Loi sur la procédure administrative (texte consolidé du 1er janvier 2012), Estonie

Administrative Procedure Act

Passed 06.06.2001 RT I 2001, 58, 354 Entry into force 01.01.2002

Amended by the following legal instruments:

Passed Published Entry into force 05.06.2002 RT I 2002, 53, 336 01.07.2002 19.06.2002 RT I 2002, 61, 375 01.08.2002 29.01.2003 RT I 2003, 20, 117 01.07.2003 03.12.2003 RT I 2003, 78, 527 01.01.2004 15.06.2005 RT I 2005, 39, 308 01.01.2006 24.01.2007 RT I 2007, 15, 76 01.05.2007 25.01.2007 RT I 2007, 16, 77 01.01.2008 15.02.2007 RT I 2007, 24, 127 01.01.2008 04.12.2008 RT I 2009, 1, 3 12.01.2009 06.05.2009 RT I 2009, 27, 164 01.01.2010 27.01.2011 RT I, 23.02.2011, 3 01.01.2012

Part 1 GENERAL PART

Chapter 1 GENERAL PROVISIONS

Division 1 Administrative Procedure

§ 1. Purpose of Act

The purpose of this Act is to ensure the protection of the rights of persons by creation of a uniform procedure which allows participation of persons and judicial control.

§ 2. Definition of administrative procedure

(1) “Administrative procedure” means activities conducted by an administrative authority (§ 8) upon issue of regulations (§ 88) or administrative acts (§§ 51 and 52), taking measures (§ 106) or entry into contracts under public law (§ 95).

(2) For the purposes of this Act, the procedure for the grant of legal protection to objects of industrial property, public procurement and adjudication of challenges for the purposes of the Public Procurement Act, misdemeanour procedure and pre-trial investigation of offences are not administrative procedure. [RT I 2007, 15, 76 - entry into force 01.05.2007]

Division 2 Principles of Administrative Procedure

§ 3. Protection of rights

(1) In administrative procedure, the fundamental rights and freedoms or other subjective rights of a person may be restricted only pursuant to law.

(2) Administrative acts and measures shall be appropriate, necessary and proportionate to the stated objectives.

§ 4. Right of discretion

(1) The right of discretion (discretion) is an authorisation granted to an administrative authority by law to consider making a resolution or choose between different resolutions.

(2) The right of discretion shall be exercised in accordance with the limits of authorisation, the purpose of discretion and the general principles of justice, taking into account relevant facts and considering legitimate interests.

§ 5. Choice of form and purposefulness

(1) An administrative authority shall determine the form of procedural acts and other details of administrative procedure on the basis of the right of discretion unless otherwise provided by an Act or regulation.

(2) Administrative procedure shall be purposeful, efficient and straightforward and conducted without undue delay, avoiding superfluous costs and inconveniences to persons.

(3) An administrative authority may charge fees for the performance of procedural acts only in the cases and in the amount prescribed by law. [RT I 2002, 61, 375 - entry into force 01.08.2002]

(4) Procedural acts shall be performed promptly, but not later than within the term provided by law or a regulation. [RT I 2002, 61, 375 - entry into force 01.08.2002]

(5) If legal provisions regulating administrative procedure change during a proceeding, the rules of law which are in force at the time of commencement of the proceeding shall apply.

(6) In administrative procedure, electronic operations shall be equal to written operations. Digital signatures and digital seals shall be used in administrative procedure pursuant to the procedure provided for in the Digital Signatures Act and other legislation. Legal acts and authorisation documents may be issued in electronic form in the cases provided by an Act or regulation. [RT I 2009, 1, 3 - entry into force 12.01.2009]

§ 6. Principle of investigation

During proceedings in a matter, an administrative authority is required to establish the facts relevant to the matter and, if necessary, collect evidence on its own initiative for such purpose.

§ 7. Accessibility and data protection

(1) Administrative proceedings shall be public.

(2) An administrative authority is responsible for the display in its premises of important information concerning administrative proceedings (instructions for submission of documents, instructions for completing forms, forms, explanations provided for in § 36 of this Act, etc.), also, an administrative authority shall provide such information on its official Internet home page if it has a home page.

(3) An administrative authority is required to maintain state and business secrets and the confidentiality of classified information of foreign states and information intended for internal use of an agency. [RT I 2007, 24, 127 - entry into force 01.01.2008]

(4) In administrative procedure, the rules and requirements for processing personal data shall be observed pursuant to the Personal Data Protection Act.

Division 3 Administrative Authority

§ 8. Administrative authority

(1) “Administrative authority” means any agency, body or official which is authorised to perform public administration duties by an Act, a regulation issued on the basis of an Act or a contract under public law.

(2) Persons who in administrative proceedings act on behalf of an administrative authority shall be appointed within the administrative authority unless otherwise provided by an Act or regulation.

§ 9. Determining jurisdiction

(1) If one and the same matter subject to administrative proceedings falls within the competence of several administrative authorities, the proceedings in the matter shall be conducted as follows: 1) administrative proceedings which commence by submission of an application to the administrative authority shall be conducted by the administrative authority which is the first to receive the application for commencement of administrative proceedings; 2) administrative proceedings which commence on the initiative of the administrative authority shall be conducted by the administrative authority which is the first to become aware of the circumstances which caused or cause the commencement of administrative proceedings.

(2) In determining jurisdiction in a matter between administrative authorities with different territorial jurisdiction, the administrative proceedings shall be conducted as follows: 1) proceedings concerning a person or his or her movable property shall be conducted by the administrative authority in whose territorial jurisdiction the most recent residence or seat of the person is or was; 2) proceedings concerning immovable property shall be conducted by the administrative authority in whose territorial jurisdiction the property is located.

(3) In the case of changes in the competence of an administrative authority, the administrative authority which accepted to conduct proceedings in a matter shall complete the proceedings. If the activities of an administrative authority are terminated, adjudication of the matter shall be transferred to a competent administrative authority.

§ 10. Removal

(1) A person acting on behalf of an administrative authority shall not participate in an administrative proceeding if: 1) he or she is a participant in the proceeding or acts as a representative of a participant in the proceeding; 2) he or she is a relative (parent, child, adoptive parent, adopted child, brother, sister, grandparent or grandchild), the spouse or a relative by marriage (spouse's parent, child, adoptive parent, adopted child, brother, sister, grandparent or grandchild), or if he or she is a family member of a participant in the proceeding or of a representative of a participant in the proceeding; 3) he or she is in a professional, service or other dependent relationship with a participant in the proceeding or his or her representative; 4) he or she is in any other manner personally interested in the resolution of the matter or other circumstances give reason to doubt his or her impartiality.

(2) Within the meaning of this Act, a family member is a person who lives with a participant in a proceeding and they have a shared household.

(3) An administrative authority which is required to submit to the administrative authority which hears a matter an opinion on or approval for issue of an administrative act, entry into a contract under public law or taking a measure is not deemed to be a participant in a proceeding specified in clauses (1) 1)-3) of this section.

(4) If circumstances specified in subsection (1) of this section become evident or if a participant in a proceeding submits an application for removal of an official on the bases listed in subsection (1) of this section, the official is required to notify thereof an official who has the right to appoint or elect him or her to office. The specified person shall decide on the necessity of removal within three working days as of submission of the application for removal.

(5) A person shall not be removed if he or she cannot be substituted.

(6) This section does not apply to members of the Government of the Republic or members of local government councils and governments.

Division 4 Participants in Proceedings

§ 11. Participants in proceedings

(1) The following are participants in an administrative proceeding: 1) a person applying for the issue of an administrative act or the taking of a measure, or a person who makes a proposal for entry into a contract under public law (applicant); 2) a person at whom an administrative act or measure is directed or to whom an administrative authority makes a proposal for entry into a contract under public law (addressee); 3) a person whose rights or obligations the administrative act, contract under public law or measure may affect (third person); 4) an administrative authority which, according to an Act or regulation, is required to submit to an administrative authority which hears the matter its opinion on or approval for issue of a legal act or for taking of a measure.

(2) An administrative authority may involve other persons and bodies whose interests may be affected by an administrative act, contract under public law or administrative measure as participants in a proceeding.

§ 12. Passive legal capacity and active legal capacity in administrative procedure

(1) The provisions of the General Part of the Civil Code Act apply to passive and active legal capacity in administrative procedure.

(2) A minor or any other person with restricted active legal capacity shall not perform procedural acts in administrative proceedings independently unless otherwise prescribed by law. An administrative authority shall ensure legal representation in administrative proceedings. [RT I 2002, 53, 336 - entry into force 01.07.2002]

§ 13. Representation and authorisation in administrative procedure

(1) In administrative procedure, a participant in a proceeding has the right to representation. A representative may represent a participant in a proceeding in all procedural acts which, arising from law, need not be performed personally by the participant in the proceeding.

(2) Right of representation in administrative procedure is granted by a written authorisation document.

(3) In administrative procedure, the provisions of the General Part of the Civil Code Act apply to representation. [RT I 2002, 53, 336 - entry into force 01.07.2002]

Division 5 Proceeding with Matter in Administrative Procedure

§ 14. Application

(1) A request (application) in a freely chosen form shall be submitted to an administrative authority for the commencement of administrative proceedings, or in the course of administrative proceedings. A mandatory form for an application may be prescribed by an Act or on the basis of an Act. A person is required to appear before an administrative authority in order to submit an application only in the cases provided by law.

(2) An administrative authority shall take minutes of oral applications.

(3) A written application shall set out the following: 1) the name of the person submitting the application; 2) the clearly worded content of the application; 3) the date of submission of the application, and the signature of the applicant; 4) the desired manner of delivery of an administrative act or other document, and the details necessary for delivery; 5) other data prescribed by legislation.

(4) A digital signature and, if necessary, a digital seal shall be added to an electronically transmitted application. [RT I 2009, 1, 3 - entry into force 12.01.2009]

(5) The term for submission of applications shall be established by an Act or on the basis of an Act.

(6) An administrative authority shall return an application without review: 1) if the term for submission of applications has expired and is not restored; 2) in other cases prescribed by law.

(7) An applicant shall be notified of refusal to review an application. The refusal to review an application for issue of an administrative act shall be reasoned in writing.

(8) An applicant may withdraw his or her application at any time before administrative proceedings are terminated.

§ 15. Deficiencies in application

(1) An administrative authority is required to accept an application addressed to the administrative authority regardless of the deficiencies in the application, unless otherwise prescribed by law.

(2) If a person fails to submit the required information or documents together with an application or if the application contains any other deficiencies, an administrative authority shall, at the first opportunity, designate a term to the applicant for elimination of the deficiencies and

explain that upon failure to eliminate the deficiencies within the term the administrative authority may refuse to review the application.

(3) If deficiencies are eliminated within a designated term, the application is deemed to have been submitted on time. If deficiencies are not eliminated within the term, the administrative authority may refuse to review the application.

(4) If adjudication of an application does not fall within the competence of an administrative authority, the administrative authority shall refuse to review the application and shall explain to the applicant which administrative authority has the competence to hear the matter, or forward the application to the competent administrative authority and notify the applicant thereof. If the application is forwarded to the competent administrative authority, the term for adjudication of the matter shall commence from the moment the application is received by the competent administrative authority. [RT I 2002, 61, 375 - entry into force 01.08.2002]

§ 16. Approval and opinion

(1) If an approval or opinion of another administrative authority is required for adjudication of an application and such approval or opinion is not granted, the administrative authority shall forward a copy of the application together with documents to another administrative authority and indicate a term within which a resolution concerning grant of approval shall be made or an opinion shall be provided. An applicant may take own initiative to obtain an approval or opinion if this is necessary in the interests of the promptness and economy of the proceedings.

(2) Unless another administrative authority refuses to grant approval within a designated term or extends such term, approval is deemed to be granted. Unless another administrative authority provides its opinion within a designated term or extends such term, the application may be adjudicated without the opinion of the other administrative authority.

§ 17. Summons

(1) An administrative authority has the right to summon persons as participants in proceedings, witnesses, experts, interpreters or translators.

(2) A summons shall be in writing and shall set out the following: 1) the name of the administrative authority; 2) the name of the person summoned; 3) the place and time of required appearance; 4) the matter concerning which the person is summoned, the role of the person in the proceedings and the purpose of the summons; 5) the consequences of failure to appear.

§ 18. Minutes

(1) Minutes shall be taken of a procedural act if: 1) a participant in proceedings submits a reasoned application for taking of minutes; 2) the administrative authority which hears the matter deems it necessary to take minutes; 3) the content of the procedural act is provision of a statement, opinion or explanation to an administrative authority; 4) the duty to take minutes arises from an Act or regulation.

(2) Minutes shall include: 1) the time and place of performance of the procedural act; 2) the name of the administrative authority performing the procedural act, and the names of participants in proceedings, interpreters and translators, experts and witnesses present; 3) the purpose of the procedural act; 4) the applications submitted in the course of the procedural act; 5) the content of explanations of participants in the proceedings, statements given by experts or witnesses or the results of the on-the-spot visit of inspection.

(3) The person who takes minutes shall sign the minutes.

§ 19. Preservation of documents relevant to administrative proceedings

(1) An administrative authority shall preserve requests, applications, evidence, minutes, information concerning the delivery of summonses and documents, and other documents relevant to the administrative proceedings, and create a file if necessary.

(2) An administrative authority shall make notations in a file concerning facts relevant to the administrative proceeding which are not evident from the documents contained in the file.

(3) The documents specified in subsection (1) of this section shall be preserved pursuant to the procedure prescribed in the Archives Act and the archival rules established on the basis thereof. [RT I 2002, 61, 375 - entry into force 01.08.2002]

§ 20. Language of administrative proceedings

(1) The language of administrative proceedings shall be Estonian.

(2) Foreign languages shall be used in administrative proceedings pursuant to the procedure provided for in the Language Act.

§ 21. Interpreter or translator

(1) If a participant in proceedings or his or her representative does not know the language of the proceedings, an interpreter or translator shall be involved in the proceedings at the request of the participant in the proceedings.

(2) A participant in proceedings who applies for the involvement of an interpreter or translator shall bear the costs of involvement of the interpreter or translator, unless otherwise provided by an Act or regulation or unless an administrative authority resolves otherwise. The administrative authority may establish a condition that the right granted to the person by an administrative act does not arise before the costs of involvement of the interpreter or translator are paid.

Division 6 Official Certification

§ 22. Official certification

(1) “Official certification” means the certification by an administrative authority of the authenticity of a signature, copy, print-out or extract.

(2) The probative value of official certification is restricted to the circumstances specified in the notation concerning certification.

(3) Official certification does not replace notarisation.

(4) Notarisation replaces official certification.

§ 23. Official certification of authenticity of signature

(1) Administrative authorities determined by the Government of the Republic have the right to certify officially the authenticity of signatures. The following shall not be officially certified: 1) a signature without an accompanying text; 2) a signature the authenticity of which must be notarially attested.

(2) The authenticity of a signature shall be certified only if the signature is given or acknowledged in the presence of the official certifying the signature.

(3) The authenticity of a signature shall be certified with a notation concerning certification added immediately after the signature which shall include: 1) certification of the authenticity of the signature; 2) the name and personal identification code of the person whose signature is certified; in the absence of the personal identification code, the year, month and day of birth of the person; 3) certification that the signatory has been identified and that the signature is given or acknowledged in the presence of the official certifying the signature; 4) the place and time of certification, the name and signature of the official certifying the signature and the seal of the agency. [RT I 2002, 61, 375 - entry into force 01.08.2002]

§ 24. Official certification of copy, extract and print-out

(1) An administrative authority which has the right to issue official documents or which preserves documents as records may also issue copies of and extracts from such documents and officially certify the authenticity thereof.

