloogiline meetod käesoleva seaduse tähenduses on iga meetod, milles kasutatakse mikroorganismi või mille eesmärk on mikroorganismi saamine.
§ 71. Leiutiste klassifikatsioon
Leiutised liigitatakse rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni Strasbourg'i kokkuleppe (RT II 1996, 4, 15) alusel vastuvõetud rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni järgi.
§ 8. Patentsuse kriteeriumid
(1) Leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav.
(2) Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu tehnikateabe põhjal, mis enne patenditaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva on ükskõik millises maailma osas avalikkusele teatavaks saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamise läbi või mis tahes muul viisil. Uudsuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka Patendiametile varem esitatud patenditaotluste ja kasuliku mudeli seaduse kohaselt esitatud kasuliku mudeli registreerimise taotluste sisu vastavalt nende esitamise kuupäevale või prioriteedinõude puhul prioriteedikuupäevale tingimusel, et patenditaotlused on avaldatud või avaldatuks loetud käesoleva seaduse § 24 järgi ja kasuliku mudeli registreerimise taotlused avaldatud kasuliku mudeli seaduse § 33 järgi.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
(3) Tehnika taseme kindlaksmääramisel ei võeta sellekohase nõude esitamisel arvesse leiutise olemust avavat teavet, mille on 12 kuu jooksul enne Eesti Vabariigis või välisriigis esitatud esmase leiutist sisaldava patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva avalikustanud isik, kellel on käesoleva seaduse § 12 kohaselt õigus taotleda patenti, või nimetatud isiku teadmisel teine isik. Nõude peab esitama patenditaotluses või hiljemalt kaks kuud enne § 24 kohast patenditaotluse avaldamist. Kui teine isik omandas teabe õigusvastaselt või teave avaldati õigusvastaselt või patendi taotlemise õigust omava isiku teadmata, võib nõuet esitada ka patenditaotluse ekspertiisi käigus või patendi vaidlustamise korral. Nõudele peab lisama seda põhjendavad tõendid.
[RT I, 29.11.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
(4) Leiutisel on leiutustase, kui see vastava ala asjatundja jaoks endastmõistetavalt ei tulene tehnika tasemest.
(5) Leiutis on tööstuslikult kasutatav, kui seda saab toota või kasutada majanduses.
§ 9. Leiutise ühtsus
(1) Ühe ja sama patenditaotlusega saab taotleda patendikaitset ainult ühele leiutisele või ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsioonile.
(2) Kui patenditaotlus sisaldab mitut leiutist, võib patenditaotleja need patenditaotluse menetluse kestel patenditaotlusest eraldada ja esitada iseseisvad patenditaotlused käesoleva seaduse §-de 19 ja 20 järgi. Eraldatud leiutistele esitatud iseseisvatele patenditaotlustele (edaspidi eraldatud patenditaotlus) määratakse esialgse patenditaotluse esitamise kuupäev, kui leiutis vastab esialgses patenditaotluses esitatud olemusele. Eraldatud patenditaotlusi saab esitada kuni kuus kuud pärast patenditaotluse menetluse lõpetamist § 28 järgi või patenditaotluse menetluse lõppemist § 31 järgi.
(3) Kui patendinõudlus sisaldab mitut ühtse leiundusliku mõttega sidumata leiutist, peab patenditaotleja Patendiameti nõudel ühtsust rikkuvad leiutised Patendiameti määratud tähtaja jooksul patenditaotlusest eraldama. Eraldatud leiutiste suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi 2. lõiget.
[RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
§ 10. Patendikaitse ulatus ja patendinõudlus
(1) Patendikaitse sisu ja ulatus määratakse kindlaks patendinõudluse sõnastusega. Patendinõudluse sõnastuse tõlgendamise aluseks on vastava ala asjatundja teadmiste tase patenditaotluse esitamise ajal. Patendinõudluse sõnastuse tõlgendamisel kasutatakse leiutiskirjeldust, jooniseid ja muud illustreerivat materjali.
(2) Patendinõudlus on leiutise, millele taotletakse patendikaitset, olemuse selge, täpne ja lühike sõnaline väljendus. Leiutise olemus esitatakse patendinõudluses leiutise oluliste tehniliste tunnuste kogumina. Patendinõudlus on ühe- või mitmepunktiline.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
(3) Patendinõudlus koosneb sõltumatutest ja sõltuvatest punktidest. Patendinõudlus ei tohi sisaldada ühe leiutise kohta rohkem kui ühte sõltumatut punkti, välja arvatud juhul, kui:
1) leiutise moodustavad mitu kokkukuuluvat toodet või
2) seadet või muud toodet kasutatakse mitmel erineval otstarbel või
3) tehnilisel probleemil on sellised alternatiivsed lahendused, mis ei võimalda leiutise olemust väljendada ühe sõltumatu punktiga.
(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes loetletud erandite kasutamise korral peab olema täidetud leiutise ühtsuse nõue.
(5) Leiutise olemuse lühikokkuvõtte sõnastusel ei ole leiutise olemuse avamisel ega patendikaitse ulatuse määramisel õiguslikku tähendust. Leiutise olemuse lühikokkuvõtet kasutatakse üksnes leiutise kohta tehnilise informatsiooni avaldamisel.
[RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
§ 11. Prioriteet
[RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
(1) Prioriteet on esimesena patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitanud isiku või tema õigusjärglase eelisõigus taotleda leiutisele patendikaitset. Esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäev loetakse prioriteedikuupäevaks.
(2) Kui patenditaotlus on esitatud Patendiametile 12 kuu jooksul pärast esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva, määratakse prioriteedinõude korral prioriteet:
[RT I, 29.11.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
1) esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva järgi tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (RT II 1994, 4/5, 19) või Maailma Kaubandusorganisatsiooni ükskõik millises liikmesriigis;
2) esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva järgi tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga mitteühinenud riigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni mittekuuluvas riigis, kui see riik tagab samad tingimused Eesti Vabariigis esitatud esmasele patenditaotlusele või kasuliku mudeli registreerimise taotlusele.
(3) Patenditaotlusele, mis on esitatud leiutise olemust muutvate varasema patenditaotluse paranduste ja täienduste põhjal, määratakse prioriteedinõude korral prioriteet nende paranduste ja täienduste Patendiametile esitamise kuupäeva järgi.
[RT I, 29.11.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
(4) Patenditaotlusele, mis on käesoleva seaduse § 9 2. või 3. lõike kohaselt eraldatud varasemast patenditaotlusest, määratakse prioriteedinõude korral prioriteet varasema patenditaotluse prioriteedikuupäeva järgi.
[RT I, 29.11.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
(5) [Kehtetu -RT I, 29.11.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
(6) Prioriteedinõude korral määratakse prioriteet mitme varem esitatud patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva järgi. Mitme varem esitatud patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse korral arvestatakse käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud 12-kuulist tähtaega kõige varasemast prioriteedikuupäevast.
[RT I, 29.11.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
(61) Patenditaotlusele, mis on esitatud Patendiametile pärast käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud 12- kuulise tähtaja möödumist, määratakse prioriteedinõude korral prioriteet esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva järgi käesoleva paragrahvi 2. lõike kohaselt, kui:
1) prioriteedinõudele on lisatud selgitus nende põhjuste kohta, mis takistasid eelnimetatud tähtaja järgimist;
2) käesoleva lõike punkti 1 kohaselt esitatud põhjendused tõendavad, et tähtaega on eiratud tahtmatult;
3) patenditaotlus esitati kahe kuu jooksul pärast eelnimetatud tähtaja möödumist.
[RT I, 29.11.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
(7) [Kehtetu -RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
III peatükk
PATENDI TAOTLEMISE ÕIGUS
§ 12. Õigus patendile
(1) Õigus taotleda patenti ja saada patendiomanikuks on leiutise autoril ja tema õigusjärglasel.
(2) Kui leiutis on loodud lepingukohustuste või tööülesannete täitmisel, on õigus taotleda patenti ja saada patendiomanikuks autoril või muul isikul vastavalt lepingule või töölepingule, kui patenditaotleja elukoha- või asukohamaa seadus ei sätesta teisiti.
(3) Isik, kellel käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõike kohaselt on õigus taotleda patenti, võib selle õiguse teisele isikule üle anda.
(4) Patendi taotlemise õigus läheb üle õigusjärglasele.
(5) Kui kaks või enam isikut taotlevad patenti samale leiutisele üksteisest sõltumata, on õigus taotleda patenti isikul, kes on näidatud patenditaotlejana varem esitatud või varasema prioriteedikuupäevaga patenditaotluses, kui seda patenditaotlust ei ole enne käesoleva seaduse kohast avaldamist tagasi võetud või Patendiamet ei ole seda enne patenditaotluse avaldamist tagasi lükanud või tagasivõetuks lugenud.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
§ 13. Leiutise autor
(1) Leiutise autor (edaspidi autor) on füüsiline isik, kes oma leiutustegevusega on loonud leiutise.
(2) Kui leiutis on loodud mitme füüsilise isiku ühise leiutustegevuse tulemusena, tekib nende ühisautorsus.
(3) Ühisautorsuse korral kasutavad autorid kõiki autorsusest tulenevaid õigusi ühiselt, sealhulgas õigust taotleda patenti ja saada patendiomanikuks, kui nende vahel ei ole sõlmitud kirjalikku kokkulepet, mis näeb ette teisiti.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
(4) [Kehtetu -RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
(5) [Kehtetu -RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
(6) Autorsus on võõrandamatu ja tähtajatu.
(7) Autoril on õigus autorinimele ja ta võib:
1) nõuda oma nime autorina avalikustamist;
2) keelata oma nime autorina avalikustamise;
3) tühistada igal ajahetkel oma nime avalikustamise keelu.
(8) Autoril on õigus saada õiglast tulu leiutisest saadava tulu arvel.
(9) Autori varalised õigused on võõrandatavad ja pärandatavad.
§ 131. Esindaja patendikaitse alaste toimingute tegemisel
(1) Patendikaitse alaseid toiminguid Patendiametis ja tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (edaspidi apellatsioonikomisjon) teeb asjast huvitatud isik isiklikult või tema poolt vahetult volitatud patendivolinik, kellele on patendivoliniku seaduse kohaselt antud patendivoliniku kutse tegutsemiseks leiutiste valdkonnas. Asjast huvitatud isik või patendivolinik võib suulisel menetlemisel Patendiametis või apellatsioonikomisjonis kaasata oma kulul tõlgi või esindamise õiguseta nõuandja.
(2) Isik, kelle elukoht või asukoht ei ole Eesti Vabariigis, peab volitama oma esindajaks patendivoliniku patendikaitse alaste toimingute tegemiseks Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis, välja arvatud patenditaotluse esitamine, käesoleva seaduse § 33 1. lõikes nimetatud rahvusvahelise patenditaotluste siseriiklikku menetlusse võtmise avalduse esitamine ja kõigi käesolevas seaduses sätestatud riigilõivude tasumine.
(3) Kui patendikaitse alaseid toiminguid Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis teevad mitu isikut ühiselt, võivad nad oma esindajaks volitada patendivoliniku või määrata enda hulgast esindaja (edaspidi ühine esindaja), kelle elu- või asukoht on Eesti Vabariigis. Ühisel esindajal on õigus sooritada kõiki patendikaitse alaseid toiminguid, kui ühisele esindajale antud volitusest ei tulene teisiti.
[RT I, 29.11.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
IV peatükk
PATENDIÕIGUSED
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
§ 14. Patendiomanik
(1) Patendiomanikuks loetakse isik, kelle kohta patendiregistrisse on patendiomanikuna tehtud viimane kanne.
(2) Patendiomanikul on ainuõigus patendiga kaitstud leiutisele. Ainult patendiomanikul on õigus kasutada patendist tulenevaid õigusi ja keelata teistel isikutel nende õiguste kasutamist.
(21) Patendiomanik võib oma õigused käesolevas seaduses sätestatud korras täielikult või osaliselt teisele isikule üle anda, nendest loobuda või patendi pantida. Patendiõigused võivad üle minna patendiomaniku õigusjärglasele tingimusel, et registreering patendiregistris on kehtiv.
(3) Patendiomaniku ainuõigust võib piirata vaid käesoleva seaduse või teiste isikute õigustega.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
§ 15. Patendiomaniku ainuõigus
(1) Patendiomaniku ainuõigus seisneb selles, et mitte keegi ei tohi patendi kehtivuse ajal patendiomaniku loata:
1) [kehtetu -RT I 1999, 84, 764- jõust. 01.01.2000]
2) valmistada, kasutada, levitada, müüa või pakkuda müügiks patendiga kaitstud tooteid või omandada (sh. importides) neid tooteid eelnimetatud eesmärkidel;
3) valmistada, müüa või pakkuda müügiks patendiga kaitstud toote olulisi komponente või omandada ja eksportida neid toote valmistamiseks või koostamiseks, välja arvatud juhud, kui komponentideks on muud iseseisvad tooted;
4) kasutada või pakkuda kolmandatele isikutele kasutamiseks patenditud meetodit;
5) kasutada, levitada, müüa või pakkuda müügiks patenditud meetodil valmistatud toodet või omandada (sh importides) neid tooteid eelnimetatud eesmärkidel.
(2) Toote puhul, mille valmistamise meetod on patenditud, loetakse patendiomaniku loata samasuguse toote valmistamist, kasutamist, levitamist, müümist, müügiks pakkumist või eelnimetatud eesmärkidel omandamist (sh importides) patendiomaniku ainuõiguse rikkumiseks, kui ei tõendata, et samasugune toode on valmistatud teistsugusel meetodil.
§ 151. Patendiomaniku ainuõiguse laienemine
(1) Patenditud bioloogilise aine puhul laieneb patendiomaniku ainuõigus mis tahes muule samade omadustega vormilt identsele või erinevale bioloogilisele ainele, mis on saadud sellest bioloogilisest ainest generatiivse või vegetatiivse paljundamise teel.
(2) Patenditud meetodil valmistatud bioloogilise aine puhul laieneb patendiomaniku ainuõigus mis tahes muule samade omadustega bioloogilisele ainele, mis on saadud patenditud meetodil valmistatud bioloogilisest ainest generatiivse või vegetatiivse paljundamise teel identses või erinevas vormis.
(3) Geneetilist informatsiooni kandva leiutise puhul laieneb patendiomaniku ainuõigus tervele seda leiutist sisaldavale ning nimetatud geneetilise informatsiooni kohaselt toimivale bioloogilisele ainele, välja arvatud inimkeha ja selle osad.
§ 16. Patendiomaniku ainuõigust mitterikkuvad toimingud
Patendiomaniku ainuõiguse rikkumiseks ei loeta:
1) patenditud leiutise kasutamist teiste maade laevade pardal (keres, masinates, taglases, aparaatides jm. varustuses), kui need laevad ajutiselt või juhuslikult asuvad Eesti Vabariigi vetes ja kui leiutist kasutatakse ainult laeva tarbeks;
2) patenditud leiutise kasutamist teiste maade õhu- ja maismaasõidukite või nende abiseadmete konstruktsioonis või sõidukite ja seadmete käitamisel, kui need sõidukid asuvad ajutiselt või juhuslikult Eesti Vabariigis;
3) patenditud leiutise kasutamist leiutist ennast puudutavates katsetustes, sealhulgas patenditud leiutist sisaldava ravimi kasutamist ravimi kliinilistes uuringutes;
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
4) patenditud leiutist sisaldava ravimi ühekordset valmistamist retsepti alusel apteegis ja sellise ravimi kasutamist;
5) patenditud leiutise eraviisilist ärieesmärgita kasutamist, kui see ei kahjusta patendiomaniku huve;
6) patendiomaniku poolt või tema loal patenditud leiutise kasutamist, levitamist, müüki või müügiks pakkumist Eesti Vabariigis.
7) patendiomaniku poolt või tema loal turustatava bioloogilise aine generatiivset või vegetatiivset paljundamist, kui paljundamine on vajalik bioloogilise aine kasutamiseks ja paljundamise tulemusena saadud bioloogilist ainet ei paljundata mingil muul otstarbel.
§ 17. Varemkasutamisõigus
(1) Isik, kes kasutas Eesti Vabariigis tööstuslikult leiutist enne teise isiku poolt samale leiutisele patenditaotluse esitamist, tehes seda heauskselt ja patenditaotlejast sõltumatult, võib jätkata leiutise kasutamist, säilitades kasutamise üldiseloomu endisena. Kasutamine on heauskne, kui kasutaja ei teadnud ega pidanudki teadma, et leiutisele kavatsetakse esitada patenditaotlus.
(2) Varemkasutamisõigus kuulub ka isikule, kes heauskselt on teinud olulisi ettevalmistusi leiutise tööstuslikuks kasutamiseks Eesti Vabariigis.
(3) Varemkasutamisõigus võib üle minna teisele isikule ainult koos ettevõttega, kus varemkasutamisõigus on tekkinud või kus seda kavatseti kasutada.
§ 171. Õiguste ammendumine
Patendiomanikul ei ole õigust keelata tema poolt või tema nõusolekul Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi territooriumil käibesse lastud patendiga kaitstud leiutist sisaldava toote omandamist (sh importimist), kasutamist, levitamist, müüki või müügiks pakkumist.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
§ 18. Ajutine kaitse
(1) Leiutis saab ajutise kaitse patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates kuni patendi väljaandmise teate avaldamise kuupäevani.
(2) Teist isikut, kes alustab või jätkab leiutise kasutamist pärast käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud patenditaotluse avaldamist, loetakse pärast patendi väljaandmise teate avaldamist patendiomaniku ainuõiguse rikkujaks, kui tal ei ole käesoleva seaduse § 17 kohaselt varemkasutamisõigust.
(3) Teist isikut, kes on alustanud leiutise kasutamist patenditaotluse esitamise kuupäeva ja patenditaotluse avaldamise kuupäeva vahelisel ajal, ei loeta patendiomaniku ainuõiguse rikkujaks, kui ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et leiutise kohta on esitatud patenditaotlus, ning kui patenditaotleja ei ole talle kirjalikult teatanud patenditaotluse esitamisest enne selle patenditaotluse avaldamist Patendiameti poolt. Teine isik, kellele patenditaotleja on teatanud patenditaotluse esitamisest, loetakse pärast patendi väljaandmise teate avaldamist patendiomaniku ainuõiguse rikkujaks patenditaotluse esitamise teate saamise kuupäevast arvates, kui tal ei ole käesoleva seaduse § 17 kohaselt varemkasutamisõigust.
(4) Ajutise kaitse ulatus määratakse kindlaks avaldatud patenditaotluses oleva patendinõudluse sisuga. Pärast patendi väljaandmist täpsustatakse ajutise kaitse ulatust väljaantud patendi patendinõudluse järgi.
§ 181. Kompensatsioon salastatud riigikaitselise leiutise korral
(1) Valdkonna eest vastutava ministri algatusel salastatud riigikaitselise leiutise korral on patendiomanikul ja autoril leiutise salastatuse ajal õigus saada kompensatsiooni selle eest, et leiutise kasutamine on seoses salastatusega piiratud. Autoril ei ole õigust nimetatud kompensatsioonile, kui ta on selle õiguse võõrandanud.
(2) Kompensatsiooni maksmise ning selle suuruse otsustab valdkonna eest vastutav minister, võttes seejuures muu hulgas arvesse:
1) leiutise eeldatavat kasutusiga salastatuna;
2) ärilist kasu, mida autor või patendiomanik eeldatavalt saaks leiutise kasutamisest juhul, kui leiutis ei oleks salastatud.
(3) Kompensatsiooni võib maksta ühekordselt või perioodiliste maksetena.
(4) Valdkonna eest vastutav ministervõib kehtestada määrusega kompensatsiooni maksmise täpsemad tingimused ja korra.
(5) Õigust käesoleva paragrahvi 1.–4. lõikes nimetatud kompensatsioonile ei ole, kui autori või patendiomaniku tasustamises salastatud leiutise kasutamise eest riigikaitselisel eesmärgil oli autoril või patendiomanikul Kaitseministeeriumiga eraldi kokku lepitud.
(6) Vaidlused kompensatsiooni ja tasu suuruse üle lahendab Harju Maakohus.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
V peatükk
PATENDITAOTLUS JA SELLE MENETLUS
§ 19. Patenditaotlus
(1) Patenditaotluses peavad sisalduma järgmised dokumendid:
1) patendi saamise avaldus, milles peavad olema esitatud patendi saamise soov, patenditaotleja ja autori andmed ning leiutise nimetus;
2) leiutiskirjeldus, milles leiutise olemus peab olema avatud nii täpselt ja selgelt, et vastava ala asjatundja võib leiutise teostada;
3) ühe- või mitmepunktiline patendinõudlus;
4) joonis või muu illustreeriv materjal (edaspidi joonis), millele viidatakse leiutiskirjelduses või patendinõudluses;
5) leiutise olemuse lühikokkuvõte.
(2) Patenditaotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
1) volikiri, kui patenditaotlus esitatakse patendivoliniku kaudu;
2) prioriteedinõuet tõendavad dokumendid, välja arvatud juhul, kui kohaldub mõni käesoleva seaduse §-s 201 sätestatud erisus;
3) bioloogilise aine, sealhulgas mikroorganismi tüve deponeerimist tõendav dokument, kui leiutise objektiks on bioloogiline aine või leiutis eeldab bioloogilise aine kasutamist ning kui nimetatud bioloogiline aine ei ole avalikkusele kättesaadav ja seda ei saa kirjeldada leiutiskirjelduses viisil, mis võimaldab vastava ala asjatundjal leiutist teostada;
4) patenditaotluse salastamise taotlus ja Kaitseministeeriumi või välisriigi pädeva asutuse tõend leiutise salastamise kohta, kui patenditaotlus sisaldab vastavalt kas valdkonna eest vastutava ministri poolt salastatud riigikaitselist leiutist või välisriigis salastatud leiutist, mille patentimise taotlus on esitatud välislepingu alusel;
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
5) välisriigi pädeva asutuse luba leiutise patentimiseks Eesti Vabariigis, kui tegemist on välisriigis salastatud leiutisega ning kui käesoleva lõike punktis 4 nimetatud salastamise taotluse esitab välisriigi pädeva asutuse asemel patenditaotleja.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
(3) Kui patenditaotlejaks ei ole autor, peab patenditaotleja patendi saamise avalduses või muus patenditaotlusele lisatud dokumendis deklareerima, millisel käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud õiguslikul alusel põhineb patendi taotlemise õigus.
(4) Patenditaotluse dokumentide sisu- ja vorminõuded (edaspidi sisu ja vorm) kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab muu hulgas: [RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
1) leiutiste liigituse leiutise objektide järgi;
2) patendinõudluse struktuuri, patendinõudluses kasutatavate leiutise tunnuste loetelu ja patendinõudluse koostamise iseärasused, sealhulgas leiutise ühtsuse tagamiseks, leiutise objektide järgi;
3) patendi saamise avalduse, leiutiskirjelduse ja leiutise olemuse lühikokkuvõtte struktuuri ning igas struktuuriosas sisalduvad andmed;
4) muudes patenditaotluse dokumentides sisalduvad andmed;
5) infokandja, millel dokument tuleb esitada;
6) siseriiklikud ja rahvusvahelised standardid, mida dokumendi ja selles sisalduvate andmete vormi ja vormistamise suhtes kohaldatakse.
[RT I 2005, 18, 104- jõust. 08.04.2005]
(5) Patenditaotlus esitatakse eesti keeles. Leiutise nimetus patendi saamise avalduses ja leiutise olemuse lühikokkuvõte esitatakse eesti ja inglise keeles.
(6) Patendiametil on õigus nõuda kahekuulise tähtaja jooksul patenditaotluse mis tahes võõrkeelse dokumendi, patenditaotlusele lisatud dokumendi või menetluse käigus esitatud dokumendi tõlget eesti keelde, kui käesoleva seadusega ei ole sätestatud erinevat tähtaega.
§ 20. Patenditaotluse esitamine
(1) Patenditaotlus esitatakse Patendiametile.
(2) Patenditaotluse esitamise eest tasutakse riigilõiv kahe kuu jooksul patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates. Nimetatud riigilõivu tasumise tähtaega ei saa pikendada.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
(3) Üle 10-punktilise patendinõudluse esitamise korral tasutakse alates 11. punktist iga järgmise punkti eest täiendav riigilõiv.
(4) Patenditaotluse esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
§ 201. Prioriteedinõude esitamine, muutmine ja parandamine
(1) Prioriteedinõue esitatakse patenditaotluse esitamisel või 16 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates.
(2) Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid lisatakse patenditaotlusele või esitatakse Patendiametile 16 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates.
(3) Prioriteedinõuet tõendavaid dokumente ei ole vaja esitada, kui prioriteedinõude aluseks on Eesti Vabariigis esitatud esmane patenditaotlus või kasuliku mudeli registreerimise taotlus.
(4) Prioriteedinõuet tõendavaid dokumente ei ole vaja esitada, kui prioriteedinõude aluseks olev teises riigis esitatud esmane patenditaotlus või kasuliku mudeli registreerimise taotlus on avaldatud digitaalses andmekogus, millele Patendiametil on pidev piiranguteta tasuta juurdepääs.
(5) Riikide loetelu, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi 4. lõiget, avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes.
(6) Prioriteedinõuet tõendavate võõrkeelsete dokumentide tõlked esitatakse Patendiameti nõudel käesoleva seaduse § 23 2. lõikes sätestatu kohaselt.
(7) Prioriteedinõuet võib muuta või parandada 16 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates. Prioriteedikuupäeva muutumise korral arvestatakse nimetatud 16-kuulist perioodi muutunud prioriteedikuupäevast.
(8) Prioriteedinõuet ei saa esitada ega muuta, kui patenditaotlus on käesoleva seaduse § 24 2. lõike alusel avaldatud või tehniline ettevalmistus patenditaotluse avaldamiseks on lõpetatud.
[RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
§ 21. Patenditaotluse esitamise kuupäeva määramine ja muutmine[RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
(1) Patendiamet määrab patenditaotluse esitamise kuupäevaks päeva, millal Patendiametisse saabunud dokumentide kogumis sisalduvad vähemalt järgmised patenditaotluse elemendid: [RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
1) eestikeelne patendi saamise sooviavaldus või muu selge viide, et esitatud dokumente käsitatakse patenditaotlusena;
[RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
2) patenditaotleja nimi ja aadress või andmed, mis võimaldavad edastada talle Patendiameti teateid;
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
3) dokument, mis ilmselt on leiutiskirjeldus.
[RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 nimetatud dokumendi asemel võib esitada järgmised sama leiutist puudutavad esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimistaotluse andmed:
1) number;
2) esitamise kuupäev;
3) riik või rahvusvaheline organisatsioon, kuhu esmane patenditaotlus või kasuliku mudeli registreerimise taotlus esitati. Kui esmane patenditaotlus või kasuliku mudeli registreerimise taotlus on võõrkeeles, peab patenditaotleja esitama Patendiameti määratud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 16 kuud esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäevast, leiutiskirjelduse ja patendinõudluse tõlke eesti keelde.
[RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
(3) Patendiamet määrab käesoleva seaduse § 9 2. või 3. lõike alusel eraldatud patenditaotluse esitamise kuupäevaks varasema patenditaotluse esitamise kuupäeva, kui eraldatud patenditaotluse esitamisel on järgitud § 9 2. lõikes sätestatud tähtaega ja saabunud dokumentide kogum sisaldab vähemalt käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud patenditaotluse elemente.
[RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
(4) Kui Patendiametisse saabunud dokumentide kontrollimisel selgub, et dokumentide kogumist puudub mõni käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud patenditaotluse element, teatab Patendiamet sellest patenditaotluse esitanud isikule. Puuduvad elemendid tuleb esitada kahe kuu jooksul Patendiameti teate kuupäevast arvates.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
(5) Patendiametil ei ole käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud puudustest teatamise kohustust, kui puuduvaks patenditaotluse elemendiks on 1. lõike punktis 2 nimetatud andmed. Sellel juhul peab patenditaotleja oma algatusel esitama kõik puuduvad 1. lõikes loetletud patenditaotluse elemendid kahe kuu jooksul algselt esitatud dokumentide Patendiametisse saabumise päevast.
[RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
(6) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud juhul määrab Patendiamet patenditaotluse esitamise kuupäevaks päeva, mil patenditaotleja on kõrvaldanud algselt esitatud dokumentides kõik Patendiameti teates loetletud puudused või 5. lõikes nimetatud juhul päeva, mil patenditaotleja on oma algatusel esitanud kõik puuduvad 1. lõikes loetletud patenditaotluse elemendid.
[RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
(7) Patendiametisse saabunud patenditaotluse dokumentide hulgast leiutiskirjelduse mõne osa või leiutiskirjelduses või patendinõudluses viidatud joonise puudumise korral (edaspidi puuduv osa) teatab Patendiamet sellest viivitamata patenditaotlejale. Kui patenditaotleja soovib lisada patenditaotlusele puuduva osa, peab ta, olenemata Patendiametilt teate saamisest, esitama puuduva osa kahe kuu jooksul patenditaotluse esitamise päevast arvates. Patendiamet määrab uueks patenditaotluse esitamise kuupäevaks puuduva osa Patendiametisse saabumise kuupäeva.
[RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
(8) Kui patenditaotleja teatab käesoleva paragrahvi 7. lõikes nimetatud tähtaja jooksul Patendiametile puuduva osa esitamisest loobumisest või ei esita puuduvat osa, määrab Patendiamet patenditaotluse esitamise päeva 1. lõikes sätestatu kohaselt.
[RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
(9) Patenditaotleja võib käesoleva paragrahvi 7. lõikes nimetatud kahekuulise tähtaja jooksul nõuda puuduva osa asendamist sama leiutist käsitleva esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse leiutiskirjelduse terviktekstiga või joonise asendamist nimetatud esmase taotluse joonisega. Nõue peab sisaldama esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse kohta 2. lõikes loetletud andmeid. Kui esmane patenditaotlus või kasuliku mudeli registreerimise taotlus on võõrkeeles, peab patenditaotleja 16 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates esitama Patendiametile leiutiskirjelduse tervikteksti või joonise tõlke eesti keelde. Patendiamet määrab nimetatud nõude korral patenditaotluse esitamise kuupäevaks algselt esitatud dokumentide Patendiametisse saabumise kuupäeva.
[RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
(10) Kui patenditaotluse esitamise kuupäeva määramisel kohalduvad nii käesoleva paragrahvi 6. lõikes kui ka 7. või 9. lõikes sätestatu, võetakse patenditaotluse esitamise kuupäeva määramisel aluseks nimetatud sätete kohaselt määratud kuupäevadest hiliseim.
[RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
(11) Patendiamet ei määra patenditaotlusele esitamise kuupäeva, kui patenditaotleja jätab:
1) käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud juhul Patendiameti teates loetletud puudused kahe kuu jooksul Patendiameti teate kuupäevast arvates kõrvaldamata;
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
2) käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud juhul kõik puuduvad 1. lõikes loetletud patenditaotluse elemendid kahe kuu jooksul algselt esitatud dokumentide Patendiametisse saabumise päevast oma algatusel esitamata.
[RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
§ 211. Patenditaotluste ja nende menetluse andmekogu, selle avalikkus ja teabe väljastamine
[Kehtetu -RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
§ 22. Patenditaotluse menetlusse võtmine ja eelmenetlus
(1) Patendiamet võtab menetlusse patenditaotluse, millele käesoleva seaduse §-s 21 sätestatu kohaselt on määratud esitamise kuupäev.
(2) Patendiamet teatab patenditaotlejale menetlusse võetud patenditaotluse numbri ja patenditaotluse esitamise kuupäeva.
(3) Patendiamet keeldub menetlusse võtmast patenditaotlust, millele käesoleva seaduse § 21 11. lõikes ettenähtud alusel ei määrata esitamise kuupäeva.
(4) Patenditaotluse menetlusse võtmisest keeldumise korral teatatakse sellest taotlejale kirjalikult. Taotlejal on õigus tasutud riigilõiv tagasi saada.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
(5) Patendiamet kontrollib eelmenetluse käigus:
1) käesoleva seaduse § 20 2. ja 3. lõikes sätestatud riigilõivude tasumist;
2) käesoleva seaduse § 19 1. ja 2. lõikes sätestatud dokumentide olemasolu;
3) käesoleva seaduse § 21 2. või 9. lõikes sätestatud tõlke olemasolu, nimetatud sätete kohaldumise korral;
4) prioriteedinõude vastavust käesoleva seaduse §-des 11 ja 201 sätestatule prioriteedinõude olemasolu korral;
5) autori andmete olemasolu ja käesoleva seaduse § 19 3. lõikes sätestatud patendi taotlemise õigusliku aluse deklareerimise nõude täitmist, kui patenditaotlejaks ei ole autor;
6) patendivoliniku tegutsemise õigust leiutiste valdkonnas, kui patenditaotlus on esitatud patendivoliniku kaudu;
7) patenditaotluse dokumentide vastavust käesoleva seaduse § 19 4. lõike alusel kehtestatud sisu ja vormi nõuetele.
(51) Kui patenditaotlusele ei ole lisatud patenditaotluse salastamise taotlust, kuid Patendiameti hinnangul võib Kaitseministeeriumi poolt edastatud teabe põhjal olla tegemist salastamisele kuuluva riigikaitselise leiutisega, esitab Patendiamet Kaitseministeeriumile järelepärimise otsustamiseks, kas patenditaotlus tuleb salastada. Kui otsust patenditaotluse salastamise kohta ei ole nelja kuu jooksul järelepärimisest arvates Patendiametile edastatud, tähendab see, et patenditaotlust ei tule salastada.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
(6) Kui käesoleva seaduse § 20 2. lõikes ettenähtud riigilõivu ei ole kahe kuu jooksul patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates tasutud ettenähtud määras, lükkab Patendiamet patenditaotluse tagasi. Patendinõudluse puudumisel või selle mittevastavuse korral sisu või vormi nõuetele või § 20 3. lõikes sätestatud täiendava riigilõivu ettenähtust vähemas summas tasumise korral määrab Patendiamet riigilõivu puuduva osa tasumise tähtpäeva.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
(7) Kui käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud kontrollimisel tuvastatakse patenditaotluse mõne dokumendi puudumine või patenditaotluse avaldamist või ekspertiisi alustamist takistavaid dokumentide sisu või vormi puudusi või mõne dokumendi sisu ei ole piisav või on ebaselge või ilmneb muid ekspertiisi takistavaid asjaolusid, teatab Patendiamet sellest patenditaotlejale kirjalikult ning määrab tähtpäeva puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks või vastuväite esitamiseks vastavalt käesoleva seaduse §-le 291.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
(8) Patendiamet alustab patenditaotluse ekspertiisi, kui käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud kontrolli tulemusena ei ole tuvastatud patenditaotluse avaldamist või ekspertiisi alustamist takistavaid asjaolusid või kui need on 7. lõikes sätestatud juhul ettenähtud tähtpäevaks kõrvaldatud.
(9) Patendiamet teeb patenditaotluse tagasilükkamise otsuse, kui käesoleva paragrahvi 7. lõikes sätestatud juhul ei ole patenditaotluse avaldamist või ekspertiisi alustamist takistavaid asjaolusid ettenähtud tähtpäevaks kõrvaldatud ja ei ole käesoleva seaduse §-s 291 nimetatud juhul esitatud Patendiameti poolt määratud tähtpäevaks kirjalikku vastuväidet või nõutud § 2922. lõike kohaselt suulist menetlust või Patendiamet ei ole nõustunud vastuväitega. Patendiamet teatab patenditaotlejale patenditaotluse tagasilükkamise otsusest kirjalikult.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
§ 23. Patenditaotluse ekspertiis
[RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
(1) Patendiamet kontrollib ekspertiisi käigus leiutise vastavust käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud patentsuse kriteeriumidele.
[RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
(2) Patendiamet võib nõuda patenditaotlejalt suulist või kirjalikku selgitust ning patendinõudluse, leiutiskirjelduse, joonise ja leiutise olemuse lühikokkuvõtte parandamist või täiendamist või patenditaotleja esitatud võõrkeelsete dokumentide tõlkeid. Patendiamet määrab tähtpäeva selgituste andmiseks või paranduste, täienduste ja tõlgete esitamiseks või vastuväite esitamiseks vastavalt käesoleva seaduse §-le 291.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
(3) Patendiametil on õigus nõuda patenditaotlejalt tema analoogsete patenditaotluste kohta teiste riikide patendiametite otsuste koopiaid ja vahetada teiste riikide patendiametitega teavet patenditaotluse kohta.
[RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
(4) Kui Patendiamet leiab, et leiutise objekt on käesoleva seaduse §-des 6 ja 7 sätestatu kohaselt patendiga kaitstav ja leiutise olemus patendinõudluse sõnastuses vastab tehnika tasemega võrdlemisel §-s 8 sätestatud patentsuse kriteeriumidele ning patenditaotluse dokumentide sisu ja vorm on kooskõlas § 19 4. lõike alusel kehtestud sisu- ja vorminõuetega, lõpetab Patendiamet patenditaotluse ekspertiisi, teeb patendi väljaandmise otsuse ning teatab sellest patenditaotlejale kirjalikult.
[RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
(5) Patendiamet teeb patenditaotluse tagasilükkamise otsuse ja teatab sellest patenditaotlejale kirjalikult järgmistel juhtudel:
1) leiutise objekt ei ole käesoleva seaduse §-des 6 ja 7 sätestatu kohaselt patendiga kaitstav;
2) leiutise olemus patendinõudluse sõnastuses ei vasta tehnika tasemega võrdlemisel käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud patentsuse kriteeriumidele;
3) patenditaotleja ei ole käesoleva seaduse § 9 3. lõike kohaselt määratud tähtpäevaks eraldanud patenditaotlusest ühtsust rikkuvat leiutist;
4) patenditaotluse dokumentide sisu või vorm ei ole kooskõlas käesoleva seaduse § 19 4. lõike alusel kehtestud sisu- ja vorminõuetega;
5) patenditaotleja jätab käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel nõutud parandused ja täiendused tegemata või selgitused andmata või tõlked esitamata või 3. lõike alusel nõutud otsuste koopiad esitamata;
6) patenditaotleja ei ole käesoleva seaduse §-s 291 nimetatud juhul esitanud Patendiameti poolt määratud tähtaja jooksul vastuväidet;
7) patenditaotleja ei ole taotlenud suulist menetlust või
8) Patendiamet ei ole nõustunud vastuväitega.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
(6) Ekspertiisi käigus patenditaotluse kohta kolmanda isiku poolt esitatud märkused ja arvamused edastatakse seisukohavõtuks patenditaotlejale. Kolmandat isikut ei kaasata menetlusse.
[RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
§ 24. Patenditaotluse avaldamine
(1) Patenditaotluse avaldamine käesoleva seaduse tähenduses on § 19 1. lõike punktides 2–5 nimetatud patenditaotluse dokumentide avaldamine.
(2) Patendiamet avaldab patenditaotluse pärast 18 kuu möödumist patenditaotluse esitamise kuupäevast või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäevast.
(21) Salastatud patenditaotlus loetakse uudsuse ja leiutustaseme kindlaksmääramisel avaldatuks pärast 18 kuu möödumist patenditaotluse esitamise kuupäevast või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäevast, välja arvatud juhul, kui patenditaotlus on enne nimetatud tähtpäeva tagasi võetud, loetud tagasivõetuks või tagasi lükatud.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
(3) Patenditaotleja nõudmisel avaldatakse patenditaotlus enne käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud tähtaja möödumist.
(4) Patenditaotlust ei avaldata, kui:
1) patenditaotlus on tagasi võetud või see on loetud tagasivõetuks;
2) patenditaotlus on tagasi lükatud;
3) patenditaotluse avaldamine on takistatud patenditaotluse dokumentide vormi või sisu puuduste tõttu;
4) patenditaotlus on salastatud.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
(5) Patenditaotlejale teatatakse patenditaotluse avaldamisest kirjalikult.
(6) Patenditaotluse avaldamisest teatatakse Patendiameti ametlikus väljaandes.
(7) Käesoleva paragrahvi 6. lõikes nimetatud teate avaldamise kuupäev loetakse patenditaotluse avaldamise kuupäevaks.
(8) Patenditaotluse avaldamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Patenditaotluse avaldamiseks võib kehtestada kuni ühekuulise tehnilise ettevalmistuse perioodi, mille kestel patenditaotluse parandamine ja täiendamine, patenditaotluse tagasivõtmine või õiguste üleminekuga seotud toimingud on peatatud.
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
§ 25. Patenditaotluse parandamine ja täiendamine
(1) Patenditaotleja võib menetluse käigus teha patenditaotluses parandusi ja täiendusi, mis ei muuda patenditaotluse esitamise kuupäeval patenditaotluses avatud leiutise olemust.
(2) Parandused ja täiendused muudavad leiutise olemust, kui need sisaldavad leiutise olulisi tunnuseid, mida ei olnud patendinõudluses, leiutiskirjelduses, joonisel või muus illustreerivas materjalis patenditaotluse esitamise kuupäeval.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
(3) Patendiamet teeb leiutise olemust muutvate paranduste ja täienduste puhul otsuse nende tagasilükkamise kohta, teatades sellest patenditaotlejale kirjalikult.
(4) Pärast patenditaotluse avaldamist käesoleva seaduse § 24 järgi ei saa patenditaotleja teha patendikaitse ulatust laiendavaid parandusi ja täiendusi.
(5) Pärast käesoleva seaduse § 23 4. või 5. lõike kohast Patendiameti otsust võib patenditaotleja kahe kuu jooksul, arvates nimetatud otsuse kuupäevast, teha patenditaotluses parandusi ja täiendusi ühel korral, tasudes selle eest riigilõivu. Riigilõivu ei tasuta, kui parandus puudutab ilmseid kirja- ja arvutusvigu. Patendiametil on õigus esitatud paranduste ja täienduste alusel teha uus otsus.
(6) Patendiamet võib menetluse käigus patenditaotlejaga kooskõlastamata patenditaotluse dokumentides, välja arvatud leiutiskirjelduses, patendinõudluses ja joonistel, parandada ilmseid vigu, kustutada ülearuseid andmeid ja teha redaktsioonilisi parandusi. Leiutise olemuse lühikokkuvõtet võib muuta patenditaotlejaga kooskõlastamata.