(2) An administrative authority which accepts documents from persons may make copies of or extracts from such documents and officially certify the authenticity thereof. If the original document is submitted to the administrative authority together with a copy, the administrative authority may not require official certification or notarisation of the copy.

(3) An administrative authority may officially certify the authenticity of print-outs from an automated database maintained by the administrative authority.

(4) In the cases provided by an Act or regulation, an administrative authority may officially certify the authenticity of copies of or extracts from documents issued by another administrative authority or the authenticity of print-outs from an automated database maintained by another administrative authority.

(5) In order to officially certify the authenticity of a copy, a notation concerning certification shall be added to the end of the text, and the notation shall include: 1) information concerning the issuer of the document, the date of issue and reference to the location of the document in the document register; 2) certification that the copy is identical with the original; 3) if the original document is not issued by the administrative authority certifying the authenticity of the copy, a notation that the copy is issued solely for submission to the administrative authorities specified in the notation; 4) information on gaps, strikethrough, insertions, illegible sections and traces of erasure contained in the document, other circumstances which refer to changes in the original content of the document or on disassembly of a document consisting of several pages; 5) the place and time of certification, the name and signature of the official certifying the copy and the seal of the agency.

(6) Subsection (5) of this section also applies to the official certification of extracts and print- outs. [RT I 2002, 61, 375 - entry into force 01.08.2002]

§ 241. [Repealed - RT I 2009, 27, 164 - entry into force 01.01.2010]

Division 7 Delivery of Documents

§ 25. Manners of delivery

(1) Administrative acts, summonses, notices and other documents shall be delivered to participants in proceedings pursuant to the procedure prescribed by law or a regulation or according to the choice of delivery indicated in the application either by post, by the administrative authority which issued the document or electronically.

(2) In the cases provided by law, documents shall be delivered to a summoned participant in proceedings against his or her signature or published in a newspaper.

(3) A document shall be delivered in the cases when delivery is prescribed by an Act or regulation. In other cases, providing information concerning the document in a chosen form is sufficient. [RT I 2002, 61, 375 - entry into force 01.08.2002]

§ 26. Delivery by post

(1) In the case of delivery of a document by post, the document shall be sent by registered letter to a participant in proceedings to the address indicated in the application. In the cases provided by law or a regulation, a document may be sent by unregistered letter or by registered letter with advice of delivery.

(2) If a participant in proceedings has a representative, a document may also be sent to the representative only.

(3) A document is deemed to be delivered to a participant in proceedings if it is delivered at the address of residence or seat of the participant in proceedings or handed over to the participant in proceedings against his or her signature in a post office.

(4) If a participant in proceedings does not inform the administrative authority of changes in his or her address, a document shall be sent to the most recent address known to the administrative authority and the document is thereby deemed to be delivered. [RT I 2002, 61, 375 - entry into force 01.08.2002]

§ 27. Delivery by electronic means

(1) Upon delivery of a document by electronic means, the document shall be sent to the e-mail address indicated by the applicant in the application. A digital signature and, if necessary, a digital seal shall be added to the document. [RT I 2009, 1, 3 - entry into force 12.01.2009]

(2) A document shall be delivered to a person by electronic means if the person agrees thereto. [RT I 2002, 61, 375 - entry into force 01.08.2002]

§ 28. Delivery by administrative authority

(1) Upon delivery of a document to a participant in proceedings by an administrative authority which issued the document, the document shall be delivered to the participant in proceedings against his or her signature on the notice which sets out the time of delivery of the document. The notice shall be preserved pursuant to § 19 of this Act.

(2) A document is deemed to be delivered to a participant in proceedings by an administrative authority which issued the document also if another administrative authority delivers in professional assistance.

(3) Upon delivery of a document to a representative of a participant in proceedings, the document is deemed to be delivered also to his or her principal.

(4) A document is also deemed to be delivered to a participant in proceedings if it is delivered against signature to a family member of at least ten years of age who lives with the participant in proceedings.

(5) In the case when a participant in proceedings is temporarily absent and if a document could not be delivered to a person specified in subsections (3) or (4) of this Act, an administrative authority delivering the document shall indicate the time and date when the delivery of the document failed on the notice appended to the document. In the specified case, the participant in proceedings may be summoned for delivery of the document.

§ 29. Time of delivery by administrative authority

(1) Administrative authorities may deliver documents on working days between 8 a.m. and 8 p.m.

(2) Between 8 p.m. and 8 a.m. or on days off, a document may be delivered with the consent of the addressee or in order to avoid the damage arising from delay and with a written permission of the head of an administrative authority.

(3) Upon delivery of a document between 8 p.m. and 8 a.m. or on days off, a permission specified in subsection (2) of this section shall be presented.

(4) If a document is delivered in violation of the provisions of this section, but the person who receives the document does not refuse to accept the document, the document is deemed to be delivered.

§ 30. Consequences of refusal to accept document

If a participant in proceedings refuses to accept a document, the person who delivers the document shall identify the person who refuses to accept the document, make a notation on the document and certify it with his or her signature. The person who delivers the document shall return the document with the notation to the administrative authority. In such case, the document is deemed to be delivered to the participant in proceedings, except if acceptance of the document is refused due to violation of subsections 29 (1)–(3) of this Act.

§ 31. Publication of documents in newspaper

(1) The resolution contained in a document shall be published in a national daily newspaper or, in the cases provided by law, in the official publication Ametlikud Teadaanded if: 1) the document needs to be delivered to more than one hundred persons; 2) there is no information concerning the address of a participant in proceedings or the participant in proceedings does not reside at the address known to the administrative authority and his or her actual whereabouts are unknown, and the document cannot be delivered in any

other manner; 3) an administrative act must be made public and is not subject to publication in Riigi Teataja.

(2) If a document concerns only local matters, the resolution contained in document may be published in a local newspaper.

(3) The resolution contained in a document is deemed to have been published after the publication thereof for the first time.

(4) The person who delivers a document shall bear the costs of the publishing the document.

(5) A document is deemed to have been delivered when it has been published.

(6) A document shall be published such that it does not contain information specified in subsection 7 (3) of this Act. [RT I 2002, 61, 375 - entry into force 01.08.2002]

§ 32. Delivery in foreign states

(1) Documents shall be delivered in foreign states pursuant to the procedure provided for in international agreements.

(2) If agreements specified in subsection (1) of this section have not been entered into, documents shall be delivered through diplomatic channels. A competent agency shall forward a document together with the corresponding application to the Ministry of Foreign Affairs which forwards the document to a representation.

(3) If agreements specified in subsection (1) of this section have not been entered into and if law or a regulation prescribes that a document be delivered by post, the document shall be delivered pursuant to the procedure provided for in § 26. [RT I 2002, 61, 375 - entry into force 01.08.2002]

Division 8 Calculation and Restoration of Term for Proceedings

§ 33. Beginning and end of term for proceedings

(1) The provisions of the Code of Civil Procedure apply upon calculation of terms in administrative proceedings.

(2) A term shall commence on the day following the calendar day or the event with which the beginning of the term is determined. A term specified in days ends on the last day of the term.

(3) If the end of a term for proceedings does not fall on a working day, the term shall end on the first working day following the due date.

(4) If an application submitted to an administrative authority is in a foreign language and the administrative authority requests submission of a translation, a term for proceedings shall commence on the day following the day when the translation of the application is received by the administrative authority.

(5) An administrative authority may, on its own initiative, extend the terms for proceedings designated thereby.

(6) An administrative authority may bind the extension of a term for proceedings to secondary conditions specified in subsection 53 (1) of this Act. [RT I 2005, 39, 308 - entry into force 01.01.2006]

§ 34. Restoration of terms for proceedings

(1) If a term for a proceeding is allowed to expire with good reason, an administrative authority may restore the term on its own initiative or at the request of a participant in the proceeding.

(2) A reasoned request for restoration of a term for a proceeding shall be submitted within two weeks after the circumstances impeding performance of a procedural act cease to exist. An administrative authority may require a participant in the proceeding to perform the procedural act the restoration of a term for which is applied for concurrently with submission of a request for restoration of the term.

(3) A term for a proceeding shall not be restored if more than one year has passed from the original date prescribed for performance of a procedural act.

(4) The head of an administrative authority which performs a procedural act or a person authorised thereby shall decide on restoration of a term.

(5) The cases in which a term for a proceeding cannot be restored may be prescribed by law.

Chapter 2 CONDUCTING OF ADMINISTRATIVE PROCEEDINGS

§ 35. Commencement of proceedings

(1) Administrative proceedings for issue of an administrative act or taking a measure shall commence as follows: 1) by submission of an application to an administrative authority; 2) in administrative proceedings commenced on the initiative of an administrative authority, by notifying a participant in the proceedings of the proceedings; 3) in administrative proceedings commenced on the initiative of an administrative authority, by the performance of the first procedural act with regard to a participant in the proceedings.

(2) An administrative authority shall notify participants in proceedings of submission of an application for issue of an administrative act or taking a measure.

(3) Administrative proceedings for entry into a contract under public law shall commence by a proposal for entry into the contract under public law.

(4) The term for administrative proceedings which commence by submission of an application shall be calculated as of the moment of registration of the received document. [RT I 2002, 61, 375 - entry into force 01.08.2002]

§ 36. Duty to give explanations

(1) An administrative authority shall explain the following to a participant in a proceeding or to a person who considers submission of an application, at the request of the person: 1) the rights and duties of the participant in the proceeding in administrative procedure; 2) within which term the administrative proceeding is presumably conducted and which are the possibilities to expedite the administrative proceeding; 3) which applications, evidence and other documents must be submitted in the administrative proceeding; 4) which procedural acts must be performed by participants in the proceedings.

(2) If it is necessary, in order to issue an administrative act or take a measure which is applied for, to issue another administrative act beforehand, the administrative authority shall promptly explain the procedure for application for the necessary administrative act and for review of the application, and other conditions for issue of the other administrative act.

§ 37. Examination of documents

(1) Everyone has the right, in all stages of administrative proceedings, to examine documents and files, if such exist, which are relevant in the proceedings and which are preserved with an administrative authority.

(2) An administrative authority shall prohibit examination of a file, document or a part thereof if disclosure of information contained therein is prohibited by an Act or on the basis of an Act.

(3) Files and documents shall generally be examined in the workrooms of the administrative authority and in the presence of an official. The administrative authority may make exceptions to this procedure.

(4) Extracts from and copies of documents shall be made and related costs shall be compensated pursuant to the procedure provided for in the Public Information Act.

§ 38. Evidence

(1) In administrative proceedings, an administrative authority has the right to require participants in proceedings and other persons to provide evidence and information which is known to them and on the basis of which the administrative authority establishes the facts relevant for adjudication of the matter.

(2) Explanations of participants in proceedings, documentary evidence, physical evidence, on- the-spot visit of inspections, testimonies of witnesses and opinions of experts may serve as evidence.

(3) A participant in proceedings is required to present evidence to an administrative authority and notify it of facts which are known to him or her and are relevant to the proceedings. Upon failure by a participant in proceedings to perform this duty, the administrative authority may refuse to review the application upon issue of an alleviating administrative act.

§ 39. Experts and witnesses in administrative proceedings

(1) An administrative authority shall involve experts and witnesses in administrative proceedings with their consent unless their obligation to participate in proceedings is prescribed by law. Persons who may not be heard as witnesses pursuant to the Code of Civil Procedure shall not be involved in the proceedings as witnesses.

(2) If the participation of an expert in administrative proceedings is prescribed by law, the expert may refuse to provide an opinion on the bases provided for in the Code of Civil Procedure.

(3) Witnesses shall be heard pursuant to the procedure provided for in the Code of Civil Procedure.

(4) Experts and witnesses have the right to receive a fee or compensation for the performance of their duties on the bases provided for in the Code of Civil Procedure.

(5) The procedure for payment of sums to witnesses and experts shall be established by the Government of the Republic. If an expert or witness participates in administrative proceedings outside the location of his or her residence, he or she shall be compensated for travel and accommodation expenses and provided with a daily allowance in the amount established by a regulation of the Government of the Republic.

(6) The expenses for the involvement of an expert or witness shall be borne by the person or administrative authority at whose request the witness or expert is involved. [RT I 2005, 39, 308 - entry into force 01.01.2006]

§ 40. Hearing of opinions and objections of participants in proceedings

(1) An administrative authority shall, before issue of an administrative act, grant a participant in a proceeding a possibility to provide his or her opinion and objections in a written, oral or any other suitable form.

(2) Before taking any measures which may damage the rights of a participant in a proceeding, he or she shall be granted a possibility to provide his or her opinion and objections.

(3) An administrative proceeding may be conducted without hearing the opinions and objections of a participant in the proceeding in the following cases:

1) if prompt action is required for prevention of damage arising from delay or for the protection of public interests; 2) if there is no deviation from the information provided in the application or explanation of the participant in the proceeding and there is no need for additional information; 3) if the resolution is not made against the participant in the proceeding; 4) if notification of the administrative act or measure, which is necessary to allow submission of opinions or objections, does not enable achievement of the purpose of the administrative act or measure; 5) if the participant in the proceeding in not known or if the measure taken affects an infinite number of persons and identification of the persons is impossible within a reasonable period of time; 6) if an administrative act is issued as a general order or the number of participants in the proceeding exceeds fifty; 7) in other cases provided by law.

§ 41. Term for conducting of administrative proceedings

If an administrative act cannot be issued or a measure cannot be taken within a prescribed term, an administrative authority shall promptly give notice of the probable time of issue of the administrative act or taking of the measure and indicate the reasons for failure to comply with the prescribed term.

§ 42. Failure to appear for conduct of procedural act

(1) When summoned by an administrative authority, a person is required to appear at the time indicated in the summons and at the place prescribed in the summons.

(2) If a participant in a proceeding cannot appear following the summons, he or she shall promptly notify the administrative authority thereof. The administrative authority shall decide whether the reason for failure to appear is good or not and shall promptly notify the participant in the proceeding thereof.

(3) If a participant in a proceeding fails to appear for conduct of a procedural act without good reason, the administrative authority shall adjudicate the matter without his or her presence.

(4) If a person who applies for the issue of an administrative act or the taking of a measure fails to appear at a procedural act without good reason, the administrative authority may refuse to review the application and terminate the proceedings.

§ 43. Termination of proceedings

(1) Proceedings for issue of an administrative act shall terminate: 1) by making the administrative act public; 2) upon withdrawal of the application by the applicant; 3) upon refusal of an administrative authority to review the application;

4) upon death or dissolution of the addressee of the administrative act if the administrative act concerns the addressee.

(2) If a decision is made not to issue an administrative act applied for, a respective administrative act shall be issued concerning such decision. If, in an administrative proceeding commenced on the initiative of an administrative authority, a decision is made not to issue an administrative act, the addressee shall be notified thereof and the administrative proceeding shall terminate.

(3) Proceedings for entry into a contract under public law shall terminate: 1) by entry into the contract under public law; 2) by an agreement or decision of one party not to enter into the contract under public law; 3) upon death or dissolution of a party to the contract under public law.

(4) Proceedings for the taking of an administrative measure shall terminate: 1) by taking the measure; 2) upon a reasoned resolution not to take the measure; 3) upon withdrawal of the application by the applicant; 4) upon refusal of an administrative authority to review the application; 5) upon death or dissolution of the addressee of the measure if the taking of the measure concerns the addressee.