[RT I, 29.11.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
§ 251. Tähtaegade määramine ja pikendamine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel võib Patendiamet määrata tähtaegade pikkuseks kaks kuni neli kuud. Erandjuhul võib Patendiamet määrata kuuekuulise tähtaja.
(2) Patenditaotlejal on põhjendatud juhtudel õigus nõuda Patendiameti poolt määratud tähtaja pikendamist käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaegade piires. Pikendustaotlus tuleb esitada Patendiametile enne tähtpäeva möödumist. Patendiameti otsus pikenduse andmise kohta on lõplik.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
§ 26. Patenditaotluse tagasivõtmine
(1) Patenditaotleja võib esitada patenditaotluse tagasivõtmise nõude ja võtta tagasi menetluses oleva patenditaotluse. Patenditaotluse tagasivõtmise kuupäevaks on patenditaotluse tagasivõtmise nõude Patendiametisse saabumise kuupäev. Patenditaotluse dokumente ei tagastata.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
(2) Kui patenti taotleb mitu isikut, saab patenditaotluse tagasivõtmise nõude esitada nende kõigi nõusolekul.
(3) Patendiamet loeb patenditaotluse tagasivõetuks:
1) kui patenditaotleja ei ole vastanud määratud tähtpäevaks käesoleva seaduse § 22 7. lõike alusel eelmenetluse käigus Patendiameti poolt esitatud nõudmisele kõrvaldada puudused või anda selgitusi või ei ole ilmunud kokkulepitud ajal mõjuva põhjuseta §-s 292 sätestatud suulisele menetlusele ega ole esitanud § 27 3. lõike kohaselt patenditaotluse menetluse jätkamise nõuet;
2) kui patenditaotleja ei ole vastanud määratud tähtpäevaks käesoleva seaduse § 23 2. lõike alusel ekspertiisi käigus Patendiameti poolt esitatud nõudmisele anda selgitusi, esitada parandused, täiendused või tõlked või ei ole ilmunud kokkulepitud ajal mõjuva põhjuseta §-s 292 sätestatud suulisele menetlusele ega ole esitanud § 27 3. lõike kohaselt patenditaotluse menetluse jätkamise nõuet;
3) kui patenditaotleja ei ole tasunud riigilõivu tähtaegselt või kui tasutud riigilõivu kohta ei ole tähtaegselt andmeid esitatud;
4) [kehtetu -RT I, 29.11.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
5) kui patenditaotluse põhjal on esitatud kasuliku mudeli seaduse § 19 alusel kasuliku mudeli registreerimise taotlus.
[RT I, 29.11.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
§ 27. Patenditaotluse menetluse peatamine ja jätkamine
(1) Kui patenditaotleja jätab mõne toimingu, mille tähtaja käesoleva seaduse kohaselt määrab Patendiamet, ettenähtud tähtpäevaks tegemata, peatab Patendiamet patenditaotluse menetluse ja teatab sellest patenditaotlejale kirjalikult. Patenditaotluse menetlust ei peatata, kui patenditaotleja ei ole järginud käesoleva seaduse § 22 7. lõike või § 23 2. lõike kohaselt vastuväite esitamiseks määratud tähtpäeva.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
(2) Käesoleva seaduse § 48 1. lõike või § 49 1. lõike alusel avalduse esitamise korral peatatakse patenditaotluse menetlus apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse jõustumiseni.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt peatatud patenditaotluse menetlust jätkatakse, kui patenditaotleja esitab patenditaotluse menetluse jätkamise nõude, tõendab tähtaja eiramise tahtmatust, teeb ettenähtud toimingu ja tasub riigilõivu kahe kuu jooksul patenditaotluse menetluse peatamisest teatamise päevast arvates või peatamise teate mittesaamisel enne kuue kuu möödumist tegemata jäänud toimingu tähtpäevast.
(4) Patenditaotluse menetluse peatamine ei anna õigust käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud kehtivusaasta riigilõivu tasumise tähtaegade edasilükkamiseks või taastamiseks, kui riigilõiv jäeti ettenähtud tähtpäevaks tasumata.
[RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
§ 28. Patenditaotluse menetluse lõpetamine
(1) Patendiamet lõpetab tagasivõetud või tagasivõetuks loetud patenditaotluse menetluse.
(2) Patenditaotluse menetluse lõpetamisest teatatakse patenditaotlejale kirjalikult.
§ 29. Patenditaotluse menetluse taastamine
(1) Patenditaotleja võib nõuda patenditaotluse menetluse taastamist, kui Patendiamet on lõpetanud patenditaotluse menetluse, lugedes patenditaotluse käesoleva seaduse § 26 3. lõike punkti 1, 2 või 3 kohaselt tagasivõetuks tingimusel, et nimetatud sätetes loetletud toimingud jäid sooritamata vääramatu jõu või patenditaotlejast ja teda esindavast patendivolinikust sõltumatu muu takistuse tõttu.
(2) Patendiamet taastab patenditaotluse menetluse, kui patenditaotleja esitab menetluse taastamise nõude, tõendab takistuse olemasolu ja sooritab ettenähtud toimingud kahe kuu jooksul pärast takistuse kadumist ning tasub riigilõivu.
(3) Patenditaotluse menetluse taastamise nõuet saab esitada ühe aasta jooksul sooritamata jäänud toimingu tähtpäevast arvates.
(4) Käesoleva paragrahvi 1.-3. lõike sätted ei laiene käesoleva seaduse § 9 2. lõikes, § 21 2., 7. ja 9. lõikes ning § 33 3. lõikes sätestatud tähtaegadele.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
§ 291. Patenditaotleja õigus esitada vastuväidet
Kui Patendiamet leiab, et patenditaotluse eelmenetluse või ekspertiisi käigus ilmnenud asjaolud toovad käesolevas seaduses sätestatu järgi kaasa patenditaotluse tagasilükkamise, peab Patendiamet enne patenditaotluse tagasilükkamise otsuse tegemist teavitama patenditaotlejat kavatsetavast otsusest ja selle asjaoludest ning andma talle vähemalt ühel korral võimaluse suulise või kirjaliku vastuväite esitamiseks.
[RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
§ 292. Suuline menetlus
(1) Patendiamet võib kutsuda patenditaotleja patenditaotluse kohta selgituste andmiseks või selle menetlemisega seotud küsimuste lahendamiseks Patendiametisse suulisele menetlusele.
(2) Patenditaotleja võib käesoleva seaduse §-s 291 nimetatud suulise vastuväite esitamiseks nõuda suulist menetlust.
(3) Suuline menetlus toimub kokkulepitud ajal.
(4) Patendiametil ega patenditaotlejal ei ole õigust nõuda suulise menetluse toimumist varem kui kaks kuud ega hiljem kui kuus kuud sellekohase Patendiameti kutse väljastamise või patenditaotleja nõude Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates.
(5) Suulise menetluse kohta koostatakse protokoll, milles sisaldub vähemalt:
1) patenditaotluse number;
2) suulise menetluse toimumise kuupäev;
3) suulisest menetlusest osavõtnute nimed ja ametinimetused;
4) suulise menetluse toimumise eesmärk;
5) menetluse käigu lühikokkuvõte;
6) saavutatud kokkulepe või poolte eriarvamused;
7) menetlusest osavõtnute allkirjad.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
§ 30. Patendiameti otsuse peale kaebuse esitamine
(1) Patenditaotleja võib esitada Patendiameti otsuse peale kaebuse apellatsioonikomisjonile.
[RT I 2008, 59, 330- jõust. 01.01.2009]
(2) Patenditaotleja võib esitada kaebuse apellatsioonikomisjonile kahe kuu jooksul otsuse tegemise kuupäevast arvates, tasudes riigilõivu.
(3) [Kehtetu -RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
(4) [Kehtetu -RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
(5) [Kehtetu -RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
§ 31. Patenditaotluse menetluse lõppemine
Patenditaotluse menetlus lõpeb patendi väljaandmise või patenditaotluse tagasilükkamisega.
VI peatükk
RAHVUSVAHELINE PATENDITAOTLUS
§ 32. Rahvusvahelise patenditaotluse mõiste
(1) Rahvusvahelise patenditaotluse all mõistetakse käesolevas seaduses 1970. aasta 19. juunil Washingtonis sõlmitud patendikoostöölepingu (RT II 1994, 6/7, 21) (edaspidi patendikoostööleping) alusel esitatud rahvusvahelist taotlust.
(2) Patendiamet on vastavalt patendikoostöölepingu 2. artikli määratlusele vastuvõttev amet, märgitud amet ja väljavalitud amet.
(3) Patendiamet on vastuvõtvaks ametiks Eesti kodanike või Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omavate isikute rahvusvahelistele patenditaotlustele.
(4) Rahvusvaheline patenditaotlus koostatakse patendikoostöölepingu ja selle rakendamise määruste ja administratiivjuhendite kohaselt ning esitatakse Patendiametile kui vastuvõtvale ametile inglise või saksa keeles, tasudes riigilõivu ja patendikoostöölepinguga ettenähtud tasud.
(5) Patendiamet on märgitud või väljavalitud ametiks nendele rahvusvahelistele patenditaotlustele, milles märgitud või väljavalitud riigiks on Eesti Vabariik.
(6) Rahvusvaheline patenditaotlus, milles märgitud riigiks on Eesti Vabariik, loetakse võrdseks käesoleva seaduse §-de 19 ja 20 kohaselt esitatud patenditaotlustega.
(7) Rahvusvaheline patenditaotlus, milles märgitud riigiks on Eesti Vabariik, loetakse Patendiametile esitatuks rahvusvahelise esitamise kuupäeval, mille on määranud patendikoostöölepingu järgne vastuvõttev amet.
(71) Avaldatud rahvusvahelises patenditaotluses, milles Eesti Vabariik on märgitud riik, sisalduv leiutis saab käesoleva seaduse § 18 kohase ajutise kaitse päevast, millal Patendiamet avaldab § 33 1. lõike kohaselt esitatud rahvusvahelise patenditaotluse eestikeelse tõlke, või kui patenditaotleja soovib ajutist kaitset varem, siis päevast, millal patenditaotleja edastab Eesti Vabariigis leiutist kasutavale isikule avaldatud rahvusvahelise patenditaotluse patendinõudluse eestikeelse tõlke, või päevast, millal Patendiamet avalikustab nimetatud tõlke, kui tõlge edastati Patendiametile ja tasuti tõlke avalikustamise eest ettenähtud riigilõiv.
(8) Patendiamet teeb ekspertiisi nendele rahvusvahelistele patenditaotlustele, milles märgitud riigiks on Eesti Vabariik.
(9) Patendikoostöölepingus ettenähtud tasude maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
(10) Rahvusvahelise patenditaotluse Patendiametile esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
§ 33. Rahvusvahelise patenditaotluse menetluse erisused
(1) Rahvusvahelise patenditaotluse siseriiklikku menetlusse võtmiseks peab patenditaotleja 31 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates esitama Patendiametile sellekohase avalduse koos rahvusvahelise patenditaotluse eestikeelse tõlkega ja tasuma riigilõivu. Käesoleva seaduse § 42 9. lõikes sätestatud juhul peab patenditaotleja kahe kuu jooksul nimetatud avalduse esitamise kuupäevast arvates tasuma ka esimese, teise ja kolmanda kehtivusaasta riigilõivu.
(2) [Kehtetu -RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
(3) Patenditaotleja nõudel antakse talle põhjendatud juhtudel käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud rahvusvahelise patenditaotluse tõlke esitamiseks lisaaega, kuid mitte rohkem kui 33. kuu lõpuni prioriteedikuupäevast, mitme prioriteedi korral aga varaseimast prioriteedikuupäevast. Lisaaega ei anta, kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud 31-kuulise tähtaja lõpuni on aega rohkem kui kaks kuud. Tõlke esitamisel või enne käesolevas lõikes nimetatud 33-kuulise tähtaja möödumist tasutakse täiendav riigilõiv.
(31) Siseriiklikku menetlusse võetud rahvusvaheline patenditaotlus avaldatakse esimesel võimalusel, kuid mitte enne selle patendikoostöölepingu artikli 21 kohast rahvusvahelist avaldamist, välja arvatud juhul, kui prioriteedikuupäevast on möödunud 20 kuud.
(32) Rahvusvahelise patenditaotluse siseriiklikku menetlusse võtmise ja avaldamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
(4) [Kehtetu -RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
(5) [Kehtetu -RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
(6) Rahvusvaheline patenditaotlus kaotab käesoleva seaduse § 32 6. ja 7. lõike kohase toime, kui:
1) rakenduvad patendikoostöölepingu 24. artikli 1. lõike punktide i ja ii sätted;
2) patenditaotleja ei ole täitnud käesoleva paragrahvi 1. või 3. lõikes sätestatud nõudeid;
3) patenditaotleja ei ole täitnud käesoleva seaduse §-s 131 sätestatud esindaja volitamise nõudeid.
(61) Rahvusvaheline patenditaotlus lükatakse tagasi, kui:
1) patenditaotleja ei ole järginud käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaega või ei ole tasunud riigilõivu ettenähtud määras,
2) patenditaotleja ei ole tasunud käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud lisaaja lõpuks riigilõivu ettenähtud määras või
3) patenditaotleja ei ole täitnud käesoleva paragrahvi 32. lõike alusel kehtestatud korra nõudeid.
(7) Patendiametil ei ole õigust nõuda patenditaotlejalt rahvusvahelises patenditaotluses märgitud riikide patendiametite ekspertiisiotsuste esitamist, kui patenditaotleja on valinud Eesti Vabariigi rahvusvahelise eelekspertiisi tulemusi kasutavaks riigiks.
(8) Kui osale rahvusvahelisest patenditaotlusest ei ole tehtud rahvusvahelist eelekspertiisi või rahvusvahelist otsingut põhjusel, et selles on rikutud leiutise ühtsust ja patenditaotleja ei ole tasunud täiendava rahvusvahelise otsingu või eelekspertiisi tegemiseks patendikoostöölepinguga ettenähtud tasu, kontrollib Patendiamet, kas rahvusvahelise otsingu ametkonna või rahvusvahelise eelekspertiisi ametkonna otsus jätta osale patenditaotlusest rahvusvaheline otsing või eelekspertiis tegemata on õige. Kui otsus osutub õigeks, loetakse leiutise ühtsust rikkuvad osad rahvusvahelisest patenditaotlusest tagasi võetuks. Vastasel korral jätkab Patendiamet rahvusvahelise patenditaotluse ekspertiisi täies mahus. Patendiamet teatab oma otsusest patenditaotlejale kirjalikult.