§ 44. Resumption of proceedings

(1) An administrative authority shall resume administrative proceedings at the request of a person if: 1) the circumstances or legislative or procedural provisions which are the basis for issue of the administrative act which imposes permanent restrictions on the rights of the person who submits the application cease to exist; 2) new significant evidence in the matter becomes evident and the person was not aware of the evidence during the administrative proceedings; 3) a court judgment which has entered into force establishes that the administrative act was issued or measure was taken as a result of deceit, threat or exercise of any other unlawful influence on the administrative authority, or that the person acting on behalf of the administrative authority committed a criminal offence during the administrative proceedings; 4) a court judgment which has entered into force annuls the court judgment on which the administrative act is based.

(2) An administrative authority shall hear a matter in resumed proceedings, taking into account the provisions of Divisions 3 and 4 of Chapter 4 of this Act.

(3) An application for resumption of administrative proceedings shall be submitted to an administrative authority conducting the administrative proceedings within one month as of the moment when the person became aware of the circumstances constituting basis for resumption of the administrative proceedings.

(4) Procedural acts which are not related to the reasons for the resumption of proceedings shall not be repeated.

§ 45. Hearing of matter at session

(1) A matter subject to administrative proceedings shall be heard at a session: 1) in the case of contradicting interests of participants in the proceedings unless this causes excessive delay of the proceedings; 2) in the cases prescribed by an Act or regulation; 3) in the cases when it is necessary for the prompt and fair adjudication of the matter pursuant to a resolution of the administrative authority.

(2) An administrative authority shall hold a session in the most expedient and simple manner, while ensuring the rights of participants in the proceedings.

(3) In addition to the representatives of an administrative authority and participants in a proceeding, also representatives of an administrative authority exercising supervision over the administrative authority may participate in a session. The administrative authority may permit other persons to participate in the session if no participant in the proceeding objects thereto.

(4) The chairman of a session may remove from the session a person who does not comply with the procedure for holding a session determined by the chairman of the session.

(5) Minutes shall be taken of the sessions.

Chapter 3 OPEN PROCEEDINGS

§ 46. Conducting of open proceedings

(1) In the cases provided by law, administrative proceedings for the issue of a legal act shall be conducted as open proceedings. If this is necessary for the adjudication of a matter and does not damage the rights of participants in the proceedings, an administrative authority may conduct open proceedings also in other cases.

(2) If conducting of open proceedings is mandatory for the issue of a legal act, open proceedings shall also be conducted in order to amend and repeal the legal act.

(3) An administrative authority may refuse to satisfy a clearly unfounded application without conducting open proceedings. In such case, the opinion and objections of the applicant shall be heard.

(4) In addition to the provisions of this Chapter, other provisions regulating administrative proceedings also apply to open proceedings according to the purpose and nature of the open proceedings.

§ 47. Commencement of open proceedings and notification thereof

(1) An application for issue of a legal act by way of open proceedings shall be submitted in writing.

(2) An administrative authority shall notify the following by post of the commencement of open proceedings: 1) the addressee of the administrative act to be issued by way of open procedure; 2) persons whose rights may be restricted by the administrative act; 3) the administrative authority which is required to approve the issue of the administrative act or provide its opinion on the draft thereof, and to the administrative authority the issue of whose administrative act is required for the issue of the legal act by way of open procedure.

(3) An administrative authority shall publish a notice concerning commencement of open proceedings in at least one national newspaper. A notice on commencement of open proceedings which concern only local matters may be published in a local or county newspaper.

(4) A notice shall briefly set out the content of the application, the date and place of displaying the draft of the legal act to be issued by way of open proceedings and the application, and the term for submission of proposals and objections.

(5) The applicant shall bear the costs of publishing the notice. [RT I 2002, 61, 375 - entry into force 01.08.2002]

§ 48. Display of draft of legal act and application for issue thereof

(1) An application for issue of a legal act and the draft of the legal act together with an explanatory memorandum shall be displayed for public examination; the possibility to examine the specified documents shall be ensured to the public at least until the end of the term for submission of proposals and objections.

(2) In addition to the documents set out in subsection (1) of this section, other relevant and important documents appended to applications and submitted to an administrative authority in the course of proceedings or prepared by the administrative authority shall be displayed for public examination.

(3) Information the disclosure of which is prohibited by an Act or on the basis of an Act shall not be displayed for public examination.

(4) An administrative authority conducting open proceedings is responsible for the display of draft of a legal Act and application for issue thereof.

§ 49. Submission of proposals and objections in open proceedings

(1) Interested persons and persons whose rights may be affected by a legal act issued by way of open proceedings have the right, within a designated term, to submit to the administrative

authority conducting the proceedings proposals and objections concerning the draft of the legal act or application for issue thereof.

(2) An administrative authority shall designate a term for the submission of proposals and objections, which shall not be shorter than two weeks as of the display of the draft of the legal act and application for issue thereof. Upon notification of commencement of proceedings after the beginning of the display, the term shall not be shorter than two weeks as of notification of commencement of the proceedings.

(3) An applicant shall be granted a possibility to examine proposals and objections and provide an opinion thereon before a decision is made in the matter.

(4) If, after display, a draft of a legal act or application for issue thereof is amended to the detriment of a person whose rights the draft or application affects, the administrative authority shall inform the person thereof by post and shall grant the person a possibility to examine the draft of the legal act and application for issue thereof and to submit proposals and objections concerning the draft or the application.

(5) Minutes shall be taken of oral opinions, objections and proposals. [RT I 2002, 61, 375 - entry into force 01.08.2002]

§ 50. Hearing of matter at public session

(1) In the case of open proceedings, an administrative authority shall resolve the issue of a legal act after hearing of the matter at a public session. The administrative authority shall give notice of the session pursuant to the procedure prescribed in § 47 of this Act. Participants in proceedings have the right to submit oral opinions on the matter at the session.

(2) Issue of a legal act may be resolved without hearing of the matter at a public session if: 1) no proposals or objections are submitted within the designated term and participants in proceedings withdrew from hearing of the matter at a public session; 2) such possibility is prescribed by law.

(3) A participant in proceedings is deemed to have withdrawn from hearing of a matter at a public session if, at the beginning of display or upon notification of proceedings, the administrative authority has proposed to resolve the matter without holding a public session and the participant in proceedings has not submitted objections thereto within the term for the submission of proposals and objections.

(4) If the time of a public session is not set out in the notice concerning commencement of proceedings, a summons shall be delivered to a participant in the proceedings at least ten days before the session pursuant to the procedure provided for in Division 7 of Chapter 1 of this Act. If open procedure is prescribed by an Act or regulation, an administrative authority may require witnesses to participate in the session.

Part 2 SPECIAL PART

Chapter 4 ADMINISTRATIVE ACT

Division 1 General Provisions

§ 51. Definition of administrative act

(1) An administrative act is an order, resolution, precept, directive or other legal act which is issued by an administrative authority upon performance of administrative functions in order to regulate individual cases in public law relationships and which is directed at the creation, alteration or extinguishment of the rights and obligation of persons.

(2) A general order is an administrative act which is directed at persons determined on the basis of general characteristics or at changing the public law status of things.

§ 52. Partial and preliminary administrative act

(1) Before final adjudication of a matter, an administrative authority may: 1) adjudicate the matter partially (partial administrative act); 2) ascertain in a legally binding manner the circumstances essential for final adjudication of the matter (preliminary administrative act).

(2) The provisions concerning administrative acts apply to partial and preliminary administrative acts.

§ 53. Secondary condition of administrative act

(1) The secondary conditions of an administrative act are: 1) restriction of the validity of the administrative act based on an established due date or an event that may take place in the future; 2) an additional duty related to the principal regulation of the administrative act; 3) a supplementary condition for the creation of a right arising from the principal regulation of the administrative act; 4) provision of an opportunity for later amendment or repeal of the administrative act or imposition of a secondary condition.

(2) A secondary condition may be imposed on an administrative act: 1) in the cases provided by an Act or regulation; 2) if the administrative act cannot be issued without the secondary condition; 3) if issue of the administrative act must be resolved on the basis of the administrative right of discretion.

(3) If an administrative act becomes unlawful after a secondary condition expires, the administrative authority shall promptly repeal the administrative act or establish a new secondary condition.

Division 2 Lawfulness of Administrative Act

§ 54. Prerequisites for lawfulness of administrative act

An administrative act is lawful if it is issued by a competent administrative authority pursuant to legislation in force at the moment of the issue, is in accordance with the legislation in force, is proportional, does not abuse discretion, and is in compliance with the requirements for formal validity.

§ 55. Form of administrative act

(1) An administrative act shall be clear and unambiguous.

(2) An administrative act shall be issued in writing, unless otherwise provided by an Act or regulation. An administrative act may be issued in any other form if it is necessary to issue an order which allows no postponement. At the request of a person with legitimate interest, an administrative act issued in other form than written shall be subsequently prepared in writing without delay.

(3) An administrative act in writing may be issued only in electronic form if the addressee consents thereto and the administrative act is not subject to publication. The requirements set for written administrative acts apply to electronic administrative acts, taking into account the specifications arising from the electronic form of documents.

(4) A written administrative act shall set out the name of the administrative authority which issued it, the name and signature of the head of the administrative authority or a person authorised thereby, the time of issue of the administrative act and other information prescribed by a legal act.

(5) A certificate issued with regard to issue of an administrative act is not an administrative act.

§ 56. Reasoning of administrative act

(1) Written reasoning shall be provided for the issue of a written administrative act and refusal to issue an alleviating administrative act. The reasoning for the issue of an administrative act shall be included in the administrative act or in a document accessible by participants in proceedings and the administrative act shall contain a reference to the document.

(2) The reasoning for the issue of an administrative act shall set out the factual and legal basis for the issue.

(3) The reasoning for the issue of an administrative act issued on the basis of the right of discretion shall set out the considerations from which the administrative authority has proceeded upon issue of the administrative act.

(4) A reasoning need not set out the factual basis for issue of an administrative act if the application of the addressee of the administrative act is satisfied and the rights and freedoms of third persons are not restricted.

§ 57. Reference to challenge

(1) An administrative act shall contain a reference to the possibilities and place of and terms and procedure for the challenging of the administrative act.

(2) Absence of a reference to challenge does not affect the validity of an administrative act or alter a term for challenging thereof, or bring about other legal consequences.

(3) Absence of a reference to challenge may be deemed to be a good reason for allowing the term for challenging to expire, if the term is allowed to expire due to absence of a reference to challenge.

§ 58. Consequences of violation of procedural requirements and requirements for formal validity

Repeal of an administrative act cannot be demanded solely for the reason that procedural requirements are violated upon issue of the administrative act or the administrative act does not comply with the requirements for formal validity if the above-mentioned violations cannot affect the resolution of the matter.

§ 59. Correction of obvious inaccuracies in administrative acts

An administrative authority shall correct spelling mistakes and other obvious inaccuracies which do not affect the content of the administrative act without observing the procedure prescribed for the amendment of administrative acts by law. The administrative authority shall notify the addressee of the administrative act of correction of the administrative act.

Division 3 Validity of Administrative Act

§ 60. Content of validity

(1) Only a valid administrative act creates legal consequences and is mandatory for execution.

(2) The resolution contained in a valid administrative act is mandatory for everyone, including administrative and state authorities. The resolution contained in an administrative act is a part which contains the rights and obligations determined by the administrative act. The other parts of an administrative act, including circumstances identified in the reasoning of the administrative act, have independent legal meaning only in the cases provided by law.

§ 61. Prerequisites for validity

(1) An administrative act is in force as of notification thereof or delivery to the addressee, unless a later entry into force is prescribed in the administrative act. Unless otherwise provided by law, an administrative act which is made public enters into force on the tenth day after it is made public.

(2) An administrative act is valid until repeal thereof, expiry of its validity or the final execution of the right or obligation granted by the administrative act, unless otherwise provided by law.

§ 62. Notification of administrative act or refusal to issue administrative act

(1) Participants in proceedings shall be notified of an administrative act in a freely chosen form, unless otherwise provided by an Act or regulation.

(2) The following persons shall be notified of an administrative act by delivery pursuant to the procedure provided for in Division 7 of Chapter 1 of this Act: 1) persons whose rights are restricted by the administrative act or to whom additional duties are imposed by the administrative act; 2) persons against whose interests an earlier administrative act is repealed or amended.

(3) An administrative authority shall make an administrative act public: 1) in the cases provided for in clauses 31 (1) 1) and 2) of this Act; 2) if so demanded by a person with legitimate interest; 3) if making of the administrative act public is prescribed by an Act or regulation.

(4) In the case provided for in clause (3) 2) of this section, a person who demands making of an administrative act public shall bear the related costs.

(5) A person whose application for issue of an administrative act is not satisfied is notified of refusal to issue the administrative act by delivery.

(6) Upon making of an administrative act public, the name of the administrative authority which issued the administrative act, the name of the addressee of the administrative act, the resolution contained in the administrative act and a reference to the possibility to examine the whole administrative act shall be published.

§ 63. Annulled administrative act

(1) An annulled administrative act is void from inception.

(2) An administrative act is annulled if: 1) it does not specify the administrative authority which issued the administrative act; 2) it does not specify the addressee of the administrative act; 3) it has not been issued by a competent administrative authority; 4) it requires commission of an offence;

5) the rights and obligations are not specified therein, if obligations are contradictory or the administrative act cannot be complied with for other objective reasons.

(3) If a part of an administrative act is annulled, the whole administrative act shall be void if the administrative act had not been issued without the part which is annulled.

(4) An authority which issued an administrative act may ascertain annulment of the administrative act at any time. A person who has legitimate interest therein may demand ascertaining of annulment of the administrative act from the administrative authority and an administrative court.

Division 4 Amendment and Repeal of Administrative Act

§ 64. Admissibility of repeal

(1) The provisions of this Division apply to the repeal of administrative acts by administrative authorities. The provisions concerning repeal also apply to amendment of administrative acts and suspension of administrative acts by administrative authorities.

(2) An administrative authority shall resolve the repeal of an administrative act according to the right of discretion, unless repeal of the administrative act is prohibited by law or repeal of the administrative act is required by law.

(3) Upon exercise of the right of discretion, the consequences of issue of an administrative act and repeal of an administrative act for a person, the completeness of the proceedings for issue of the administrative act, significance of the reasons for repeal of the administrative act and the relation thereof with the participation of a person in proceedings for issue of the administrative act and with the other activities of the person, the time which has passed after issue of the administrative act and other relevant facts shall be taken into account.

(4) Repeal of an administrative act in favour of one person and to the detriment of another person shall be based on the provisions regulating repeal of administrative acts to the detriment of persons.

§ 65. Repeal in favour of person

(1) An administrative act which is unlawful at the moment of issue may be repealed in favour of a person both proactively and retroactively.

(2) A lawful administrative act may be repealed proactively in favour of a person, except if an administrative act with the same content has to be reissued or if repeal is contrary to law.

(3) If the basis for issue of an administrative act which permanently restricts rights no longer exists due to changes in legal or factual circumstances, the administrative act shall be repealed at the request of a person as of the moment when changes in the circumstances took place.

§ 66. Repeal to detriment of person

(1) Taking into account the provisions of § 67 of this Act, an unlawful administrative act may be repealed to the detriment of a person both proactively and retroactively unless otherwise provided by law.