(9) Patendiamet kohaldab leiutise ühtsust rikkuvate rahvusvahelise patenditaotluse osade suhtes käesoleva seaduse § 9 2. lõike sätteid, kui patenditaotleja kahe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi 8. lõikes nimetatud Patendiameti otsuse kuupäevast, esitab sellekohase nõude.
(10) Kui vastuvõttev amet on keeldunud tunnistamast rahvusvahelise esitamise kuupäeva või on teatanud, et rahvusvaheline patenditaotlus loetakse tagasivõetuks, või kui Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni Rahvusvaheline Büroo (edaspidi Rahvusvaheline Büroo) on teinud otsuse vastavalt patendikoostöölepingu 12. artikli 3. lõikele või kui vastuvõttev amet on teatanud, et Eesti Vabariigi märkimine loetakse tagasivõetuks, võib patenditaotleja kahe kuu jooksul pärast vastava teate või otsuse saamist nõuda rahvusvahelise patenditaotluse läbivaatamist Eesti Vabariigis ja Rahvusvaheliselt Büroolt rahvusvahelise patenditaotluse koopia saatmist Patendiametile. Patenditaotleja peab esitama Patendiametile rahvusvahelise patenditaotluse tõlke ja ettenähtud juhtudel andmed patendivoliniku kohta ning tasuma riigilõivu Patendiameti määratud tähtaja jooksul. Patendiamet kontrollib vastuvõtva ameti või Rahvusvahelise Büroo otsuse õigsust ja teatab tulemustest patenditaotlejale. Kui vastuvõtva ameti või Rahvusvahelise Büroo otsus ei ole õige, vaadatakse patenditaotlus läbi nagu rahvusvaheline patenditaotlus.
(11) Kui rahvusvahelise patenditaotluse menetlus on lõpetatud põhjusel, et patenditaotleja ei saanud sooritada temast sõltumatu vääramatu jõu või muu takistuse tõttu tähtaegselt mõnda vastuvõtva ameti, rahvusvahelise otsingu ametkonna, rahvusvahelise eelekspertiisi ametkonna või Rahvusvahelise Büroo poolt määratud toimingut või käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut, taastab Patendiamet rahvusvahelise patenditaotluse menetluse Eesti Vabariigis, kui patenditaotleja järgib käesoleva seaduse § 29 2. ja 3. lõike sätteid.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
§ 331. Rahvusvaheliste patenditaotluste ja nende menetluse andmekogu, selle avalikkus ja teabe väljastamine
(1) Rahvusvaheliste patenditaotluste ja nende menetluse andmekogu on korrastatud andmete kogum Patendiametile kui patendikoostöölepingu artikli 2 kohasele vastuvõtvale ametile esitatud rahvusvaheliste patenditaotluste dokumentide ja nende menetluse kohta. Andmekogus hoitakse rahvusvahelise patenditaotluse ja selle menetluse andmeid rahvusvahelise patenditaotluse menetluse toimiku sulgemiseni.
(2) Rahvusvaheliste patenditaotluste ja nende menetluse andmekoguga tutvumine ja andmekogust andmete väljastamine on kuni rahvusvahelise patenditaotluse patendikoostöölepingu artikli 21 kohase avaldamiseni keelatud.
(3) Pärast rahvusvahelise patenditaotluse patendikoostöölepingu artikli 21 kohast avaldamist võib rahvusvahelise patenditaotluse toimikuga tutvuda igaüks.
(4) Teabe väljastamine rahvusvaheliste patenditaotluste ja nende menetluse andmekogust on tasuline, välja arvatud teabe väljastamine järelevalveõiguslikule riigiasutusele või kohtule. Teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu.
(5) Rahvusvaheliste patenditaotluste ja nende menetluse andmekogu asutab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
VII peatükk
PATENDIREGISTER
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
§ 34. Patendiregister
(1) Patendiregistrit (edaspidi register) peetakse käesoleva seaduse ja tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse alusel ning nimetatud seadustes sätestatud korras.
(2) Registrikannete kohta avaldatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud seadustes ettenähtud juhtudel teade Patendiameti ametlikus väljaandes. Patendiamet võib oma ametliku väljaande põhimääruses kehtestatud korras avaldada ametlikus väljaandes üldistes huvides teateid ka teiste registrikannete kohta ja muud teavet, mille avalikustamine ei ole keelatud või nimetatud seaduste või rahvusvaheliste kokkulepete alusel piiratud.
(3) Patendiameti ametliku väljaande põhimääruse kinnitab valdkonna eest vastutav minister. Patendiameti ametliku väljaande nimetus on „Eesti Patendileht”.
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
§ 35. Leiutise registreerimine registris[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
(1) Patenditaotluse menetlusse võtmisel kantakse registrisse patenditaotluse esitamise kuupäev, patenditaotluse number ja käesoleva seaduse § 19 alusel esitatud dokumentide ning patenditaotleja oma algatusel esitatud muude dokumentide saabumine Patendiametisse ja nendes sisalduvad andmed vastavalt tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse §-le 25.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
(2) Patenditaotluse menetlemisel kantakse registrisse andmed ja märked käesolevas seaduses sätestatud menetlustoimingute, saabunud ja väljastatud dokumentide kohta ning käesolevas seaduses sätestatud tähtaegade ja Patendiameti poolt määratud tähtaegade kohta.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
(3) Leiutisele patendikaitse andmisel tehakse registris registreeringu kanne.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
(4) Registreeringu kanne tehakse käesoleva seaduse § 23 4. lõike kohase patendi väljaandmise otsuse alusel, kui patenditaotleja tasub kolme kuu jooksul vastava otsuse kuupäevast arvates riigilõivu. Kui riigilõivu eelnimetatud tähtaja jooksul ettenähtud määras ei ole tasutud, loetakse patenditaotlus tagasivõetuks.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
(5) Registreeringu andmed on:
1) registreeringu number;
2) registreerimise kuupäev;
3) leiutise nimetus;
4) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks;
5) leiutise autori ees- ja perekonnanimi ning aadress;
6) patendiomaniku ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha aadress ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha aadress ja riigi kood;
7) patendi kehtivuse alguse kuupäev;
8) patendi kehtivuse lõppemise kuupäev;
9) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi;
10) ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi;
11) patenditaotluse number;
12) patenditaotluse esitamise kuupäev;
13) prioriteediandmed (prioriteedikuupäev, riik, taotluse number);
14) varasema patenditaotluse, millest patenditaotlus on eraldatud, number ja esitamise kuupäev;
15) varasema, jätkatud patenditaotluse number ja esitamise kuupäev;
16) leiutise olemust muutvate varasema patenditaotluse paranduste ja täienduste esitamise kuupäev;
17) rahvusvahelise patenditaotluse või Euroopa patenditaotluse andmed;
18) patenditaotluse avaldamise kuupäev;
19) käesoleva seaduse § 8 3. lõikes nimetatud teabe avalikustamise kuupäev;
20) biotehnoloogilise aine, sealhulgas mikroorganismi tüve deponeerimise andmed;
21) patenditaotluse jõushoidmise eest makstud kehtivusaasta riigilõivu tasumise andmed;
22) patendinõudlus;
23) leiutiskirjeldus;
24) joonis või muu illustreeriv materjal;
25) meditsiinitoote täiendava kaitse andmed;
26) taimekaitsetoote täiendava kaitse andmed.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
(6) Patendiomanikuna kantakse registrisse käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud otsuses märgitud patenditaotleja.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
(7) Registreeringud nummerdatakse leiutiste registreerimise järjekorras alates numbrist 02932, jätkates 1940. aastal katkestatud registri numeratsiooni.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
(8) Patendiamet avaldab leiutise registreerimisel registris oma ametlikus väljaandes patendi väljaandmise teate ja avalikustab patendikirjelduse, välja arvatud juhul, kui patenditaotlus on salastatud. Teate avaldamise kuupäev kantakse registrisse.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
(9) Registreering jõustub patendi väljaandmise teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise päeval.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
§ 351. Registri avalikkus ja teabe väljastamine
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
(1) Register on avalik. Igaühel on õigus tutvuda käesoleva seaduse § 24 kohaselt avaldatud patenditaotluse registritoimiku ja kirje andmetega andmebaasis, arvestades samas paragrahvis sätestatud piirangutega ja autori õigusega keelata oma nime avalikustamine.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
(2) Registrist ei väljastata salajastena määratletud ärisaladust või oskusteavet puudutavaid andmeid, samuti salastatud patenditaotluse andmeid.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
(3) Registritoimikuga tutvumiseks või registrist ärakirjade või väljatrükkide saamiseks esitatakse kirjalik avaldus koos andmetega iga registritoimiku, dokumendi ärakirja ja väljatrüki eest riigilõivu tasumise kohta. Patenditaotlejale, patendiomanikule ja autorile on oma leiutise registritoimikuga tutvumine tasuta. Registritoimikuga tutvumine on nimetatud isikute volituse olemasolu korral tasuta ka muule isikule.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
(4) Patendiamet väljastab patenditaotleja või patendiomaniku kirjalikul nõudel ja riigilõivu tasumisel leiutise prioriteeti tõendava dokumendi, mis koosneb patenditaotluse koopiast ja Patendiameti ametlikust kinnitusest. Prioriteeti tõendava dokumendi vorminõuded ja vormistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
(5) Registriga tutvumise ja registrist teabe väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
§ 352. Registri hoidmine ja säilitamine[Kehtetu -RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
§ 353. Vastutava töötleja vastutus[Kehtetu -RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
§ 354. Patendikirjeldus
(1) Patendikirjelduses sisalduvad leiutiskirjeldus, patendinõudlus, joonis või muu illustreeriv materjal, leiutise olemuse lühikokkuvõte ning järgmised andmed:
1) patendikirjelduse väljaandnud asutuse nimetus;
2) dokumendi nimetus ja dokumendi number;
3) leiutise nimetus;
4) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks;
5) leiutise autori ees- ja perekonnanimi ning aadress;
6) patendiomaniku ees- ja perekonnanimi, tema elukoha või ettevõtte asukoha aadress ja riigi kood, juriidilise isiku korral nimi, asukoha aadress ja riigi kood;
7) patendivoliniku korral ees- ja perekonnanimi ning aadress;
8) ühise esindaja korral ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi;
9) patenditaotluse number ja esitamise kuupäev;
10) prioriteediandmed;
11) rahvusvahelise patenditaotluse või Euroopa patenditaotluse andmed;
12) bioloogilise aine, sealhulgas mikroorganismi tüve deponeerimise andmed;
13) patenditaotluse avaldamise kuupäev;
14) patendikirjelduse avaldamise kuupäev;
15) patendi kehtivuse alguse kuupäev.
(2) Pärast registreeringu andmete kandmist registrisse koostab Patendiamet patendikirjelduse.
(3) Patendikirjeldust hoitakse registritoimikus.
(4) Patendikirjeldus avaldatakse patendi väljaandmise teate avaldamise päeval.
(5) Patendikirjelduse vorminõuded ja vormistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
§ 36. Patendikiri
(1) Patendikiri on dokument, mis tõendab leiutise registreerimist registris.
(2) Patendikiri koosneb tunnistusest ja patendikirjeldusest.
(3) Tunnistuses sisaldub:
1) riigi nimetus – Eesti Vabariik;
2) riigi vapp – Eesti väike riigivapp;
3) patendikirja number;
4) tekst „Patent on välja antud 23. mail 1994. aastal jõustunud patendiseaduse § 5 alusel. Patent kehtib 20 aastat patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates. Patendi jõushoidmiseks tuleb tasuda riigilõivu iga kehtivusaasta eest. Patendikiri tõendab registreeringut ja patendiomaniku ainuõigust patendikirjelduses toodud leiutisele.”;
5) patendikirja väljaandnud asutuse andmed (asutuse nimetus ja asukoht, asutuse juhi ametinimetus, nimi, allkiri, asutuse pitsati jäljend);
6) patendikirja allakirjutamise kuupäev.
(4) Patendikirja väljaandmise kuupäevaks loetakse kuupäev, millal dokumenti väljaandva asutuse juht on sellele alla kirjutanud. Patendikirja väljaandmise kuupäev kantakse registri andmebaasi.
(5) Patendikirja numbriks on registreeringu number. Registreeringu ja patendikirja numbrit loetakse patendi numbriks.
(6) Patendiamet annab patendiomanikule patendikirja välja ühe kuu jooksul patendi väljaandmise teate avaldamise kuupäevast arvates.
(7) Patendiomanike arvust sõltumata antakse välja ainult üks patendikiri.
(8) Patendiomaniku avalduse alusel võib talle välja anda patendikirja duplikaadi. Duplikaat antakse välja ühe kuu jooksul avalduse ja riigilõivu tasumise kohta Patendiametile andmete esitamise kuupäevast arvates. Duplikaadi väljaandmise teade avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes.
(9) Patendikirja vorminõuded ning vormistamise ja väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
VII1peatükk
EESTIS KEHTIVATE EUROOPA PATENTIDE REGISTER
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
§ 361. Eestis kehtivate Euroopa patentide register
(1) Eestis kehtivate Euroopa patentide registrit peetakse käesoleva seaduse, Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse (RT I 2002, 38, 233; 2003, 88, 594) ja tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse alusel ning nimetatud seadustes sätestatud korras.
(2) Registrikannete kohta avaldatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud seadustes ettenähtud juhtudel teade Patendiameti ametlikus väljaandes.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
§ 362. Euroopa patendi kandmine Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse
(1) Euroopa patent, milles Eesti Vabariik on märgitud riik, kantakse Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse § 7 1. lõikes sätestatud tingimuste täitmisel sama seaduse § 20 1. lõike punkti 2 alusel kehtestatud korras.