(2) An administrative act which is lawful at the moment of issue may be proactively repealed to the detriment of a person if: 1) this is permitted by law or a possibility for repeal exists in the administrative act; 2) the administrative authority had the right not to issue the administrative act due to factual circumstances which changed later or on the basis of a rule of law which is amended afterwards, and public interest that the administrative act be repealed outweighs the person’s certainty that the administrative act remains in force; 3) an additional duty is related to the administrative act and the person fails to perform it; 4) the person does not use the money or thing transferred on the basis of the administrative act for the intended purpose.

(3) An administrative act which is lawful at the moment of issue may be repealed to the detriment of a person retroactively in the cases provided for in clauses (2) 1), 3) and 4) of this section.

(4) An administrative act may be repealed in the case provided for in clause (2) 2) of this section after changes in circumstances take place if a person against whom the administrative act is repealed fails to perform the duty to notify of significant changes in the circumstances with guilt.

§ 67. Consideration of certainty

(1) Upon resolution of repeal of an administrative act to the detriment of a person, the administrative authority shall, in addition to the provisions of subsection 64 (3) of this Act, take into account the person’s certainty that the administrative act remains in force, the public interest and the interest of the person encumbered with the administrative act that the administrative act be repealed.

(2) An administrative act shall not be repealed to the detriment of a person if the person, trusting that the administrative act remains in force, has used the property acquired on the basis of the administrative act, performed a transaction to dispose of his or her property or changed his or her way of life in any other manner, and his or her interest that the administrative act remains in force outweighs the public interest that the administrative act be repealed.

(3) If an administrative act is repealed to the detriment of a person due to predominant public interest, proprietary damage which is caused or will certainly be caused to the person due to the person’s certainty in the administrative act shall be compensated for to the person.

(4) A person cannot rely on certainty on repeal of an administrative act if: 1) the term for filing of actions with an administrative court for repeal of the administrative act has not yet expired; and also during the hearing of the action for repeal of the administrative act;

2) the possibility for repeal is prescribed by law or a possibility for repeal exists in the administrative act; 3) the person does no perform the additional duties related to the administrative act; 4) the person does not use the money or thing transferred on the basis of the administrative act for the intended purpose; 5) the person is aware of the unlawfulness of the administrative act or is unaware thereof due to his or her own fault; 6) the administrative act is issued on the basis of false or incomplete information submitted by the person, or by fraud or threat, or as a result of exercise of unlawful influence on the administrative authority in any other manner.

(5) Submission of false information does not preclude consideration of certainty if submission of false or incomplete information is caused by an administrative authority and the person was not and need not have been aware of the unlawfulness of the administrative act.

§ 68. Application for and resolution of repeal

(1) A person has the right to apply for the repeal of an administrative act only if the person may apply for the resumption of administrative proceedings pursuant to § 44 of this Act.

(2) Repeal of an administrative act shall be resolved by an administrative authority whose competence would include issue of the administrative act at the time of repeal. Any other administrative authority may repeal the administrative act only in the cases provided by law. An administrative act issued exceeding competence may be repealed by the administrative authority which issued the administrative act.

(3) An administrative act is deemed to be invalid as of the moment when its repeal enters into force unless the administrative authority prescribes another time.

§ 69. Return and compensation arising from repeal

(1) Things, money and other benefits transferred to a person on the basis of an administrative act which is repealed retroactively shall be returned or compensated for according to the private law provisions concerning unjust enrichment.

(2) The State Liability Act applies to the return of and compensation for things and money transferred by a person to an administrative authority on the basis of an administrative act which is repealed retroactively.

§ 70. Other requirements

(1) An administrative act shall be repealed by an independent administrative act to which also other requirements applicable to administrative acts apply in addition to the provisions of this Division.

(2) In comparison with the provisions of this Division, the bases for the repeal of administrative acts may be restricted or expanded by law.

Chapter 5 CHALLENGE PROCEEDINGS

Division 1 General Provisions

§ 71. Right to commence challenge proceedings

(1) A person who finds that his or her rights are violated or his or her freedoms are restricted by an administrative act or in the course of administrative proceedings may file a challenge.

(2) A challenge cannot be filed against an act or measure of an administrative authority over which the Government of the Republic exercises supervisory control. [RT I 2002, 61, 375 - entry into force 01.08.2002]

§ 72. Object of challenge proceedings

(1) The following may be applied for by way of challenge proceedings: [RT I, 23.02.2011, 3 - entry into force 01.01.2012] 1) repeal of an administrative act; 2) repeal of a part of an administrative act unless partial challenge of the administrative act is restricted by law; 3) issue of a precept for the issue of an administrative act, new resolution of a matter or taking a measure.

(2) An act performed in the course of an administrative proceeding shall be challenged together with the administrative act (formal resolution).

(3) The following may be challenged separately from an administrative act: 1) delay; 2) omission; 3) refusal to remove an official; 4) return of an application for issue of the administrative act; 5) other acts provided by law.

§ 73. Jurisdiction

(1) Unless different jurisdiction is provided by law, a challenge shall be filed through the administrative authority which issued the challenged administrative act or took the challenged measure with an administrative authority which exercises supervisory control over the administrative authority which issued the challenged administrative act or took the challenged measure.

(2) If no authority exercises supervisory control over an administrative authority which issued an administrative act or took a measure, a challenge shall be adjudicated by the administrative authority which issued the administrative act or took the measure.

(3) If supervisory control is exercised over an administrative authority by a minister, a challenge shall be adjudicated by the administrative authority which issued the administrative act or took the measure, unless otherwise provided by law. [RT I 2002, 61, 375 - entry into force 01.08.2002]

Division 2 Commencement of Challenge Proceedings

§ 74. Commencement of challenge proceedings

Challenge proceedings commence when a person files a challenge with an administrative authority.

§ 75. Term for filing of challenge

Unless otherwise provided by law, a challenge concerning an administrative act or measure shall be filed within thirty days as of the day when a person becomes or should become aware of the challenged administrative act or measure.

§ 76. Requirements for challenges

(1) A challenge shall be filed in writing or orally. If a challenge is filed orally, minutes shall be taken of the challenge in the administrative authority and the challenge shall be signed by the person filing it.

(2) A challenge shall set out: 1) the name of the administrative authority with which the challenge is filed; 2) the name, postal address and telecommunications numbers of the person filing the challenge; 3) the content of the challenged administrative act or measure; 4) the reasons why the person filing the challenge finds that the administrative act or measure violates the rights of the person; 5) the clearly expressed claim of the person filing the challenge;

[RT I, 23.02.2011, 3 - entry into force 01.01.2012] 6) certification by the person filing the challenge that no judgment has entered into force and no court proceedings are being conducted concerning the matter subject to the challenge; 7) a list of documents annexed to the challenge.

(3) A challenge shall be signed by the person filing the challenge or by the representative of such person. The representative of the person filing a challenge shall append the authorisation document or any other document certifying authorisation unless such document has been submitted before.

§ 77. Restoration of term for filing of challenge

The term for filing of a challenge may be restored on the conditions provided for in § 34 of this Act.

Division 3 Preparatory Proceedings

§ 78. Deficiencies in challenge

If a challenge does not comply with the requirements provided for in § 76 of this Act, an administrative authority shall assist the person filing the challenge in eliminating the deficiencies or grant a term of ten days to such person for elimination of the deficiencies.

§ 79. Return of challenge

(1) A challenge shall be returned if: 1) the person does not have the right to file the challenge; 2) the person filing the challenge has failed to eliminate the deficiencies in the challenge within the designated term; 3) the term for filing the challenge has expired and is not restored; 4) a court judgment has entered into force concerning the same matter; 5) judicial proceedings are being conducted concerning the same matter.

(2) If review of a challenge is not within the competence of an administrative authority, the administrative authority shall return the challenge and explain where the person has recourse, or shall deliver the challenge to the competent administrative authority and notify the person who filed the challenge of such delivery.

(3) A person shall be notified of the return of a challenge by post within seven days after the challenge is filed. The notice shall reason the return of the challenge and explain the procedure for appeal. [RT I 2002, 61, 375 - entry into force 01.08.2002]

§ 80. Delivery of challenge

(1) If a challenge complies with the requirements provided for in this Act, an administrative authority shall deliver the challenge together with the necessary documents within seven days as of receipt of the challenge to the administrative authority which exercises supervisory control over the administrative authority which issued the challenged administrative act or took the challenged measure.

(2) If an administrative authority which issued a challenged administrative act or took a challenged measure finds that the challenge against it is reasoned, the challenge may be satisfied by the authority.

§ 81. Suspension of execution of administrative act

An administrative authority adjudicating a challenge may suspend execution of an administrative act if this is necessary for the protection of public interest or for the protection of the rights of the addressee of the administrative act or of a third person.

§ 82. Preparations for review of challenge

An administrative authority which reviews a challenge shall: 1) request the corresponding administrative authority to submit documents concerning the administrative act, if necessary; 2) conduct on-the-spot visit of inspection, if necessary; 3) use an expert, if necessary; 4) require written explanations from the administrative authority which issued the challenged administrative act, if necessary; 5) hear the explanations of interested persons; 6) resolve issues concerning suspension of execution of the administrative act; 7) notify a person filing a challenge and other interested persons of the time and place of the hearing of the matter; 8) perform other acts provided by law.

Division 4 Review of Challenge

§ 83. Review of challenge

(1) Upon review of a challenge, the lawfulness and purposefulness of the issue of the administrative act shall be verified.

(2) Upon review of a challenge, documentary evidence shall be examined and explanations of interested persons, opinions of experts and testimonies of witnesses shall be heard, also physical evidence shall be inspected and on-the-spot visits of inspection shall be carried out.

§ 84. Term for review of challenge

(1) Unless otherwise provided by law, a challenge shall be adjudicated within ten days after the challenge is delivered to the administrative authority which reviews the challenge.

(2) If a challenge needs to be further examined, an administrative authority which reviews the challenge may extend a term for review of the challenge by up to thirty days. A notice concerning extension of the term shall be sent by post to the person who filed the challenge. [RT I 2002, 61, 375 - entry into force 01.08.2002]

§ 85. Authority of administrative authority upon review of challenge

Upon adjudication of the matter on the merits of a challenge, an administrative authority has the right, by its decision, to:

1) satisfy the challenge and repeal an administrative act either wholly or partially and eliminate the factual consequences of the administrative act; 2) issue a precept for issue of an administrative act, for taking a measure or for new resolution of a matter; 3) issue a precept for reversal of a measure; 4) dismiss the challenge.

§ 86. Decision on challenge

(1) A decision on a challenge shall be prepared in writing and shall indicate the resolution concerning adjudication of the challenge. A decision on a challenge shall be delivered to the person who filed the challenge and to third persons.

(2) Upon dismissal of a challenge, a decision on a challenge shall, in addition to the requirements provided for in subsection (1) of this section, be reasoned and contain an explanation concerning filing of actions with an administrative court.

(3) An administrative authority shall formalise the return of a challenge according to subsections (1) and (2) of this section.

§ 87. Right to appeal

(1) A person whose challenge is dismissed or whose rights are violated in challenge proceedings has the right to file an appeal with an administrative court under the conditions and pursuant to the procedure provided by the Code of Administrative Court Procedure.

(2) The annulment of a decision on a challenge may be requested in an appeal filed with an administrative court: 1) together with the claim which was partially or completely dismissed by the decision on a challenge, or 2) irrespective of filing the claim specified in clause 1) of this subsection if a decision on a challenge violated the rights of the person in any other way than partial or complete dismissal of the challenge. [RT I, 23.02.2011, 3 - entry into force 01.01.2012]

Chapter 6 REGULATION

§ 88. Regulation

A regulation is a legal act which is issued by an administrative authority for regulating an unrestricted number of cases.

§ 89. Lawfulness of regulation

(1) A regulation is lawful if it is in accordance with currently valid legislation, complies with the requirements for formal validity and is issued by the administrative authority specified in the provision delegating authority pursuant to the procedure prescribed by law.

(2) The provisions of Part 1 of this Act do not apply to the issue of regulations, except for the provisions of Divisions 1 and 2 of Chapter 1 and the provisions of Chapter 3.

§ 90. Provision delegating authority

(1) A regulation may be issued only upon existence of a provision delegating authority which is set out in an Act, and in accordance with the limits, concept and objective of the provision delegating authority.

(2) A local government body may issue a regulation in order to organise local issues without a provision delegating authority, except in the cases where a provision delegating authority is prescribed by law.

(3) Subsection (1) of this section does not apply if an administrative authority repeals a regulation issued without a provision delegating authority.

§ 91. Delegation of authorisation

(1) An administrative authority which is authorised to issue a regulation may delegate the issue of the regulation to another administrative authority only if such possibility is prescribed in the provision delegating authority.

(2) If resolution of a matter is placed within the competence of a local government by law, then in each specific case the rural municipality or city council may delegate the issue of a regulation to the rural municipality or city government, if the matter is not placed within the exclusive competence of a rural municipality or city council by law.

§ 92. Form of regulation

(1) A regulation shall be issued in writing.

(2) A regulation shall refer to a provision delegating authority which is the basis for issue of the regulation. If a regulation is issued by an administrative authority on the basis of delegation of authorisation, the delegation of authority shall also be referred to. This requirement does not apply to the repeal of regulations issued without provisions delegating authority.

(3) A regulation shall set out the name of the administrative authority which issued it, the date of issue of the regulation and the number of the regulation. A regulation shall have a title.

(4) A regulation which amends or repeals a regulation shall also indicate the title and number of the regulation to be amended or repealed, the date of issue and a publication citation of such regulation.

(5) A regulation shall be signed and published pursuant to the procedure prescribed by law.

§ 93. Conditions for validity of regulation

(1) A regulation is valid until it is repealed by an administrative authority or the Supreme Court, or until expiry, or until repeal of the provision delegating authority.

(2) A regulation is valid as of (enters into force on) the third day after publication according to the currently valid procedure, unless a later date is provided by an Act or the regulation itself. In the cases prescribed by law, regulations enter into force earlier than provided for in this subsection.

(3) If a regulation is issued on the basis of a provision delegating authority included in an Act which is proclaimed by the President of the Republic but has not yet entered into force, the regulation does not enter into force before entry into force of the Act.

§ 94. Annulled regulation

(1) If a regulation is annulled, it is deemed never to have been valid.

(2) A regulation is annulled if: 1) it has not been published pursuant to the currently valid procedure; 2) the regulation does not set out the administrative authority which issued it.

(3) An annulled regulation shall not be applied.

Chapter 7 CONTRACT UNDER PUBLIC LAW

§ 95. Definition of contract under public law

A contract under public law is an agreement which regulates administrative law relationships. Contracts under public law may be entered into to regulate individual cases or an unlimited number of cases.

§ 96. Parties to contract under public law

(1) At least one party to a contract under public law shall be the state, a local government, another legal person in public law, legal person in private law or a natural person who performs public administration duties pursuant to law.

(2) An administrative authority whose competence includes the performance of the duty which is the object of a contract under public law shall enter into such contract on behalf of the state or

a local government. [RT I 2002, 61, 375 - entry into force 01.08.2002]

§ 97. Admissibility of entry into contract under public law

(1) In order to regulate an unlimited number of cases, a contract under public law may be entered into only on the basis of a provision delegating authority contained in an Act.

(2) An administrative authority may enter into a contract under public law only within the limits of its competence. An administrative authority may not undertake obligations by a contract under public law which exceed its competence.

§ 98. Entry into contract under public law instead of issue of administrative act

(1) In order to regulate an individual case, instead of issue of an administrative act, an administrative authority may enter into a contract under public law with a person at whom the administrative act would have been otherwise directed, unless only issue of an administrative act is prescribed by an Act or regulation.

(2) Obligations imposed on a person by a contract under public law entered into instead of issue of an administrative act shall be in accordance with the objective of the contract and the obligations of the administrative authority arising from the contract.