(2) Registreeringud nummerdatakse Euroopa patentide registreerimise järjekorras. Registreeringu numbri formaat on E000000, milles kuuekohaline numbriosa alates numbrist "1" vastab registreerimise järjekorranumbrile. Registreeringu ülejäänud andmete ja kannete tegemise korra suhtes kohaldatakse Euroopa patentide väljaandmise konventsioonis (edaspidi Euroopa patendikonventsioon) (RT II 2002, 10, 40) sätestatut.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
§ 363. Patendiregistri pidamist reguleerivate sätete kohaldamine Eestis kehtivate Euroopa patentide registrile
Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse § 17 punktides 2-7 sätestatud kannete suhtes kohaldatakse patendiregistri vastavaid sätteid. Vastuolu korral Euroopa patendikonventsioonis sätestatuga kohaldatakse Euroopa patendikonventsiooni sätteid.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
VIII peatükk
PATENDI KEHTIVUS
§ 37. Patendi kehtivusaeg
(1) Patent kehtib 20 aastat patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates.
(2) Patenditaotluse ja patendi jõushoidmiseks tuleb tasuda riigilõiv iga kehtivusaasta eest. Kehtivusaasta alguskuupäevaks loetakse patenditaotluse esitamise kuupäev.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
§ 38. Patendi kehtivuse ennetähtaegne lõppemine
(1) Patent kaotab kehtivuse ennetähtaegselt, kui:
1) kehtivusaasta riigilõiv on jäetud tasumata;
2) patendiomanik esitab patendi kehtivuse lõpetamise nõude;
3) patendiomanikuks olev juriidiline isik likvideeritakse või selle tegevus lõpetatakse ja patendiõigused ei ole üle läinud.
(2) Patendiamet teeb patendi kehtivuse ennetähtaegse lõppemise kohta kande registrisse ja teatab sellest oma ametlikus väljaandes.
§ 39. Muudatused patendis
(1) Patendiomanik võib patendi kogu kehtivuse aja jooksul patendinõudlust muutes piirata patendikaitse ulatust ja parandada patendikirjelduses bibliograafilisi andmeid ning ilmseid kirja- ja arvutusvigu. Muudatuste tegemise nõue ja uus patendinõudlus ning vajaduse korral uus leiutiskirjeldus esitatakse Patendiametile, tasudes käesoleva paragrahvi 41. lõikes ettenähtud riigilõivu. Patendiamet parandab tema süül tekkinud vead oma algatusel või patendiomaniku nõudel tasuta.
(2) Patendiomanik võib nõuda selliste muudatuste tegemist patendis, mis ei muuda patenditaotluse esitamise kuupäeval patenditaotluses avatud leiutise olemust.
(3) Muudatustel on tagasiulatuv jõud.
(4) Patendiamet avaldab oma ametlikus väljaandes patendis muudatuste tegemise teate. Patendinõudluse muutmise korral avaldatakse ka uus patendikirjeldus.
(41) Muudatuste nõude esitamisel tasutakse patendikirjelduses bibliograafiliste andmete ning kirja- ja arvutusvigade parandamise korral riigilõiv patendikirjelduse paranduste teate avaldamise eest, patendikaitse ulatuse piiramise korral aga riigilõiv patendinõudluse muutmise teate ja uue patendikirjelduse avaldamise eest.
(5) Patendi vaidlustamisega seotud menetluse toimumise ajal apellatsioonikomisjonis või kohtus ei saa patendiomanik esitada Patendiametile patendis muudatuste tegemise nõuet.
(6) Patendikaitse ulatuse kitsenemist põhjustanud ilmsete kirja- ja arvutusvigade parandamiseks võib patendiomanik esitada muudatuste tegemise nõude Patendiametile kahe aasta jooksul pärast patendi väljaandmise teate avaldamist.
(7) Käesoleva paragrahvi 6. lõike alusel tehtud muudatustest tingitud patendikaitse ulatuse laienemine ei piira selle isiku õigusi, kes enne muudatuste tegemise teate avaldamist oli oma majandus- või kutsetegevuses võtnud arvesse esialgset patendikaitse ulatust.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
VIII1peatükk
MEDITSIINITOODETE JA
TAIMEKAITSETOODETE TÄIENDAV KAITSE
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
§ 391. Meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendavat kaitset sätestavad õigusaktid
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
Meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendav kaitse (edaspidi täiendav kaitse) sätestatakse nõukogu määruses (EMÜ) nr 1768/92 meditsiinitoodete täiendava kaitse sertifikaadi kasutuselevõtu kohta (EÜT L 182, 02.07.1992, lk 1–5), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1901/2006 pediaatrias kasutatavate ravimite ning määruse (EMÜ) nr 1768/92, direktiivi 2001/20/EÜ, direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (ELT L 378, 27.12.2006, lk 1–19) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1610/96 taimekaitsetoodete täiendava kaitse sertifikaadi kasutuselevõtu kohta (EÜT L 198, 08.08.1996, lk 30–35) (edaspidi täiendava kaitse määrused) ja käesolevas seaduses.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
§ 392. Täiendava kaitse taotluse esitamine
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
(1) Täiendava kaitse taotlus esitatakse Patendiametile.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
(2) Täiendava kaitse taotluse esitamise eest tasutakse riigilõiv kahe kuu jooksul täiendava kaitse taotluse esitamise kuupäevast arvates. Nimetatud riigilõivu tasumise tähtaega ei saa pikendada.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
(21) Pediaatrias kasutatavate ravimite täiendava kaitse pikendamise taotluse esitamise eest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1901/2006 artiklile 36 tasutakse riigilõiv kahe kuu jooksul täiendava kaitse pikendamise taotluse esitamise kuupäevast arvates.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
(3) Täiendava kaitse taotluse dokumentide vorminõuded ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
§ 393. Täiendava kaitse taotluse menetlemine
(1) Patendiamet kontrollib täiendava kaitse taotluse vastavust vastava täiendava kaitse määruse sätetele, valdkonna eest vastutava ministrikehtestatud taotluse dokumentide vorminõuetele ning riigilõivu tasumise tähtajast kinnipidamist.
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
(2) Patendiamet ei kontrolli, kas meditsiinitoote või taimekaitsetoote registreerimine on esmakordne ja kas varem on samale meditsiinitootele või taimekaitsetootele täiendavat kaitset antud.
(3) Täiendava kaitse taotluse dokumentides puuduste ilmnemise korral määrab Patendiamet puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks tähtaja kaks kuni neli kuud, erandjuhul kuni kuus kuud. Menetluse peatamise ja jätkamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 27 sätestatut.
(4) Kui täiendava kaitse taotlus vastab nõuetele, teeb Patendiamet täiendava kaitse andmise otsuse ning teatab sellest täiendava kaitse taotlejale kirjalikult.
(5) Kui täiendava kaitse taotlus ei vasta nõuetele või riigilõiv ei ole tasutud ettenähtud määras õigeaegselt või kui käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatut arvestades ei ole ettenähtud tähtaja jooksul kõrvaldatud dokumentide puudusi või antud selgitusi, teeb Patendiamet käesoleva seaduse §-s 291 sätestatut arvestades täiendava kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse ning teatab sellest täiendava kaitse taotlejale kirjalikult. Patendiameti otsuse vaidlustamisel kohaldatakse §-s 30 sätestatut.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
§ 394. Täiendavat kaitset puudutavate teadete avaldamine
Patendiamet avaldab oma ametlikus väljaandes vastava täiendava kaitse määrusega ettenähtud teated.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
§ 395. Täiendava kaitse registreerimine registris
(1) Täiendav kaitse registreeritakse vastavas täiendava kaitse määruses ettenähtud andmete kandmisega, olenevalt aluspatendist, kas käesoleva seaduse VII peatükis sätestatud patendiregistrisse või VII1 peatükis sätestatud Eestis kehtivate Euroopa patentide registrisse.
(2) Täiendava kaitse andmisel tehakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud vastavasse registrisse registreeringu andmete kanne.
(3) Registreeringu andmete kanne tehakse käesoleva seaduse § 3934. lõikes nimetatud Patendiameti otsuse alusel, apellatsioonikomisjoni otsuse alusel või kohtu otsuse alusel.
(4) Registreeringu andmed on:
1) registreeringu number;
2) registreerimise kuupäev;
3) vastavas täiendava kaitse määruses nimetatud täiendava kaitse tunnistuse andmed.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
§ 396. Täiendava kaitse jõustamine ja kehtivuse pikendamine[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
(1) Täiendava kaitse jõustamiseks ja kehtivuse pikendamiseks tuleb tasuda riigilõiv vastavalt käesoleva seaduse § 42 6.–8. lõikele.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
(2) Pediaatrias kasutatavate ravimite täiendava kaitse pikendamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1901/2006 artiklile 36 tasutakse riigilõiv kuue kuu jooksul enne täiendava kaitse kehtivuse lõppemist.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
§ 397. Täiendava kaitse tunnistuse väljaandmine
(1) Patendiamet annab meditsiinitootele või taimekaitsetootele täiendavat kaitset taotlenud isikule välja täiendava kaitse tunnistuse samaaegselt täiendava kaitse andmisest teatamisega Patendiameti ametlikus väljaandes.
(2) Täiendava kaitse tunnistuse vorminõuded ja väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
IX peatükk
RIIGILÕIV
§ 40. Riigilõiv
Käesoleva seadusega ettenähtud juhtudel tasutakse toimingute sooritamise, dokumentide väljastamise ning patenditaotluse ja patendi jõushoidmise eest riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.
[RT I 2006, 58, 439- jõust. 01.01.2007]
§ 41. Riigilõivu tasumine
(1) Riigilõivu tasub patenditaotleja, patendiomanik, täiendava kaitse omanik või mõni muu isik, kes on huvitatud käesolevas seaduses ettenähtud toimingute sooritamisest, dokumentide väljastamisest või patenditaotluse, patendi või täiendava kaitse jõushoidmisest. Kokkuleppel patenditaotleja, patendiomaniku või täiendava kaitse omanikuga võib nende eest riigilõivu tasuda ka teine isik. Patenditaotluse, patendi või täiendava kaitse ülemineku korral tasub riigilõivu patenditaotleja, patendiomanik, täiendava kaitse omanik või isik, kellele patenditaotlus, patent või täiendav kaitse üle läheb, või temaga kokkuleppel teine isik.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
(2) Riigilõiv loetakse tasutuks, kui andmed tasutud riigilõivu kohta on esitatud Patendiametile. Kui sama toimingu eest on ekslikult tasutud rohkem kui ühel korral või seda on teinud erinevad isikud, võetakse riigilõivu tasumise aluseks esimesena esitatud andmed õiges summas tasutud riigilõivu kohta.
[RT I, 29.11.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
(3) [Kehtetu -RT I, 29.11.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
§ 42. Kehtivusaasta riigilõivu tasumine[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
(1) Kehtivusaasta riigilõivu peab tasuma tasumistähtpäeval või kuue kuu jooksul enne tasumistähtpäeva. Tasumistähtpäevaks loetakse selle kalendrikuu viimane päev, millal kehtivusaasta algab.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
(2) Esimese, teise ja kolmanda kehtivusaasta riigilõiv tasutakse üheaegselt kolmanda kehtivusaasta riigilõivu tasumistähtpäeval või kuue kuu jooksul enne kolmanda kehtivusaasta riigilõivu tasumistähtpäeva.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
(3) Kehtivusaasta riigilõivu võib tasuda ka kuni kuus kuud pärast tasumistähtpäeva möödumist, tasudes täiendava riigilõivu.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
(4) Patendiamet võib anda patenditaotlejale või patendiomanikule, kui ta on ühtlasi autor ja teeb olulisi ettevalmistusi leiutise kasutamiseks Eesti Vabariigis, esimese kuni viienda kehtivusaasta riigilõivu tasumiseks pikendust. Pikendustaotlus ja tõendid leiutise kasutamiseks ettevalmistuste tegemise kohta tuleb esitada Patendiametile enne vastava tasumistähtpäeva möödumist. Patendiameti otsus kehtivusaasta riigilõivu tasumiseks pikenduse andmise kohta on lõplik.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
(5) Kui Patendiamet jätab pikendustaotluse rahuldamata ja tasumistähtpäev on möödunud, võib tasuda kehtivusaasta riigilõivu kahe kuu jooksul Patendiameti otsuse kuupäevast, tasumata täiendavat riigilõivu.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
(6) Riigilõiv täiendava kaitse esimese kehtivusaasta eest tuleb tasuda tasumistähtpäeval või kuue kuu jooksul enne tasumistähtpäeva. Tasumistähtpäevaks loetakse selle kalendrikuu viimane päev, millal aluspatendi kehtivusaeg lõpeb.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
(7) Riigilõiv täiendava kaitse iga järgneva kehtivusaasta eest ja pediaatrias kasutatavate ravimite täiendava kaitse kehtivusaja pikendamise eest tuleb tasuda tasumistähtpäeval või kuue kuu jooksul enne tasumistähtpäeva. Tasumistähtpäevaks loetakse selle kalendrikuu viimane päev, millal täiendava kaitse kehtivusaasta või pediaatrias kasutatavate ravimite korral täiendava kaitse pikendatud kehtivusaeg algab.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
(8) Täiendava kaitse kehtivusaasta riigilõivu võib tasuda ka kuni kuus kuud pärast tasumistähtpäeva möödumist, tasudes täiendava riigilõivu.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
(9) Rahvusvahelise patenditaotluse siseriiklikku menetlusse esitamise korral tasutakse esimese, teise ja kolmanda kehtivusaasta riigilõiv, tasumata käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud täiendavat riigilõivu, kui siseriiklikku menetlusse võtmise avalduse esitamise päevaks on riigilõivu tasumistähtpäev möödunud.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
(10) Käesoleva seaduse § 9 2. või 3. lõike alusel esitatud eraldatud patenditaotluse korral peab patenditaotleja kahe kuu jooksul nimetatud patenditaotluse tegelikust Patendiametile esitamise kuupäevast arvates tasuma kõigi eelnevate kehtivusaastate eest riigilõivud, võttes arvesse, et eraldatud patenditaotluse korral arvestatakse kehtivusaastaid esialgse patenditaotluse esitamise kuupäeva järgi. Kui viimase möödunud tasumistähtpäevaga kehtivusaasta korral ei ole käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud kuuekuuline täiendava riigilõivu tasumise tähtaeg veel möödunud, võib selle kehtivusaasta eest riigilõivu tasuda kahe kuu jooksul eraldatud patenditaotluse tegelikust Patendiametile esitamise kuupäevast arvates, tasumata täiendavat riigilõivu. Kui riigilõivu viimase kehtivusaasta eest eelnimetatud kahekuulise tähtaja jooksul ei tasuta, võib seda teha kuni 3. lõikes sätestatud kuuekuulise tähtaja lõpuni, tasudes täiendava riigilõivu.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
(11) Kehtivusaasta riigilõivu võib tasuda ka juhul, kui see jäi tasumata vääramatu jõu või patenditaotlejast, patendiomanikust, täiendava kaitse omanikust või nende esindajast sõltumatu muu takistuse tõttu. Patendiamet taastab patenditaotluse menetluse, patendi kehtivuse või täiendava kaitse kehtivuse, kui patenditaotleja, patendiomanik või täiendava kaitse omanik kahe kuu jooksul pärast takistuse kadumist esitab patenditaotluse menetluse, patendi kehtivuse või täiendava kaitse kehtivuse taastamise nõude, tõendab vääramatu jõu või temast või tema esindajast sõltumatu muu takistuse olemasolu ja tasub kehtivusaasta riigilõivu ning käesoleva paragrahvi 3., 8. või 10. lõikes ettenähtud juhtudel täiendava riigilõivu ja riigilõivu patenditaotluse menetluse, patendi kehtivuse või täiendava kaitse kehtivuse taastamise eest. Eelnimetatud nõude saab esitada ühe aasta jooksul käesolevas paragrahvis ettenähtud tähtpäevast arvates, 3., 8. või 10. lõikes sätestatud juhtudel aga nimetud lõigetes sätestatud tähtaja lõppemisest arvates.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
X peatükk
PATENDIÕIGUSTE ÜLEMINEK
§ 43. Patendi taotlemise õiguse üleminek
(1) Patendi taotlemise õiguse üleandmise kohta autorilt teisele isikule sõlmitakse eraldi kirjalik kokkulepe või sätestatakse see vastavalt käesoleva seaduse § 12 2. lõikele muus lepingus või töölepingus. Nimetatud kokkulepe või leping peab sisaldama sätteid, mis tagavad vastavalt § 13 8. lõikele autori õiguse õiglasele tulule leiutisest saadava tulu arvel patendi kogu kehtivuse aja jooksul.