§ 99. Entry into contract under public law

(1) The provisions of Part 1 of this Act apply to entry into a contract under public law for regulating an individual case in so far as it is not in conflict with the nature of the contract under public law.

(2) In order to regulate an unlimited number of cases, a contract under public law shall be entered into pursuant to the procedure prescribed for entry into civil law contracts.

(3) Contracts under public law shall be entered into in writing.

§ 100. Lawfulness of contract under public law

A contract under public law is lawful if it complies with the requirements provided for in §§ 54- 57 or §§ 89-91 and subsection 92 (2) of this Act. The specified requirements apply to a contract under public law in so far as they are not in conflict with the nature of the contract under public law.

§ 101. Entry into force of contract under public law

(1) A contract under public law which regulates an individual case enters into force pursuant to the procedure prescribed for entry into force of civil law contracts.

(2) If a contract under public law provided for in subsection (1) of this section restricts the rights of a third person, the contract enters into force only after the third person grants a corresponding written consent thereto.

(3) If a contract under public law is entered into instead of issue of an administrative act to be issued with the consent of another administrative authority, the administrative act shall not enter into force before the other administrative authority grants consent thereto.

(4) A contract under public law which regulates an unlimited number of cases enters into force pursuant to the procedure prescribed for entry into force of regulations.

§ 102. Amendment and termination of contracts under public law

(1) A contract under public law shall be amended or terminated pursuant to the procedure provided by civil law, taking into account the specifications established in this section.

(2) An administrative authority may unilaterally amend a contract under public law or terminate a contract under public law if this is absolutely necessary in order to avoid severe damage to predominant public interest.

(3) Upon amendment or termination of a contract under public law in the case specified in subsection (2) of this section, an administrative authority shall reason the amendment or termination of the contract under public law. Upon amendment or termination of a contract under public law, an administrative authority shall compensate for the proprietary damage caused thereby to the other party to the contract.

(4) If performance of a contract under public law becomes considerably more difficult after entry thereinto, the party having difficulties who is not specified in subsection (2) of this section may require amendment of the contract under public law according to the new circumstances. If this is impossible or the other party refuses therefrom, the party having difficulties may file an application for termination of the contract under public law with a court.

§ 103. Void contract under public law

(1) A contract under public law is void: 1) if an administrative act with the same content is void; 2) upon existence of circumstances rendering the civil law contract void.

(2) The provisions concerning void civil law contracts apply to void contracts under public law.

§ 104. Unlawful contract under public law

(1) A contract under public law which does not conform to the requirements for the lawfulness of contracts under public law but is not void, is valid and shall be performed unless a party to a contract who is an individual was aware of the unlawfulness of the contract under public law upon entry into the contract under public law or the contract under public law was entered into

on the basis of false or incomplete information submitted by the individual or as a result of threatening or deceit of the administrative authority or unlawful influence thereto in any other manner.

(2) If a contract under public law is not subject to performance for the reasons specified in subsection (1) of this section, the contract under public law shall be brought into compliance with law or shall be terminated on the basis of a resolution of the administrative authority. Upon termination of the contract under public law, the parties shall return that which is received by the contract, or if this is not possible, shall compensate for that in money.

§ 105. Other provisions applied to contracts under public law

(1) The provisions concerning civil law contracts apply to contracts under public law, taking into account the specifications established by this Act.

(2) In addition to the provisions of subsection (1) of this section, the requirements of the Administrative Co-operation Act apply to contracts under public law for the grant of authority to perform administrative duties of the state or a local government. [RT I 2003, 20, 117 - entry into force 01.07.2003]

Chapter 8 MEASURE

§ 106. Definition of measure

(1) A measure is an act performed by an administrative authority which is not the issue of a legal act and which is not performed in civil law relationships.

(2) The provisions of this Chapter do not apply to procedural acts.

§ 107. Legally binding effect of measure and right of discretion

(1) A measure shall be in accordance with legislation. A measure may restrict rights and freedoms only if there is a legal basis for such restriction.

(2) An administrative authority shall, at its discretion, determine the manner, extent, time and procedure for taking a measure and shall observe the limits of the right of discretion and the principles of equal treatment and proportionality.

§ 108. Reasoning of measure

(1) If a measure violates the rights of a person, the person has the right to require reasoning of the measure in writing.

(2) A request for reasoning of a measure shall be submitted to an administrative authority in writing promptly after a person becomes aware of the measure.

§ 109. Protection of rights

If a measure violates the rights of a person, the person may require an administrative authority or court to cancel or terminate the performance of a measure and to eliminate the consequences of the measure and compensate for the damages pursuant to the State Liability Act, and the person has recourse to an administrative court pursuant to the procedure prescribed in the Code of Administrative Court Procedure to seek protection of his or her rights.

Part 3 IMPLEMENTING PROVISIONS

§ 110. – § 111. [Omitted from this text.]

§ 112. Entry into force and implementation of Act

(1) This Act enters into force on 1 January 2002.

(2) This Act applies to administrative procedure regulated by a specific Act if so prescribed by the specific Act.

Haldusmenetluse seadus

Vastu võetud 06.06.2001 RT I 2001, 58, 354 jõustumine 01.01.2002

Muudetud järgmiste aktidega:

Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 05.06.2002 RT I 2002, 53, 336 01.07.2002 19.06.2002 RT I 2002, 61, 375 01.08.2002 29.01.2003 RT I 2003, 20, 117 01.07.2003 03.12.2003 RT I 2003, 78, 527 01.01.2004 15.06.2005 RT I 2005, 39, 308 01.01.2006 24.01.2007 RT I 2007, 15, 76 01.05.2007 25.01.2007 RT I 2007, 16, 77 01.01.2008 15.02.2007 RT I 2007, 24, 127 01.01.2008 04.12.2008 RT I 2009, 1, 3 12.01.2009 06.05.2009 RT I 2009, 27, 164 01.01.2010 27.01.2011 RT I, 23.02.2011, 3 01.01.2012

1. osa ÜLDOSA

1. peatükk ÜLDSÄTTED

1. jagu Haldusmenetlus

§ 1. Seaduse ülesanne

Käesolev seadus on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel.

§ 2. Haldusmenetluse mõiste

(1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel.

(2) Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses. [RT I 2007, 15, 76 - jõust. 01.05.2007]

2. jagu Haldusmenetluse põhimõtted

§ 3. Õiguste kaitse

(1) Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel.

(2) Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.

§ 4. Kaalutlusõigus

(1) Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel.

(2) Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

§ 5. Vormivabadus ja eesmärgipärasus

(1) Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti.

(2) Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

(3) Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

(4) Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

(5) Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme.

(6) Elektrooniline asjaajamine on haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega. Digitaalallkirja ja digitaalset templit kasutatakse haldusmenetluses digitaalallkirja seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Õigusakti või volikirja võib anda elektroonilises vormis seaduses või määruses sätestatud juhtudel. [RT I 2009, 1, 3 - jõust. 12.01.2009]

§ 6. Uurimispõhimõte

Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.

§ 7. Avalikkus ja andmekaitse

(1) Haldusmenetlus on avalik.

(2) Haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide esitamise juhendid, näidisvormide täitmise juhendid, blanketid, käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud selgitused jms) väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas.

(3) Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses salastatud välisteabe ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed. [RT I 2007, 24, 127 - jõust. 01.01.2008]

(4) Haldusmenetluses tuleb järgida isikuandmete töötlemise korda vastavalt isikuandmete kaitse seadusele.

3. jagu Haldusorgan

§ 8. Haldusorgan

(1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik.

(2) Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.

§ 9. Asja alluvuse määramine

(1) Kui sama haldusmenetluse asi on mitme haldusorgani pädevuses, viib: 1) haldusorganile taotluse esitamisega algava haldusmenetluse läbi haldusorgan, kellele on esimesena esitatud taotlus haldusmenetluse algatamiseks; 2) haldusorgani initsiatiivil algava haldusmenetluse läbi haldusorgan, kes on esimesena saanud teada asjaoludest, mis on tinginud või tingivad haldusmenetluse algatamise.

(2) Asja alluvuse määratlemisel erinevate tööpiirkondadega haldusorganite vahel viib haldusmenetluse seoses: 1) isikuga või tema vallasvaraga läbi haldusorgan, kelle tööpiirkonnas on või viimati oli isiku elu- või asukoht; 2) kinnisvaraga läbi haldusorgan, kelle tööpiirkonnas vara asub.

(3) Haldusorgani pädevuse muutumisel peab asja menetlusse võtnud haldusorgan viima menetluse lõpule. Kui haldusorgani tegevus lõpetatakse, läheb asja lahendamine üle pädevale haldusorganile.

§ 10. Taandamine

(1) Haldusorgani nimel tegutsev isik ei või haldusmenetlusest osa võtta, kui: 1) ta on asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja; 2) ta on asjas menetlusosalise või menetlusosalise esindaja sugulane (vanem, laps, lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps), abikaasa, hõimlane (abikaasa vanem, laps, lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps) või perekonnaliige; 3) ta on menetlusosalisest või selle esindajast tööalases, teenistuslikus või muus sõltuvuses; 4) ta on muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses.

(2) Perekonnaliige käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes elab menetlusosalisega koos ja neil on ühine majapidamine.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud menetlusosalisena ei käsitata haldusorganit, kes peab esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse haldusakti andmiseks, halduslepingu sõlmimiseks või toimingu sooritamiseks.

(4) Kui ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud või kui menetlusosaline on käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud alustel esitanud ametiisiku taandamise taotluse, on ametiisik kohustatud sellest teatama tema ametisse nimetamise või valimise õigusega ametiisikule. Nimetatud isik peab otsustama taanduse esitamisest kolme tööpäeva jooksul taandamise vajalikkuse.

(5) Isikut ei taandata, kui teda ei ole võimalik asendada.

(6) Käesolevat paragrahvi ei rakendata Vabariigi Valitsuse ning kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse liikmete suhtes.

4. jagu Menetlusosaline

§ 11. Menetlusosalised

(1) Haldusmenetluses on menetlusosalised: 1) haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isik (taotleja); 2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (adressaat); 3) isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik); 4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks.

(2) Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada.

§ 12. Õigus- ja teovõime haldusmenetluses

(1) Haldusmenetluses kohaldatakse õigus- ja teovõimele tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid.

(2) Alaealine ja muu piiratud teovõimega isik ei või haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid teha, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgse esinduse haldusmenetluses tagab haldusorgan. [RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

§ 13. Esindus ja volitus haldusmenetluses

(1) Menetlusosalisel on õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult.

(2) Esindusõigus antakse haldusmenetluses kirjaliku volitusega.

(3) Haldusmenetluses kohaldatakse esindusele tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid. [RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]

5. jagu Asjaajamine haldusmenetluses

§ 14. Taotlus

(1) Haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse haldusorganile avaldus (taotlus) vabas vormis. Seadusega või selle alusel võib taotlusele ette näha kohustusliku vormi. Isik on kohustatud taotluse esitamiseks ilmuma haldusorgani asukohta üksnes seaduses sätestatud juhtudel.

(2) Suulise taotluse protokollib haldusorgan.

(3) Kirjalik taotlus peab sisaldama: 1) esitaja nime; 2) taotluse selgelt sõnastatud sisu; 3) taotluse esitamise kuupäeva ja taotleja allkirja; 4) haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise soovitavat viisi ning selleks vajalikke kontaktandmeid; 5) muid õigusaktidega ettenähtud andmeid.

(4) Elektrooniliselt edastatud taotlusele lisatakse digitaalallkiri ning vajaduse korral digitaalne tempel. [RT I 2009, 1, 3 - jõust. 12.01.2009]

(5) Taotluse esitamise tähtaeg kehtestatakse seadusega või selle alusel.

(6) Haldusorgan tagastab taotluse läbi vaatamata: 1) kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata; 2) teistel seadusega ettenähtud juhtudel.

(7) Taotluse läbi vaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat. Haldusakti andmise taotluse läbi vaatamata jätmist peab kirjalikult põhjendama.

(8) Taotleja võib enne haldusmenetluse lõppemist oma taotluse igal ajal tagasi võtta.

§ 15. Puudused taotluses

(1) Haldusorgan on kohustatud talle esitatud taotluse vastu võtma, sõltumata selle puudustest, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

(2) Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.

(3) Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks. Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.

(4) Kui taotluse lahendamine ei kuulu haldusorgani pädevusse, jätab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, selgitades taotlejale, millise haldusorgani pädevusse asi kuulub, või edastab taotluse pädevale haldusorganile, teatades sellest taotlejale. Taotluse edastamisel pädevale haldusorganile hakkab asja lahendamise tähtaeg kulgema taotluse pädevasse haldusorganisse saabumise hetkest. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 16. Kooskõlastus ja arvamus

(1) Kui taotluse lahendamiseks on vaja teise haldusorgani kooskõlastust või arvamust ja seda ei ole antud, edastab haldusorgan taotluse koopia koos dokumentidega teisele haldusorganile, näidates ära tähtaja, mille jooksul tuleb teha otsus kooskõlastuse andmise kohta või esitada arvamus. Taotleja võib ise korraldada kooskõlastuse või arvamuse saamise, kui see on menetluse kiiruse ja ökonoomia huvides vajalik.

(2) Kui teine haldusorgan ei ole kooskõlastamisest määratud tähtajaks keeldunud ega tähtaega pikendanud, loetakse kooskõlastus antuks. Kui teine haldusorgan ei ole arvamust määratud tähtajaks andnud ega tähtaega pikendanud, võib taotluse lahendada teise haldusorgani arvamuseta.

§ 17. Kutse

(1) Haldusorganil on õigus kutsuda isik välja menetlusosalise, tunnistaja, eksperdi või tõlgina.

(2) Kutse on kirjalik ja selles peavad olema märgitud: 1) haldusorgani nimetus; 2) kutsutava isiku nimi; 3) ilmumise koht ja aeg; 4) selgitus, mis asjas, kellena ja millise eesmärgiga isik välja kutsutakse; 5) ilmumata jäämise tagajärjed.

§ 18. Protokoll

(1) Menetlustoiming protokollitakse, kui: 1) menetlusosaline esitab selleks põhjendatud taotluse; 2) seda peab vajalikuks asja menetlev haldusorgan; 3) toimingu sisu on ütluse, arvamuse või seletuse andmine haldusorganile; 4) protokollimise kohustus tuleneb seadusest või määrusest.

(2) Protokoll peab sisaldama: 1) menetlustoimingu teostamise aega ja kohta; 2) menetlustoimingut läbiviiva haldusorgani nime ning kohalviibivate menetlusosaliste, tõlkide, ekspertide ja tunnistajate nimesid; 3) menetlustoimingu eesmärki; 4) menetlustoimingu käigus esitatud taotlusi; 5) menetlusosalise seletuste, eksperdi või tunnistaja ütluste sisu või paikvaatluse tulemust.

(3) Protokollile kirjutab alla selle koostanud isik.

§ 19. Haldusmenetluses tähtsust omavate dokumentide säilitamine

(1) Haldusorgan säilitab avaldused, taotlused, tõendid, protokollid, andmed kutsete saatmise ja dokumentide kättetoimetamise kohta ning muud haldusmenetluses tähtsust omavad dokumendid, luues vajadusel toimiku.

(2) Haldusmenetluses tähtsust omavate asjaolude kohta, mida toimikus olevatest dokumentidest ei nähtu, teeb haldusorgan märkused toimikusse.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumente säilitatakse arhiiviseaduses ja selle alusel antud arhiivieeskirjas ettenähtud korras. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 20. Haldusmenetluse keel

(1) Haldusmenetluse keel on eesti keel.

(2) Haldusmenetluses kasutatakse võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras.

§ 21. Tõlk

(1) Kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk.

(2) Tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Haldusorgan võib kehtestada tingimuse, et haldusaktiga isikule antav õigus ei teki enne tõlgi kaasamise kulude katmist.

6. jagu Ametlik kinnitamine

§ 22. Ametlik kinnitamine

(1) Ametlik kinnitamine on allkirja, ärakirja, väljatrüki või väljavõtte õigsuse kinnitamine haldusorgani poolt.

(2) Ametliku kinnitamise tõendusjõud on piiratud kinnitusmärkes nimetatud asjaoludega.

(3) Ametlik kinnitamine ei asenda notariaalset kinnitamist.

(4) Notariaalne kinnitamine asendab ametlikku kinnitamist.

§ 23. Allkirja ametlik kinnitamine

(1) Allkirja õigsuse ametliku kinnitamise õigus on Vabariigi Valitsuse määratud haldusorganitel. Ametlikult ei või kinnitada: 1) juurdekuuluva tekstita allkirja; 2) allkirja, mille õigsust tuleb notariaalselt kinnitada.

(2) Allkirja õigsust kinnitatakse üksnes juhul, kui allkiri on antud või omaks võetud kinnitava isiku juuresolekul.

(3) Allkirja õigsust kinnitatakse vahetult allkirja järele lisatava kinnitusmärkega, mis peab sisaldama: 1) kinnitust, et allkiri on õige; 2) selle isiku nime ja isikukoodi, kelle allkirja kinnitatakse; isikukoodi puudumisel sünniaastat, - kuud ja -päeva; 3) kinnitust, et allakirjutanu isikusamasus on tuvastatud ja et allkiri on antud või omaks võetud kinnitava isiku juuresolekul; 4) kinnitamise kohta ja aega, kinnituse andnud isiku nime ja allkirja ning asutuse pitsati jäljendit. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 24. Ärakirja, väljavõtte ja väljatrüki ametlik kinnitamine

(1) Haldusorgan, kellel on õigus väljastada ametlik dokument või kes säilitab dokumenti arhivaalina, võib väljastada ka sellise dokumendi ärakirja või väljavõtte ning selle õigsust ametlikult kinnitada.

(2) Haldusorgan, kes võtab isikult vastu dokumendi, võib teha sellest ärakirja või väljavõtte ning selle õigsust ametlikult kinnitada. Kui haldusorganile esitatakse koos ärakirjaga dokumendi originaal, ei või haldusorgan nõuda ärakirja ametlikku ega notariaalset kinnitamist.

(3) Haldusorgan võib ametlikult kinnitada enda peetava automatiseeritud andmekogu väljatrüki õigsust.

(4) Haldusorgan võib seaduse või määrusega sätestatud juhtudel ametlikult kinnitada teise haldusorgani väljastatud dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsust või teise haldusorgani peetava automatiseeritud andmekogu väljatrüki õigsust.

(5) Ärakirja õigsuse ametlikuks kinnitamiseks tuleb sellel oleva teksti lõppu lisada kinnitusmärge, mis peab sisaldama: 1) selle dokumendi väljaandjat, väljaandmise kuupäeva ja asukohaviita dokumendiregistris; 2) kinnitust, et ärakiri on originaaliga samane; 3) kui originaali ei ole väljastanud ärakirja õigsust kinnitav haldusorgan, siis märkust, et ärakiri on väljastatud esitamiseks üksnes märkuses nimetatud haldusorganitele; 4) andmeid dokumendis sisalduvate lünkade, läbikriipsutuste, vahelekirjutuste, loetamatute tekstiosade, kustutamisjälgede, muude dokumendi esialgse sisu muutmisele viitavate asjaolude või mitmelehelise dokumendi lahtiköitmise kohta; 5) kinnitamise kohta ja aega, kinnituse andnud isiku nime ja allkirja ning asutuse pitsati jäljendit.

(6) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 kohaldatakse ka väljavõtte ja väljatrüki ametlikule kinnitamisele. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 241. [Kehtetu - RT I 2009, 27, 164 - jõust. 01.01.2010]

7. jagu Dokumendi kättetoimetamine

§ 25. Kättetoimetamise viisid

(1) Haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt.

(2) Seaduses sätestatud juhtudel antakse dokument allkirja vastu kätte väljakutsutud menetlusosalisele või avaldatakse ajalehes.

(3) Dokument toimetatakse kätte juhul, kui see on seaduse või määrusega ette nähtud. Muudel juhtudel piisab dokumendi teatavakstegemisest vabas vormis. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 26. Kättetoimetamine postiga

(1) Dokumendi postiga kättetoimetamise korral saadetakse dokument menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga. Seaduses või määruses sätestatud juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.

(2) Kui menetlusosalisel on esindaja, võib dokumendi saata ka üksnes esindajale.

(3) Dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud.

(4) Kui menetlusosaline ei ole haldusorganile oma aadressi muutmisest teatanud, saadetakse dokument viimasel haldusorganile teadaoleval aadressil ja sellega loetakse dokument kättetoimetatuks. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 27. Elektrooniline kättetoimetamine

(1) Dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral saadetakse dokument taotleja poolt taotluses näidatud elektronposti aadressil. Dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ning vajaduse korral digitaalne tempel. [RT I 2009, 1, 3 - jõust. 12.01.2009]

(2) Dokument toimetatakse isikule elektrooniliselt kätte, kui isik on sellega nõus. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 28. Kättetoimetamine haldusorgani poolt

(1) Dokumendi kättetoimetamisel menetlusosalisele dokumendi väljastanud haldusorgani poolt antakse dokument menetlusosalisele kätte allkirja vastu teatisel, millel märgitakse dokumendi üleandmise aeg. Teatist säilitatakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 19.

(2) Dokument loetakse dokumendi väljastanud haldusorgani poolt menetlusosalisele kättetoimetatuks ka juhul, kui selle toimetab ametiabi korras kätte teine haldusorgan.

(3) Menetlusosalise esindajale dokumendi kätteandmisel loetakse dokument ka tema volitajale kättetoimetatuks.

(4) Dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks ka siis, kui see on allkirja vastu kätte antud menetlusosalisega koos elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele.

(5) Menetlusosalise ajutise äraoleku korral, kui dokumenti ei olnud võimalik kätte anda ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 märgitud isikule, märgib dokumenti kättetoimetav haldusorgan dokumendile lisatud teatisele kellaaja ja kuupäeva, millal dokumendi kättetoimetamine ebaõnnestus. Kirjeldatud juhul võib menetlusosalise dokumendi kätteandmiseks välja kutsuda.

§ 29. Haldusorgani poolt kättetoimetamise aeg

(1) Haldusorgan võib dokumendi kätte toimetada tööpäeviti ajavahemikul kella 8.00-st 20.00-ni.

(2) Ajavahemikul kella 20.00-st 8.00-ni või puhkepäevadel võib dokumendi kätte toimetada adressaadi nõusolekul või viivitusest tuleneva kahju vältimiseks haldusorgani juhi loal.

(3) Dokumendi kättetoimetamisel ajavahemikul kella 20.00-st 8.00-ni või puhkepäevadel tuleb esitada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud luba.

(4) Kui dokument toimetati kätte käesoleva paragrahvi sätteid rikkudes, kuid dokumendi vastuvõtja ei keeldunud dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kättetoimetatuks.

§ 30. Dokumendi vastuvõtmisest keeldumise tagajärjed

Kui menetlusosaline keeldub dokumenti vastu võtmast, teeb dokumendi kättetoimetaja kindlaks keelduja isiku ning teeb dokumendile märke, mille kinnitab oma allkirjaga. Märkega dokumendi tagastab ta haldusorganile. Sel juhul loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks, välja arvatud juhul, kui dokumendi vastuvõtmisest keelduti käesoleva seaduse § 29 lõigete 1–3 rikkumise tõttu.

§ 31. Dokumendi avaldamine ajalehes

(1) Dokumendi resolutiivosa avaldatakse üleriigilise levikuga ajalehes või seaduses sätestatud juhtudel ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui: 1) dokument on vaja kätte toimetada enam kui sajale isikule; 2) puuduvad andmed menetlusosalise aadressi kohta või kui menetlusosaline ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada; 3) haldusakt on vaja avalikult teatavaks teha ja haldusakt ei kuulu avaldamisele Riigi Teatajas.

(2) Kui dokument puudutab ainult kohaliku elu küsimusi, võib dokumendi resolutiivosa avaldada kohalikus lehes.

(3) Dokumendi resolutiivosa loetakse avaldatuks pärast esimest avaldamise korda.

(4) Dokumendi avaldamise kulud kannab kättetoimetaja.

(5) Avaldamisega loetakse dokument kättetoimetatuks.

(6) Dokument avaldatakse ulatuses, mis ei sisalda käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 nimetatud andmeid. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 32. Kättetoimetamine välisriigis

(1) Dokumendi kättetoimetamine välisriigis toimub välislepingus sätestatud korras.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingut ei ole sõlmitud, toimub dokumendi kättetoimetamine diplomaatilisi kanaleid kaudu. Pädev asutus edastab dokumendi vastava taotlusega Välisministeeriumile, kes edastab dokumendi välisesindusele.

(3) Kui lõikes 1 nimetatud lepingut ei ole sõlmitud ja seadus või määrus näeb ette dokumendi kättetoimetamise posti teel, toimetatakse dokument kätte §-s 26 sätestatud korras. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

8. jagu Menetlustähtaja arvestamine ja ennistamine

§ 33. Menetlustähtaja algus ja lõpp

(1) Tähtaegade arvutamisel haldusmenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid.

(2) Tähtaeg algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Päevadega määratud tähtaeg lõpeb tähtaja viimasel päeval.

(3) Kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval.

(4) Kui haldusorganile esitatav taotlus on võõrkeelne ning haldusorgan nõuab tõlke esitamist, algab menetlustähtaeg taotluse tõlke haldusorganisse saabumise päevale järgneval päeval.

(5) Haldusorgan võib enda määratud menetlustähtaegu oma algatusel pikendada.

(6) Haldusorgan võib menetlustähtaja pikendamise siduda käesoleva seaduse § 53 lõikes 1 loetletud kõrvaltingimustega. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 34. Menetlustähtaja ennistamine

(1) Kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada.

(2) Menetlustähtaja ennistamise põhjendatud taotlus tuleb esitada kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist. Haldusorgan võib menetlusosaliselt

ennistamise taotluse esitamisega üheaegselt nõuda menetlustoimingu sooritamist, mille tähtaja ennistamist taotletakse.

(3) Menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta.

(4) Menetlustähtaja ennistamise üle otsustab menetlustoimingut läbiviiva haldusorgani juht või tema poolt volitatud isik.

(5) Seaduses võib ette näha juhud, millal ei saa menetlustähtaega ennistada.

2. peatükk HALDUSMENETLUSE LÄBIVIIMINE

§ 35. Menetluse algus

(1) Haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab: 1) taotluse esitamisega haldusorganile; 2) haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise teavitamisega menetlusest; 3) haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega.

(2) Haldusorgan teatab menetlusosalistele haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisest.

(3) Haldusmenetlus halduslepingu sõlmimiseks algab halduslepingu sõlmimise ettepaneku tegemisega.

(4) Menetlustähtaja arvutamine taotluse esitamisega algavas haldusmenetluses toimub saabunud dokumendi registreerimise hetkest alates. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 36. Haldusorgani selgitamiskohustus

(1) Haldusorgan selgitab menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil: 1) millised õigused ja kohustused on menetlusosalisel haldusmenetluses; 2) millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi viiakse ja millised on võimalused haldusmenetluse kiirendamiseks; 3) millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada; 4) milliseid menetlustoiminguid peavad menetlusosalised sooritama.

(2) Kui taotletava haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks on vajalik eelnevalt mõne muu haldusakti andmine, selgitab haldusorgan viivitamatult vajaliku haldusakti taotlemise ja taotluse läbivaatamise korda ning muu haldusakti andmise tingimusi.

§ 37. Dokumentidega tutvumine

(1) Igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas.

(2) Haldusorgan keelab toimiku, dokumendi või selle osaga tutvumise, kui selles sisalduvate andmete avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud.

(3) Toimikuga ja dokumentidega tutvumine toimub üldjuhul haldusorgani tööruumides ametiisiku juuresolekul. Haldusorgan võib teha sellest korrast erandeid.

(4) Dokumentidest väljavõtete või koopiate tegemine ning kulude hüvitamine toimub avaliku teabe seaduses sätestatud korras.

§ 38. Tõendid

(1) Haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud.

(2) Tõendiks võib olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus.

(3) Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata.

§ 39. Ekspert ja tunnistaja haldusmenetluses

(1) Haldusorgan kaasab eksperdi või tunnistaja haldusmenetlusse tema nõusolekul, kui seadus ei näe ette tema menetluses osalemise kohustust. Tunnistajana ei või menetlusse kaasata isikuid, keda keelab tunnistajana üle kuulata tsiviilkohtumenetluse seadustik.

(2) Kui eksperdi osavõtt haldusmenetlusest on ette nähtud seadusega, võib ekspert arvamuse andmisest keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel.

(3) Tunnistaja kuulatakse üle tsiviilkohtumenetluse seadustikuga sätestatud korras.

(4) Eksperdil ja tunnistajal on õigus oma ülesannete täitmise eest saada tasu või hüvitist tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel.

(5) Tunnistajale ja eksperdile raha väljamaksmise korra määrab Vabariigi Valitsus. Väljaspool oma elukohta haldusmenetluses osalevale eksperdile või tunnistajale makstakse sõidu-, korteri- ja päevaraha Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud suuruses.

(6) Eksperdi või tunnistaja kaasamise kulud kannab isik või haldusorgan, kelle taotlusel tunnistaja või ekspert kaasati. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

§ 40. Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine

(1) Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.

(2) Enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.

(3) Haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui: 1) viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda; 2) menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks; 3) asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks; 4) arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev haldusaktist või toimingust teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki; 5) menetlusosaline ei ole teada või kui sooritatav toiming puudutab määratlemata hulka isikuid ja nende kindlakstegemine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik; 6) haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on suurem kui 50; 7) muudel seaduses sätestatud juhtudel.

§ 41. Haldusmenetluse läbiviimise tähtaeg

Kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse.

§ 42. Menetlustoimingule ilmumata jäämine

(1) Haldusorgani kutse peale on isik kohustatud ilmuma kutses märgitud ajal kutses ettenähtud kohta.

(2) Kui menetlusosalisel ei ole mõjuval põhjusel võimalik kutse peale ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama haldusorganile. Põhjuse mõjuvuse üle otsustab haldusorgan, teatades sellest viivitamata menetlusosalisele.

(3) Kui menetlusosaline jääb menetlustoimingule mõjuva põhjuseta ilmumata, lahendab haldusorgan asja tema kohalolekuta.

(4) Kui haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitanud isik jääb menetlustoimingule mõjuva põhjuseta ilmumata, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata ja lõpetada haldusmenetluse.

§ 43. Menetluse lõppemine

(1) Haldusakti andmise menetlus lõpeb: 1) haldusakti teatavakstegemisega; 2) taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega; 3) haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega; 4) haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud adressaadi isikuga.