(2) Patendi taotlemise õiguse ülemineku korral seaduse alusel kohaldatakse patenditaotleja asukohariigi seadust.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõike kohane patendi taotlemise õiguse ülemineku õiguslik alus ja autori andmed näidatakse ära patenditaotluses. Põhjendatud kahtluse korral on Patendiametil ja kohtul õigus nõuda patendi taotlemise õigust ja leiutise autorsust tõendavaid dokumente.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
§ 44. Patenditaotluse üleminek
(1) Patenditaotleja võib Patendiametis menetluses oleva patenditaotluse teisele isikule üle anda.
(2) Patendiametis menetluses olev patenditaotlus läheb patenditaotleja surma või juriidilisest isikust patenditaotleja lõppemise korral üle pärijale või õigusjärglasele.
(3) Patenditaotleja andmete muutmiseks patenditaotluses peab patenditaotleja või isik, kellele patenditaotlus üle läheb, esitama Patendiametile avalduse ja andmed tasutud riigilõivu kohta. Kui avalduse esitab isik, kellele patenditaotlus üle läheb, peab ta avaldusele lisama usaldusväärsed üleminekut tõendavad dokumendid.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
(4) Patendiamet muudab patenditaotluses patenditaotleja andmed.
(5) Patenditaotlus loetakse teisele isikule üle läinuks andmete muutmise päevast.
§ 45. Patendi üleminek
(1) Patendiomanik võib patendi teisele isikule üle anda.
(2) Patendiomaniku surma või juriidilisest isikust omaniku lõppemise korral läheb patent üle pärijale või õigusjärglasele.
(3) Patendiomaniku või täiendava kaitse omaniku andmete kande muutmiseks registreeringus peab patendiomanik või isik, kellele patent või täiendav kaitse üle läheb, esitama Patendiametile avalduse ja andmed tasutud riigilõivu kohta. Kui avalduse esitab isik, kellele patent või täiendav kaitse üle läheb, peab ta avaldusele lisama usaldusväärsed üleminekut tõendavad dokumendid.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud avaldus tuleb esitada ühe aasta jooksul, arvates tehingus määratud patendi ülemineku päevast või õigusjärgluse tekkimise päevast. Kui patent läheb üle apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse alusel, tuleb avaldus esitada ühe kuu jooksul apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse jõustumise päevast arvates.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
(5) Patendiamet teeb registrisse käesoleva seaduse § 35 5. lõike punktis 6 nimetatud registreeringu andmete muutmise kande.
(6) Registreeringu andmete muutmise kanne jõustub andmete muutmise teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise päeval.
(7) Patent loetakse teisele isikule üle läinuks tehingu või apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse järgi määratud ülemineku päevast või õigusjärgluse tekkimise päevast.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
(8) Isik, kellele patent on üle läinud käesolevas paragrahvis sätestatu järgi, võib hakata patendiomaniku õigusi kasutama registreeringu andmete muutmise kande jõustumise päevast.
§ 46. Litsents
(1) Patendiomanik (litsentsiandja) võib käesoleva seaduse § 15 1. lõikes loetletud patendiomaniku õigused anda kirjaliku litsentsilepinguga (edaspidi litsentsiga) osaliselt või täielikult ühe või mitme isiku (litsentsiaadi) kasutusse.
(2) Litsentsisaaja võib litsentsiandja loal litsentsist tulenevad õigused anda all-litsentsiga kolmandale isikule.
(3) Litsentsi kehtivusaeg ei või olla pikem kui patendikaitse kehtivus, meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse korral aga mitte pikem kui täiendava kaitse kehtivus.
(4) Litsentsi võib registreerida registris. Litsentsi kohta kande tegemise aluseks on litsentsiandja või litsentsisaaja kirjalik avaldus, millele on lisatud litsentsilepingu ärakiri või registreerimiseks vajalikke andmeid sisaldav litsentsilepingu väljavõte. Litsentsi kohta kande tegemise eest tasutakse riigilõiv. Registreerimata litsentsil ei ole kolmandate isikute suhtes õiguslikku jõudu. Mitmele litsentsisaajale eri litsentsidega antud õiguste kollisiooni korral on eelis litsentsisaajal, kelle litsents on registreeritud.
(5) Kui patent läheb käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud juhtudel üle teisele isikule, lähevad sellele isikule üle ka litsentsist tulenevad õigused ja kohustused.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
§ 47. Sundlitsents
(1) Isik, kes on huvitatud patenditud leiutise kasutamisest ja on suuteline seda tegema Eesti Vabariigis, võib patendiomaniku keeldumisel litsentsi andmisest esitada kohtusse hagi sundlitsentsi saamiseks, kui:
1) patendiomanik ei ole leiutist Eesti Vabariigis kasutanud kolme aasta jooksul pärast patendi väljaandmise teate avaldamist või nelja aasta jooksul pärast patenditaotluse esitamist, kusjuures aluseks võetakse hiljem lõppev tähtaeg;
2) patendiomanik ei kasuta leiutist mahus, mis vastaks Eesti Vabariigi siseturu vajadustele;
3) patent takistab teise tehniliselt progressiivse ja Eesti Vabariigi majandusele olulise leiutise kasutamist;
4) leiutise kasutamist nõuavad riigikaitse, keskkonnakaitse, tervishoiu ja teised Eesti Vabariigi olulised riiklikud huvid, sealhulgas leiutise kasutamise hädavajadus seoses loodusõnnetusega või muu erakorralise juhtumiga;
5) patent takistab sordi kaitse alla võtmist taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse järgi või kaitsealuse sordi kasutamist.
[RT I 2005, 70, 540- jõust. 01.01.2006]
(11) Sundlitsentsi ei anta, kui patendiomanik impordib Maailma Kaubandusorganisatsiooni ükskõik millisest liikmesriigist patendiga kaitstud toodet Eesti Vabariigi siseturu vajadustele vastavas mahus.
(2) Patendiomanikul on käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 sätestatud juhul õigus saada sundlitsents teisele leiutisele, kui ei lepita kokku litsentside vahetamises (ristlitsents).
(3) Sundlitsentsi andmisel määrab kohus sundlitsentsi tingimused, sealhulgas leiutise kasutamise mahu ja kestuse ning litsentsitasu suuruse ja maksmise korra. Leiutise kasutamise mahu ja kestuse määramisel võetakse aluseks Eesti Vabariigi siseturu vajadus.
(4) Õigus kasutada leiutist sundlitsentsi alusel võib üle minna teisele isikule vaid koos selle ettevõttega, kus sundlitsentsi kasutatakse või vastavalt sundlitsentsi tingimustele kavatseti kasutada.
(5) Sundlitsentsi andmine ei takista patendiomanikku ennast leiutist kasutamast ega andmast litsentse teistele isikutele.
(6) Sundlitsents hakkab kehtima registrisse kande tegemise kuupäevast. Registrikande tegemise avaldus koos kohtuotsuse ärakirja ja andmetega riigilõivu tasumise kohta esitatakse Patendiametile ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast arvates.
(7) Asjaolude muutumisel võib nii litsentsiandja kui litsentsisaaja esitada kohtusse hagi sundlitsentsi tingimuste muutmiseks.
(8) Patendiga kaitstud farmaatsiatoodete importimiseks või eksportimise eesmärgil tootmiseks sundlitsentsi saamise hagi esitamise korral kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 816/2006, milles käsitletakse rahvatervise probleemidega riikidesse eksportimiseks toodetavate farmaatsiatoodete patentide sundlitsentsimist (ELT L 157, 09.06.2006, lk 1–7).
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
§ 471. Riiklik ärieesmärgita kasutamine
(1) Patenditud leiutise kasutamine Vabariigi Valitsuse või Vabariigi Valitsuse volitatud kolmanda isiku poolt ilma patendiomaniku loata on lubatud epideemia korral nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ning eriolukorras eriolukorra seaduse tähenduses (edaspidi riiklik ärieesmärgita kasutamine).
(2) Riiklik ärieesmärgita kasutamine võib hõlmata käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud tegevusi.
(3) Riikliku ärieesmärgita kasutamise otsuse tegemise ja patendiomanikule kompensatsiooni määramise tingimused sätestatakse seaduses.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
XI peatükk
PATENDIÕIGUSTE VAIDLUSTAMINE JA KAITSE
§ 48. Autorsuse vaidlustamine
(1) Vaidlused autorsuse üle lahendatakse pärast patenditaotluse avaldamist käesoleva seaduse §-s 24 sätestatu järgi.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
(2) Füüsiline isik, kes leiab, et käesoleva seaduse § 13 1. või 2. lõikes sätestatu järgi on leiutise autor tema, võib oma autorsuse tunnistamiseks esitada apellatsioonikomisjonile avalduse patenditaotleja või pärast patendi väljaandmist patendiomaniku vastu. Autorsust võib vaidlustada ka selle isiku pärija.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
(3) Autorsuse tunnistamise korral võib isik samas menetluses käesoleva seaduse § 49 1. lõike kohaselt vaidlustada patenditaotleja või patendiomaniku.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 1. lõikes sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
§ 49. Patendiomaniku vaidlustamine
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
(1) Isik, kes leiab, et õigus patendile kuulub käesoleva seaduse § 12 alusel temale, võib oma õiguse tunnistamiseks pärast patenditaotluse §-s 24 sätestatu järgi avaldamist esitada apellatsioonikomisjonile avalduse patenditaotleja või patendiomaniku vastu. Avalduse rahuldamisel on isikul õigus patenditaotluse korral kas jätkata patendi taotlemist oma nimel, patenditaotlus tühistada ja esitada sama esitamise kuupäevaga sama leiutise kohta uus patenditaotlus või patenditaotlus tühistada. Patendi korral on isikul õigus kas registreerida patent muutmata kujul või muudatustega oma nimele või patent tühistada.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
(11) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 1. lõikes sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu oma õiguse tunnistamiseks.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
(2) Avaldus vastavalt käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt tehtud valikule koos teabega apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse kohta esitatakse Patendiametile ühe kuu jooksul otsuse jõustumise päevast arvates. Uue patenditaotluse esitamise või patendis muudatuste tegemise korral peab isik kolme kuu jooksul jõustunud otsuse kuupäevast arvates esitama Patendiametile uue patenditaotluse dokumendid vastavalt käesoleva seaduse § 19 1., 2. ja 3. lõikes sätestatule või muudatuste korral patendis muudetud leiutiskirjelduse ja patendinõudluse ning tasuma riigilõivu. Eelnimetatud nõuete täitmata jätmise korral patenditaotlus või patent tühistatakse.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt esitatud avalduse rahuldamise korral võib isik, kes on leiutist kasutanud või teinud selleks olulisi ettevalmistusi, taotleda kohtult leiutise oma majandus- ja kutsetegevuses tasu eest või tasuta kasutamise õigust ka pärast patendi üleminekut tingimusel, et leiutise kasutamise iseloom ei muutu.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
(4) [Kehtetu -RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
(5) [Kehtetu -RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
(6) [Kehtetu -RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
§ 50. Patendi vaidlustamine
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
(1) Iga isik võib esitada apellatsioonikomisjonile avalduse patendi täielikuks või osaliseks tühistamiseks.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
(2) Üheksa kuu jooksul patendi väljaandmise teate avaldamise päevast arvates võib nõuda patendi tühistamist järgmistel alustel: [RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
1) leiutis ei vasta käesoleva seaduse §-s 6 või 7 sätestatule;
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
2) leiutiskirjelduses ei ole leiutise olemus avatud nii täpselt ja selgelt, et vastava ala asjatundja võib leiutise teostada;
3) patendiga kaitstud leiutis, sealhulgas käesoleva seaduse § 9 2. või 3. lõike kohaselt esialgsest patenditaotlusest eraldatud leiutis, ei vasta esialgses patenditaotluses avatud leiutise olemusele.