(2) Kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. Kui haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses otsustatakse jätta haldusakt andmata, teavitatakse sellest adressaati ja haldusmenetlus lõpeb.

(3) Halduslepingu sõlmimise menetlus lõpeb: 1) halduslepingu sõlmimisega; 2) kokkuleppega või ühe poole otsusega jätta haldusleping sõlmimata; 3) halduslepingu poole surma või lõppemise korral.

(4) Toimingu menetlus lõpeb: 1) toimingu sooritamisega; 2) põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada; 3) taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega; 4) haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega; 5) toimingu adressaadi surma või lõppemise korral, kui toiming on seotud adressaadi isikuga.

§ 44. Menetluse uuendamine

(1) Haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui: 1) taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud; 2) asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada; 3) jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud või toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena või et haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse käigus pannud toime kuriteo; 4) jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldusakt põhines.

(2) Haldusorgan vaatab uuendatud menetluses asja läbi, arvestades käesoleva seaduse 4. peatüki 3. ja 4. jaos sätestatut.

(3) Haldusmenetluse uuendamise taotlus tuleb esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates.

(4) Menetlustoiminguid, mida menetluse uuendamise põhjused ei puuduta, ei korrata.

§ 45. Asja arutamine istungil

(1) Haldusmenetluse asja arutatakse istungil: 1) menetlusosaliste vastanduvate huvide korral, kui see ei põhjusta menetluse ülemäärast venimist; 2) seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel; 3) juhtudel, kui see on haldusorgani otsusel vajalik asja kiireks ja õigeks lahendamiseks.

(2) Istungi viib haldusorgan läbi võimalikult kiiresti ja lihtsalt, tagades sealjuures menetlusosaliste õigused.

(3) Istungil võivad peale haldusorgani esindajate ja menetlusosaliste viibida ka haldusorgani üle järelevalvet teostava haldusorgani esindajad. Haldusorgan võib lubada istungist osa võtta ka muudel isikutel, kui sellele ei ole vastu ükski menetlusosaline.

(4) Istungi juhataja võib istungilt kõrvaldada isiku, kes ei allu istungi juhataja poolt kindlaksmääratud istungi läbiviimise korrale.

(5) Istung protokollitakse.

3. peatükk AVATUD MENETLUS

§ 46. Avatud menetluse läbiviimine

(1) Seaduses sätestatud juhtudel viiakse haldusmenetlus õigusakti andmiseks läbi avatud menetlusena. Kui see on vajalik asja lahendamiseks ega kahjusta oluliselt menetlusosaliste huve, võib haldusorgan viia avatud menetluse läbi ka muudel juhtudel.

(2) Kui avatud menetluse läbiviimine on kohustuslik õigusakti andmiseks, viiakse avatud menetlus läbi ka õigusakti muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks.

(3) Ilmselgelt põhjendamatu taotluse võib haldusorgan jätta rahuldamata avatud menetlust läbi viimata. Taotluse esitaja arvamus ja vastuväited tuleb sel juhul ära kuulata.

(4) Peale käesoleva peatüki sätete kohaldatakse avatud menetluse suhtes ka muid haldusmenetlust reguleerivaid sätteid vastavalt avatud menetluse eesmärgile ja olemusele.

§ 47. Avatud menetluse algatamine ja sellest teatamine

(1) Taotlus avatud menetluses antava õigusakti andmiseks esitatakse kirjalikult.

(2) Avatud menetluse algatamisest teatab haldusorgan posti teel: 1) avatud menetluses antava haldusakti adressaadile; 2) isikule, kelle õigusi haldusakt võib piirata; 3) haldusorganile, kes peab õigusakti andmise kooskõlastama või selle eelnõu kohta arvamust

avaldama, samuti haldusorganile, kelle haldusakti eeldab avatud menetluse korras õigusakti andmine.

(3) Haldusorgan avaldab menetluse algatamise kohta teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes. Kohalikku elu puudutavas küsimuses avatud menetluse algatamise teate võib avaldada kohalikus või maakondlikus ajalehes.

(4) Teates märgitakse lühidalt taotluse sisu, avatud menetluse korras antava õigusakti eelnõu ja taotluse väljapaneku aeg ja koht ning ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaeg.

(5) Teate avaldamise kulud kannab taotleja. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 48. Õigusakti eelnõu ja taotluse väljapanek

(1) Taotlus õigusakti andmiseks ja õigusakti eelnõu koos seletuskirjaga pannakse avalikkusele tutvumiseks välja, tagades avalikkusele nimetatud dokumentidega tutvumise võimaluse vähemalt kuni ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaja lõpuni.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud dokumentidele pannakse avalikkusele tutvumiseks välja ka taotlusele lisatud ning menetluse käigus haldusorganile esitatud või tema poolt koostatud muud asjassepuutuvad olulised dokumendid.

(3) Avalikkusele tutvumiseks ei panda välja andmeid, mille avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud.

(4) Eelnõu või taotluse väljapaneku eest vastutab avatud menetlust läbiviiv haldusorgan.

§ 49. Ettepanekute ja vastuväidete esitamine avatud menetluses

(1) Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada, on õigus määratud tähtaja jooksul esitada menetlust läbiviivale haldusorganile eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.

(2) Haldusorgan määrab ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat väljapaneku algusest arvates. Kui menetluse algatamisest teatatakse pärast väljapaneku algust, ei või tähtaeg olla lühem kui kaks nädalat teatamisest arvates.

(3) Taotluse esitajale tuleb anda võimalus enne asja otsustamist ettepanekute ja vastuväidetega tutvumiseks ning nende kohta arvamuse avaldamiseks.

(4) Kui eelnõu või taotlust muudetakse pärast väljapanekut isiku kahjuks, kelle õigusi eelnõu või taotlus puudutab, teavitab haldusorgan teda sellest posti teel ning annab talle võimaluse tutvuda eelnõu või taotlusega ja esitada selle kohta ettepanekuid ja vastuväiteid.

(5) Suuliselt esitatud arvamused, ettepanekud ja vastuväited protokollitakse. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 50. Asja arutamine avalikul istungil

(1) Avatud menetluse korral otsustab haldusorgan õigusakti andmise pärast asja arutamist avalikul istungil. Istungist teatab haldusorgan käesoleva seaduse §-s 47 ettenähtud korras. Menetlusosalisel on õigus avaldada istungil asja kohta suuliselt arvamust.

(2) Õigusakti andmise võib otsustada ilma avalikul istungil arutamiseta, kui: 1) tähtaja jooksul ettepanekuid või vastuväiteid ei esitatud ja menetlusosalised loobusid asja arutamisest avalikul istungil; 2) see võimalus on ette nähtud seadusega.

(3) Menetlusosaline loetakse asja arutamisest avalikul istungil loobunuks, kui haldusorgan on väljapaneku alguses või menetlusest teatamisel teinud ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata ja menetlusosaline ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid.

(4) Kui avaliku istungi toimumise aega ei ole teatavaks tehtud menetluse algatamise teates, saadetakse menetlusosalisele kutse käesoleva seaduse 1. peatüki 7. jaos sätestatud korras vähemalt 10 päeva enne istungit. Kui avatud menetlus on ette nähtud seaduse või määrusega, võib haldusorgan kohustada istungil osalema tunnistajaid.

2. osa ERIOSA

4. peatükk HALDUSAKT

1. jagu Üldsätted

§ 51. Haldusakti mõiste

(1) Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.

(2) Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.

§ 52. Osahaldusakt ja eelhaldusakt

(1) Haldusorgan võib enne asja lõplikku lahendamist: 1) lahendada asja osaliselt (osahaldusakt); 2) teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (eelhaldusakt).

(2) Osahaldusakti ja eelhaldusakti suhtes kohaldatakse haldusakti sätteid.

§ 53. Haldusakti kõrvaltingimus

(1) Haldusakti kõrvaltingimus on: 1) haldusakti kehtivusaja piiramine kindlaksmääratud tähtpäevast või tulevikus aset leida võivast sündmusest lähtudes; 2) haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus; 3) lisatingimus haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks; 4) haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine.

(2) Haldusaktile võib kehtestada kõrvaltingimuse: 1) seaduses või määruses sätestatud juhul; 2) kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata; 3) kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel.

(3) Kui kõrvaltingimuse kehtivuse lõppemisel muutub haldusakt õigusvastaseks, tunnistab haldusorgan haldusakti viivitamatult kehtetuks või kehtestab uue kõrvaltingimuse.

2. jagu Haldusakti õiguspärasus

§ 54. Haldusakti õiguspärasuse eeldused

Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

§ 55. Haldusakti vorm

(1) Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav.

(2) Haldusakt antakse kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusakti võib anda muus vormis edasilükkamatu korralduse tegemiseks. Isiku taotlusel, kellel on selleks põhjendatud huvi, tuleb muus vormis antud haldusakt tagantjärele viivituseta kirjalikult vormistada.

(3) Kirjalikus vormis võib haldusakti anda ainult elektrooniliselt, kui adressaat on sellega nõus ja haldusakt ei kuulu avaldamisele. Elektroonilise haldusakti suhtes kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi.

(4) Kirjalikus haldusaktis märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed.

(5) Haldusakti andmise kohta väljastatud tõend ei ole haldusakt.

§ 56. Haldusakti põhjendamine

(1) Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.

(2) Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.

(3) Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

(4) Haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata.

§ 57. Vaidlustamisviide

(1) Haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta.

(2) Vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi.

(3) Vaidlustamisviite puudumist võib pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest.

§ 58. Menetlus- ja vorminõuete rikkumise tagajärjed

Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

§ 59. Ilmse ebatäpsuse parandamine haldusaktis

Haldusorgan parandab seadusega haldusakti muutmiseks ettenähtud menetluskorda järgimata haldusaktis kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta haldusakti sisu. Haldusorgan teeb haldusakti parandamise teatavaks haldusakti adressaadile.

3. jagu Haldusakti kehtivus

§ 60. Kehtivuse sisu

(1) Õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt.

(2) Kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi

sisaldav osa. Haldusakti muudel osadel, sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel.

§ 61. Kehtivuse eeldused

(1) Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist.

(2) Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 62. Haldusakti või selle andmisest keeldumise teatavakstegemine

(1) Haldusakt tehakse menetlusosalisele teatavaks vabas vormis, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Haldusakt tehakse kättetoimetamisega teatavaks käesoleva seaduse 1. peatüki 7. jaos sätestatud korras isikule: 1) kelle õigusi haldusaktiga piiratakse või kellele pannakse haldusaktiga täiendavaid kohustusi; 2) kelle kahjuks tunnistatakse kehtetuks või muudetakse varasem haldusakt.

(3) Haldusorgan teeb haldusakti avalikult teatavaks: 1) käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel; 2) kui seda nõuab isik, kellel on selleks põhjendatud huvi; 3) kui haldusakti avalik teatavakstegemine on ette nähtud seaduse või määrusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud juhul kannab haldusakti avalikult teatavaks tegemise kulud isik, kes avalikult teatavakstegemist nõudis.

(5) Isikule, kelle taotlus haldusakti andmiseks jäetakse rahuldamata, tehakse kättetoimetamisega teatavaks haldusakti andmisest keeldumine.

(6) Haldusakti avalikul teatavakstegemisel avaldatakse haldusakti andnud haldusorgani nimetus, haldusakti adressaadi nimi, haldusakti resolutiivosa ja viide kogu haldusaktiga tutvumise võimalustele.

§ 63. Tühine haldusakt

(1) Tühine haldusakt on kehtetu algusest peale.

(2) Haldusakt on tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise;

5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.

(3) Haldusakti osa tühisus toob kaasa kogu haldusakti tühisuse, kui tühise osata ei oleks haldusakti antud.

(4) Haldusakti andnud organ võib haldusakti tühisuse igal ajal kindlaks teha. Isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, võib nõuda haldusorganilt ja halduskohtult haldusakti tühisuse kindlakstegemist.

4. jagu Haldusakti muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 64. Kehtetuks tunnistamise lubatavus

(1) Käesoleva jao sätteid kohaldatakse haldusakti kehtetuks tunnistamisele haldusorgani poolt. Kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt haldusakti muutmise ja haldusakti kehtivuse peatamise suhtes.

(2) Haldusorgan otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama.

(3) Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid.

(4) Kui kehtetuks tunnistamine toimub ühe isiku kasuks ja teise isiku kahjuks, lähtutakse sätetest, mis reguleerivad haldusakti kehtetuks tunnistamist isiku kahjuks.

§ 65. Kehtetuks tunnistamine isiku kasuks

(1) Haldusakti, mis andmise ajal oli õigusvastane, võib isiku kasuks tunnistada kehtetuks nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt.

(2) Õiguspärase haldusakti võib edasiulatuvalt kehtetuks tunnistada isiku kasuks, välja arvatud juhul, kui sama sisuga haldusakt tuleks uuesti välja anda või kui kehtetuks tunnistamine oleks vastuolus seadusega.

(3) Kui langeb ära kestvalt õigusi piirava haldusakti andmise alus õiguslike või faktiliste asjaolude muutumise tõttu, tuleb haldusakt isiku taotlusel tunnistada kehtetuks asjaolude muutumisest alates.

§ 66. Kehtetuks tunnistamine isiku kahjuks

(1) Õigusvastase haldusakti võib, arvestades käesoleva seaduse §-s 67 sätestatut, isiku kahjuks kehtetuks tunnistada nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt, kui seadus ei sätesta teisiti.

(2) Haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, võib tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui: 1) see on lubatud seadusega või kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis; 2) haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima; 3) haldusaktiga on seotud lisakohustus ja isik ei ole seda täitnud; 4) isik ei kasuta haldusakti alusel üleantud raha või asja eesmärgipäraselt.

(3) Haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, võib tunnistada isiku kahjuks tagasiulatuvalt kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud juhtudel.

(4) Haldusakti võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul tunnistada kehtetuks asjaolude muutumisest alates, kui isik, kelle kahjuks haldusakt kehtetuks tunnistatakse, on jätnud süüliselt täitmata kohustuse teatada asjaolude olulisest muutumisest.

§ 67. Usalduse arvestamine

(1) Isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale käesoleva seaduse § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks.

(2) Haldusakti ei tohi tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks.

(3) Kui ülekaalukast avalikust huvist tulenevalt tunnistatakse haldusakt isiku kahjuks kehtetuks, hüvitatakse isikule varaline kahju, mis tal haldusakti kehtima jäämise usaldamise tõttu on tekkinud või kindlasti tekib.

(4) Isik ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui: 1) halduskohtule haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud, samuti haldusakti kehtetuks tunnistamise kaebuse läbivaatamise ajal; 2) kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses või selleks on jäetud võimalus haldusaktis; 3) isik ei ole täitnud haldusaktiga seotud lisakohustust; 4) isik ei ole kasutanud haldusakti alusel üle antud raha või asja eesmärgipäraselt; 5) isik oli haldusakti õigusvastasusest teadlik või ei olnud sellest oma süü tõttu teadlik; 6) haldusakt on antud isiku esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel või pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena.

(5) Ebaõigete andmete esitamine ei välista usalduse arvestamist, kui ebaõigete või mittetäielike andmete esitamise on põhjustanud haldusorgan ja isik ei olnud ega pidanud olema haldusakti õigusvastasusest teadlik.

§ 68. Kehtetuks tunnistamise taotlemine ja otsustamine

(1) Isikul on õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda käesoleva seaduse § 44 alusel haldusmenetluse uuendamist.