(21) Tähtajatult võib patendi tühistamist nõuda alusel, et patendiga kaitstud leiutis ei vasta käesoleva seaduse §- s 8 sätestatule. Nimetatud alusel saab patendi täielikku tühistamist nõuda ka pärast patendi kehtivuse lõppemist.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
(3) Apellatsioonikomisjonil on õigus:
1) avalduse rahuldamise korral patent tühistada, kui avalduses esitatud asjaolud välistavad patendi jõushoidmise,
2) lükata avaldus tagasi, kui selles käsitletud asjaolud ei takista patendis muudatusi tegemata patendi jõushoidmist või
3) avalduse osalise rahuldamise korral kohustada Patendiametit patenti muudetud kujul jõus hoidma, kui patendiomanik avalduse menetlemise käigus esitab nõude selliste muudatuste tegemiseks patendis, mis ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga ja millega kõrvaldatakse avalduses toodud patendi jõushoidmist välistavad asjaolud.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõike punktis 3 sätestatust tuleneva otsuse korral peab patendiomanik kolme kuu jooksul otsuse jõustumise kuupäevast arvates esitama Patendiametile otsuse kohaselt muudetud leiutiskirjelduse ja patendinõudluse ning tasuma riigilõivu muudatuste tegemise eest patendis.
(5) Patendiamet teeb jõustunud apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse põhjal kande registrisse ja avaldab oma ametlikus väljaandes patendi tühistamise või patendis muudatuste tegemise teate, kui patendiomanik või käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud avalduse esitanud isik esitab Patendiametile avalduse, millele on lisatud teave jõustunud otsuse kohta. Kui patendiomanik jätab muudatuste korral patendis käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud tähtajaks ettenähtud dokumendid esitamata või riigilõivu tasumata, loetakse patent tühistatuks ja leiutis kustutatakse registrist.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
(6) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 1. lõikes sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu patendi tühistamiseks või selle aluseks oleva asjaolu puudumise kindlakstegemiseks.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
(7) Patendi täielik või osaline tühistamine ei ole enne sellekohase otsuse jõustumist patendiomaniku ainuõiguse rikkumise kohta tehtud kohtuotsuse tühistamise või lepingu, sealhulgas litsentsilepingu tühistamise alus. Lepingu jätkumise korral on ühel lepingupoolel õigus nõuda teiselt lepingupoolelt maksete muutmist või ümberarvestuste tegemist.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
§ 51. Autori õiguste kaitse
(1) Leiutise autor või autori surma korral tema pärijad võivad aegumiseta esitada kohtusse hagi käesoleva seaduse § 13 7. lõikes sätestatud õiguste rikkumise korral ja muude autorsusest tulenevate mittevaraliste vaidluste lahendamiseks.
[RT I, 29.11.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
(2) Leiutise kasutamisega seotud varaliste vaidluste lahendamiseks võib autor esitada hagi kohtusse kolme aasta jooksul, arvates päevast, mil ta sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.
§ 52. Patenditaotleja õiguste kaitse
(1) Patenditaotleja võib käesoleva seaduse § 30 kohaselt esitada Patendiameti otsuse peale kaebuse apellatsioonikomisjonile kahe kuu jooksul otsuse kuupäevast arvates.
[RT I 2008, 59, 330- jõust. 01.01.2009]
(2) Apellatsioonikomisjoni otsusega mittenõustumisel võib patenditaotleja selle vaidlustada, esitades maakohtusse kaebuse tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 63 1. lõikes sätestatud tähtaja jooksul.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
(3) Patenditaotleja võib ajutise kaitse kehtivuse ajal esitada kohtusse hagi ka ajutise kaitse ajal asetleidnud ainuõiguse rikkumise korral ja nõuda rikkumise tõkestamist.
§ 53. Õiguskaitsevahendid patendiga kaitstud leiutise õigusvastase kasutamise korral
(1) Patendiomanik võib patendiga kaitstud leiutise õigusvastase kasutamise korral nõuda:
1) leiutise õigusvastase kasutamisega tekitatud kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043;
2) [kehtetu -RT I 2003, 18, 106- jõust. 01.04.2003]
3) leiutise õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037 ja 1039;
4) leiutise õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1055.
(2) Patendiga kaitstud leiutise heauskse kasutamise puhul ei või kohus määrata hüvitist rohkem kui hagi esitamisele eelnenud viie aasta jooksul tekitatud kahju ulatuses.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
§ 54. Teiste isikute õiguste kaitse
(1) Isik, kes heauskselt kasutas leiutist enne patenditaotluse esitamist, võib esitada kohtusse avalduse varemkasutamisõiguse tunnistamiseks. Kohus vaatab avalduse läbi hagita menetluse korras.
[RT I, 29.11.2011, 1- jõust. 01.01.2012]
(2) Isik, kes on huvitatud patenditud leiutise kasutamisest, võib käesoleva seaduse § 47 1. lõikes toodud juhtudel esitada patendiomaniku vastu kohtusse hagi sundlitsentsi saamiseks.
(3) Isik, kes kasutab leiutist litsentsilepingu alusel (litsentsisaaja), võib esitada kohtusse hagi litsentsilepinguga seotud vaidluse lahendamiseks.
(4) Kui litsentsilepingus ei ole ette nähtud teisiti, võib litsentsisaaja esitada hagi ka patendiomaniku ainuõiguse rikkumise korral teiste isikute poolt. Hagi esitamise soovist on litsentsisaaja kohustatud eelnevalt teatama patendiomanikule. Teatamiskohustus loetakse täidetuks, kui teade on saadetud patendiomanikule tähtkirjaga litsentsilepingus märgitud aadressil või patendiregistrisse kantud aadressil.
(5) Iga isik võib kahtluse korral, et tema tegevus võib rikkuda patendiomaniku ainuõigust, esitada kohtusse hagi patendiomaniku vastu tunnistamaks, et patendi olemasolu ei takista tema majandus- või kutsetegevust.
(6) Isikul, kelle vastu on esitatud hagi käesoleva seaduse § 53 alusel, on õigus esitada vastuhagi § 48 2. lõikes, § 49 1. lõikes või § 50 1. lõikes nimetatud nõudes.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
(7) Isikul, kelle suhtes on alustatud väärteo või kuriteo menetlemist seoses patendiomaniku ainuõiguse rikkumisega, on õigus esitada apellatsioonikomisjonile avaldus patendi täielikuks või osaliseks tühistamiseks. Kohus võib väidetava rikkuja nõudel patendi tühistamise avalduse menetlemise ajaks peatada väärteo või kuriteo menetlemise. Kohus võib peatamise tingimusena nõuda tagatist võimaliku patendiomanikule tekitatud kahju hüvitamiseks, kui patent jääb jõusse.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
§ 55. Patendivaidluste arutamise kord
(1) Patendivaidlusi arutatakse käesolevas seaduses sätestatud juhtudel apellatsioonikomisjonis ja kohtus.
(2) Leiutise õiguskaitse, patendi kehtivuse ja patendiga kaitstud leiutise õigusvastase kasutamisega seotud kaebusi ja hagisid, hagi tagamise ja esialgse õiguskaitse taotlusi ning muid käesolevas seaduses nimetatud kaebusi, avaldusi ja hagisid vaatab läbi Harju Maakohus.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 01.04.2019]
(3) Kohus arutab patendivaidlusi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, arvestades käesoleva seadusega kehtestatud erisusi.
(4) [Kehtetu -RT I 2005, 39, 308- jõust. 01.01.2006]
(5) Apellatsioonikomisjon arutab temale esitatud kaebusi käesoleva seaduse alusel tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduses sätestatud korras.
[RT I 2005, 39, 308- jõust. 01.01.2006]
§ 551. Tõendamiskohustus
(1) Käesoleva seaduse § 15 2. lõike alusel esitatud hagi korral on kostja kohustatud tõendama, et ta on kasutanud samasuguse toote valmistamisel teistsugust meetodit, kui patenditud meetod.
(2) Kui teistsuguse meetodi kasutamine ei ole tõendatud, loetakse toode valmistatuks patenditud meetodil tingimusel, et selle valmistamiseks tegelikult kasutatud meetodit ei ole patendiomanikul, piisavatele pingutustele vaatamata, õnnestunud kindlaks määrata ja patenditud meetodi kasutamine on tõenäoline või kui patenditud meetodil valmistatud toode on uus.
(3) Kostja esitatud tõendeid, mis sisaldavad tema tootmis- või ärisaladust, võib avalikustada vaid kostja nõusolekul.
§ 56. Kohtu toimingud hagiavalduse esitamisel
(1) Käesoleva seaduse § 54 4. lõikes nimetatud hagi korral peab hagiavaldusele olema lisatud patendiomanikule saadetud teate ärakiri. Selle puudumisel jätab kohus hagiavalduse käiguta ja määrab hagejale tähtaja teatamiskohustuse täitmiseks.
(2) Ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks esitatud hagi arutamise ajaks võib kohus hageja palvel jätkuva rikkumise tõkestamiseks hagi tagamise korras muu hulgas määrata, et patendiomaniku loata valmistatud patendiga kaitstud toode või ese, mille kasutamisega rikutakse patendiomaniku ainuõigust, kõrvaldatakse käibest.
(3) Kohus võib käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud juhul kostja taotlusel määrata, et toote või eseme valdaja tohib jätkata selle kasutamist õiglase tasu eest patendiomanikule patendi kehtivuse kogu järelejäänud aja või selle osa jooksul.
[RT I 2005, 39, 308- jõust. 01.01.2006]
§ 57. Patendiameti osavõtt
(1) [Kehtetu -RT I 2005, 39, 308- jõust. 01.01.2006]
(2) Kohus saadab Patendiametile patendivaidluses tehtud kohtulahendi ärakirja teadmiseks.
[RT I 2005, 39, 308- jõust. 01.01.2006]
§ 58. Esindaja patendivaidluste lahendamisel kohtus
(1) Patendivolinik võib olla patendivaidluse lahendamisel esindajaks maakohtus ning ringkonnakohtus. Riigikohtus võib patendivolinik olla esindajaks koos vandeadvokaadiga.
[RT I 2005, 39, 308- jõust. 01.01.2006]
(2) [Kehtetu -RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
(3) [Kehtetu -RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]
XII peatükk
LEIUTISE PATENTIMINE VÄLISRIIKIDES
§ 59. Leiutise patentimise kord
(1) Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omav isik võib välisriikides patentida oma leiutise, sõltumata selle patentimisest Eesti Vabariigis.
(2) Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omav isik patendib oma leiutise välisriikides iseseisvalt vastavalt välisriikide seadustele ja rahvusvahelistele konventsioonidele.
(3) Eestis salastatud riigikaitselist leiutist sisaldava patenditaotluse esitamiseks välisriiki peab olema Kaitseministeeriumi luba.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
§ 60. Rahvusvahelise patenditaotluse esitamine
Rahvusvaheline patenditaotlus esitatakse käesoleva seaduse § 32 3. ja 4. lõike kohaselt.
XII1peatükk
VASTUTUS
[Kehtetu -RT I, 12.07.2014, 1- jõust. 01.01.2015]
§ 601. Autori isiklike õiguste rikkumine
[Kehtetu -RT I, 12.07.2014, 1- jõust. 01.01.2015]
§ 602. Menetlus
[Kehtetu -RT I, 12.07.2014, 1- jõust. 01.01.2015]
XIII peatükk
SEADUSE RAKENDAMINE
§ 61. Seaduse jõustumine
(1) Patendiseadus jõustub 1994. aasta 23. mail.
(2) Käesoleva seaduse § 11 2. lõike punkti 1 sätteid rakendatakse pärast Eesti Vabariigi liikmelisuse taastamist tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioonis.
(3) Käesoleva seaduse § 23 2. lõiget ja VI peatüki sätteid rakendatakse pärast kolme kuu möödumist Eesti Vabariigi ühinemisest 1970. aasta 19. juunil Washingtonis sõlmitud patendikoostöölepinguga.
(4) Mikroorganismide tüvesid kaitstakse patendiga pärast Eesti Vabariigi ühinemist 1977. aasta Budapesti kokkuleppega mikroorganismide deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise kohta patendiekspertiisi eesmärgil (RT II 1996, 14/15, 49).
(5) Patenditaotluse esitamisel kuue kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist tunnustatakse igat prioriteeti tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni liikmesriigis esitatud esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse põhjal, mis ei ole varasem kui 1990. aasta 20. august.
(6) Meditsiinitootele või taimekaitsetootele, mis on registreeritud ja milles sisalduvale toimeainele on välja antud aluspatent enne 2000. aasta 1. jaanuari, saab täiendavat kaitset taotleda 2000. aasta 30. juunini.
(7) Salastatud leiutist sisaldavate patenditaotluste korral kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning välislepingus sätestatut.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]
§ 611. Enne 2019. aasta 1. aprilli esitatud kaebuse, avalduse ja hagi menetlemine
(1) Enne 2019. aasta 1. aprilli käesoleva seaduse alusel esitatud hagi menetletakse kohtus ka juhul, kui alates nimetatud kuupäevast on asjaomase vaidluse lahendamiseks ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus apellatsioonikomisjonis.
(2) Enne 2019. aasta 1. aprilli käesoleva seaduse alusel kohtule esitatud kaebust, avaldust või hagi menetletakse muus maakohtus peale Harju Maakohtu ka juhul, kui alates nimetatud kuupäevast on asjaomase kaebuse, avalduse või hagi lahendamiseks ainupädevus Harju Maakohtul.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]
§ 62. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/44/EÜ biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse kohta (EÜT L 213, 30.07.1998, lk 13–21); nõukogu määrus (EMÜ) nr 1768/92 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kasutuselevõtu kohta (EÜT L 182, 02.07.1992, lk 1–5); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1901/2006 pediaatrias kasutatavate ravimite ning määruse (EMÜ) nr 1768/92, direktiivi 2001/20/EÜ, direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta (ELT L 378, 27.12.2006, lk 1–19); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1610/96/EÜ taimekaitsevahendite täiendava kaitse sertifikaadi kasutuselevõtu kohta (EÜT L 198, 08.08.1996, lk 30–35); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 816/2006, milles käsitletakse rahvatervise probleemidega riikidesse eksportimiseks toodetavate farmaatsiatoodete patentide sundlitsentsimist (ELT L 157, 09.06.2006, lk 1–7).
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]