(2) Haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustab haldusorgan, kelle pädevuses oleks haldusakti andmine kehtetuks tunnistamise ajal. Muu haldusorgan võib haldusakti kehtetuks tunnistada ainult seaduses sätestatud juhul. Pädevust ületades antud haldusakti võib tunnistada kehtetuks ka haldusakti andnud haldusorgan.

(3) Haldusakt loetakse kehtetuks kehtetuks tunnistamise jõustumise hetkest, kui haldusorgan ei kehtesta teist ajamomenti.

§ 69. Kehtetuks tunnistamisest tulenev tagastamine ja hüvitamine

(1) Tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel isikule üle antud asi, raha või muu soodustus tagastatakse või hüvitatakse eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.

(2) Tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel isiku poolt haldusorganile üle antud asjade või raha tagastamise või hüvitamise osas kohaldatakse riigivastutuse seadust.

§ 70. Muud nõuded

(1) Haldusakt tunnistatakse kehtetuks iseseisva haldusaktiga, mille suhtes kohaldatakse peale käesoleva jao sätete ka muid haldusakti kohta kehtivaid nõudeid.

(2) Seadusega võib haldusakti kehtetuks tunnistamise aluseid, võrreldes käesoleva jao sätetega, piirata või laiendada.

5. peatükk VAIDEMENETLUS

1. jagu Üldsätted

§ 71. Vaidemenetluse algatamise õigus

(1) Isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide.

(2) Vaiet ei saa esitada haldusorgani, kelle üle teostab teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsus, akti või toimingu peale. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 72. Vaidemenetluse ese

(1) Vaidemenetluse korras võib nõuda: [RT I, 23.02.2011, 3 - jõust. 01.01.2012] 1) haldusakti kehtetuks tunnistamist; 2) haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist vaidlustamist; 3) ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks.

(2) Haldusmenetluse toiming vaidlustatakse koos haldusaktiga (sisulise otsusega).

(3) Haldusaktist eraldi võib vaidlustada: 1) viivituse; 2) tegevusetuse; 3) ametiisiku taandamisest keeldumise; 4) haldusakti andmise taotluse tagastamise; 5) muu seaduses sätestatud toimingu.

§ 73. Vaidealluvus

(1) Kui seadusega ei ole sätestatud teistsugust vaidealluvust, esitatakse vaie haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet.

(2) Kui haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostavat organit ei ole, lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan.

(3) Kui haldusorgani üle teostab teenistuslikku järelevalvet minister, lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

2. jagu Vaidemenetluse algatamine

§ 74. Vaidemenetluse algus

Vaidemenetlus algab vaide esitamisega haldusorganile.

§ 75. Vaide esitamise tähtaeg

Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

§ 76. Vaidele esitatavad nõuded

(1) Vaie esitatakse kirjalikult või suuliselt. Suuline vaie protokollitakse haldusorganis ning sellele võetakse esitaja allkiri.

(2) Vaides märgitakse: 1) haldusorgani nimetus, kellele vaie on esitatud; 2) vaide esitaja nimi või nimetus, postiaadress ja sidevahendite numbrid; 3) vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu; 4) põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi; 5) vaide esitaja selgelt väljendatud nõue;

[RT I, 23.02.2011, 3 - jõust. 01.01.2012] 6) vaide esitaja kinnitus selle kohta, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust; 7) vaidele lisatud dokumentide loetelu.

(3) Vaidele kirjutab alla selle esitaja või tema esindaja. Vaide esitaja esindaja lisab volikirja või muu volitust tõendava dokumendi, kui seda ei ole esitatud varem.

§ 77. Vaide tähtaja ennistamine

Vaide esitamise tähtaja võib ennistada käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud tingimustel.

3. jagu Ettevalmistav menetlus

§ 78. Puudused vaides

Kui vaie ei vasta käesoleva seaduse §-s 76 sätestatud nõuetele, aitab haldusorgan puudused kõrvaldada või annab isikule 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

§ 79. Vaide tagastamine

(1) Vaie tagastatakse, kui: 1) isikul puudub õigus vaie esitada; 2) vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud; 3) mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata; 4) samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus; 5) samas asjas toimub kohtumenetlus.

(2) Kui vaie ei kuulu haldusorgani pädevusse, tagastab haldusorgan vaide, selgitades, kuhu isik peab pöörduma, või edastab vaide pädevale haldusorganile, teatades sellest vaide esitajale.

(3) Vaide tagastamisest teatatakse isikule posti teel vaide esitamisest alates seitsme päeva jooksul. Teates tuleb vaide tagastamist põhjendada ning selgitada edasikaebamise korda. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 80. Vaide edastamine

(1) Kui vaie vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, edastab haldusorgan vaide koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates seitsme päeva jooksul haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet.

(2) Kui haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan leiab, et vaie on põhjendatud, võib ta ise selle rahuldada.

§ 81. Haldusakti täitmise peatumine

Vaiet lahendav haldusorgan võib haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks.

§ 82. Vaide läbivaatamise ettevalmistamine

Vaiet läbivaatav haldusorgan: 1) nõuab vajaduse korral asjaomaselt haldusorganilt välja haldusakti kohta käivad dokumendid; 2) teostab vajaduse korral paikvaatlust; 3) kasutab vajaduse korral eksperti; 4) nõuab vajaduse korral haldusakti andnud haldusorganilt kirjalikke selgitusi; 5) kuulab ära asjast huvitatud isikute seletused; 6) lahendab haldusakti täitmise peatamise küsimusi; 7) teeb vaide esitanud isikule ja teistele asjast huvitatud isikutele teatavaks asja arutamise aja ja koha; 8) sooritab teisi seaduses sätestatud toiminguid.

4. jagu Vaide läbivaatamine

§ 83. Vaide läbivaatamine

(1) Vaiet läbi vaadates kontrollitakse haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust.

(2) Vaiet läbi vaadates uuritakse dokumentaalseid tõendeid, kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide arvamused ning tunnistajate ütlused, vaadeldakse asitõendeid ja teostatakse paikvaatlusi.

§ 84. Vaide läbivaatamise tähtaeg

(1) Kui seadus ei sätesta teisiti, lahendatakse vaie 10 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile.

(2) Kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib vaiet läbivaatav haldusorgan vaide läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Tähtaja pikendamise teade edastatakse vaide esitajale posti teel. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 85. Haldusorgani volitused vaide läbivaatamisel

Vaiet sisuliselt lahendades on haldusorganil õigus vaideotsusega: 1) rahuldada vaie ja tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed; 2) teha ettekirjutus haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uueks otsustamiseks; 3) teha ettekirjutus toimingu tagasitäitmiseks; 4) jätta vaie rahuldamata.

§ 86. Vaideotsus

(1) Vaideotsus vormistatakse kirjalikult ja selles märgitakse resolutsioon vaide lahendamise kohta. Vaideotsus toimetatakse vaide esitajale ja kolmandale isikule kätte.

(2) Vaide rahuldamata jätmisel peab vaideotsus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele olema põhjendatud ja sisaldama selgitust halduskohtule kaebuse esitamise kohta. 25.02.2013 15:24 Veaparandus - Parandatud täheviga sõnas "selgitust". Alus: Riigi Teataja seadus § 10 lõige 4.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt vormistatakse ka vaide tagastamine haldusorgani poolt.

§ 87. Edasikaebamise õigus

(1) Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse.

(2) Vaideotsuse tühistamist võib halduskohtule esitatavas kaebuses nõuda: 1) koos nõudega, mis jäeti vaideotsusega osaliselt või täielikult rahuldamata, või 2) sõltumata käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõude esitamisest, kui vaideotsusega on isiku õigusi rikutud muul viisil kui vaide osaline või täielik rahuldamata jätmine. [RT I, 23.02.2011, 3 - jõust. 01.01.2012]

6. peatükk MÄÄRUS

§ 88. Määrus

Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks.

§ 89. Määruse õiguspärasus

(1) Määrus on õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega, vastab vorminõuetele ja kui selle on seaduses ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud volitusnormis nimetatud haldusorgan.

(2) Määruse andmisele ei kohaldata käesoleva seaduse 1. osas sätestatut, välja arvatud 1. peatüki 1. ja 2. jao ning 3. peatüki sätted.

§ 90. Volitusnorm

(1) Määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga.

(2) Kohaliku elu küsimuse korraldamiseks võib kohaliku omavalitsuse organ anda määruse volitusnormita, välja arvatud juhul, kui seaduses on volitusnorm olemas.

(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata volitusnormita antud määruse kehtetuks tunnistamisel haldusorgani poolt.

§ 91. Edasivolitus

(1) Haldusorgan, keda on volitatud määrust andma, võib määruse andmise teisele haldusorganile edasi volitada ainult juhul, kui see võimalus on volitusnormis ette nähtud.

(2) Kui küsimuse otsustamine on seadusega antud kohaliku omavalitsuse pädevusse, siis igal konkreetsel juhul, kui küsimus ei ole seadusega antud valla- või linnavolikogu ainupädevusse, võib valla- või linnavolikogu määruse andmise edasi volitada valla- või linnavalitsusele.

§ 92. Määruse vorm

(1) Määrus antakse kirjalikult.

(2) Määruses tuleb viidata määruse andmise aluseks olevale volitusnormile. Kui määruse annab haldusorgan edasivolituse alusel, tuleb viidata ka edasivolitusele. Seda nõuet ei kohaldata volitusnormita antud määruse kehtetuks tunnistamise suhtes.

(3) Määruses märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus ning määruse andmise kuupäev ja number. Määrus pealkirjastatakse.

(4) Määrust muutvas või kehtetuks tunnistavas määruses tuleb nimetada ka muudetava või kehtetuks tunnistatava määruse pealkiri ja number ning määruse andmise kuupäev ja määruse avaldamismärge.

(5) Määrusele kirjutatakse alla ja määrus avaldatakse seaduses ettenähtud korras.

§ 93. Määruse kehtivuse tingimused

(1) Määrus kehtib, kuni selle tunnistab kehtetuks haldusorgan või Riigikohus või kehtivusaja lõppemiseni või volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni.

(2) Määrus hakkab kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Seaduses ettenähtud juhul jõustub määrus käesolevas lõikes sätestatust varem.

(3) Kui määrus on antud volitusnormi alusel, mis sisaldub Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud, kuid veel jõustumata seaduses, ei jõustu määrus enne seaduse jõustumist.

§ 94. Määruse tühisus

(1) Kui määrus on tühine, siis loetakse, et ta ei ole kunagi kehtinud.

(2) Määrus on tühine, kui: 1) seda ei ole kehtivas korras avaldatud; 2) määrusest ei nähtu selle andnud haldusorgan.

(3) Tühist määrust ei rakendata.

7. peatükk HALDUSLEPING

§ 95. Halduslepingu mõiste

Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Halduslepingu võib sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks.

§ 96. Halduslepingu pooled

(1) Vähemalt üks halduslepingu pool on riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik, eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik, kes seaduse alusel täidab avaliku halduse ülesandeid.

(2) Riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse nimel sõlmib halduslepingu haldusorgan, kelle pädevuses on täita halduslepingu esemeks olev ülesanne. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 97. Halduslepingu sõlmimise lubatavus

(1) Piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks võib sõlmida halduslepingu vaid seaduses sisalduva volitusnormi alusel.

(2) Haldusorgan võib sõlmida halduslepingu üksnes oma pädevuse piirides. Haldusorgan ei või võtta endale halduslepinguga kohustusi, mis ületavad tema pädevuse.

§ 98. Halduslepingu sõlmimine haldusakti andmise asemel

(1) Haldusorgan võib haldusakti andmise asemel sõlmida üksikjuhtumi reguleerimiseks halduslepingu isikuga, kellele haldusakt oleks muidu suunatud, kui seadus või määrus ei näe otseselt ette üksnes haldusakti andmist.

(2) Haldusakti andmise asemel sõlmitud halduslepinguga isikule pandavad kohustused peavad olema vastavuses lepingu eesmärgiga ja lepingust tulenevate haldusorgani kohustustega.

§ 99. Halduslepingu sõlmimine

(1) Üksikjuhtumi reguleerimiseks halduslepingu sõlmimisele kohaldatakse käesoleva seaduse 1. osas sätestatut niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus halduslepingu olemusega.

(2) Piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks sõlmitakse haldusleping tsiviilõiguslike lepingute sõlmimiseks ettenähtud korras.

(3) Haldusleping sõlmitakse kirjalikult.

§ 100. Halduslepingu õiguspärasus

Haldusleping on õiguspärane, kui ta vastab käesoleva seaduse §-des 54–57 või §-des 89–91 ja § 92 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Nimetatud nõudeid kohaldatakse halduslepingule niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus halduslepingu olemusega.

§ 101. Halduslepingu jõustumine

(1) Üksikjuhtumit reguleeriv haldusleping jõustub tsiviilõiguslike lepingute jõustumiseks ettenähtud korras.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud haldusleping piirab kolmanda isiku õigusi, jõustub leping alates kolmanda isiku poolt sellekohase kirjaliku nõusoleku andmisest.

(3) Kui teise haldusorgani nõusolekul antava haldusakti andmise asemel sõlmitakse haldusleping, ei jõustu see enne teise haldusorgani nõusoleku saamist.

(4) Piiritlemata arvu juhtumeid reguleeriv haldusleping jõustub määruse jõustumiseks ettenähtud korras.

§ 102. Halduslepingu muutmine ja lõpetamine

(1) Halduslepingut muudetakse ja see lõpetatakse tsiviilseadustes sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis kehtestatud erisusi.

(2) Haldusorgan võib halduslepingut ühepoolselt muuta või halduslepingu lõpetada, kui see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist.

(3) Halduslepingu muutmise või lõpetamise korral käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul peab haldusorgan halduslepingu muutmist või lõpetamist põhjendama. Halduslepingu muutmise või lõpetamise korral peab haldusorgan hüvitama lepingu teisele poolele sellega tekitatud varalise kahju.

(4) Kui halduslepingu täitmine on pärast selle sõlmimist muutunud oluliselt raskemaks, võib raskustesse sattunud pool, keda ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud, nõuda halduslepingu muutmist vastavalt uutele oludele. Kui see ei ole võimalik või kui teine pool sellest keeldub, võib raskustesse sattunud pool pöörduda kohtusse halduslepingu lõpetamise taotlusega.

§ 103. Halduslepingu tühisus

(1) Haldusleping on tühine: 1) kui tühine oleks sama sisuga haldusakt; 2) kui esinevad asjaolud, mis tingivad tsiviilõigusliku lepingu tühisuse.

(2) Tühisele halduslepingule kohaldatakse tsiviilõiguslike lepingute tühisuse kohta sätestatut.

§ 104. Õigusvastane haldusleping

(1) Halduslepingu õiguspärasuse nõuetele mittevastav, kuid mitte tühine haldusleping kehtib ja seda tuleb täita, välja arvatud juhul, kui üksikisikust lepingupool oli halduslepingu sõlmimisel halduslepingu õigusvastasusest teadlik või kui haldusleping sõlmiti tema poolt esitatud vale- või mittetäielike andmete alusel või haldusorgani ähvardamise, petmise või muul viisil õigusvastase mõjutamise tulemusel.

(2) Kui haldusleping ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud põhjustel täitmisele, muudetakse haldusleping õiguspäraseks või lõpetatakse haldusorgani otsusel. Halduslepingu lõpetamisel tagastavad pooled lepingu järgi saadu, tagastamise võimatuse korral hüvitavad saadu rahas.

§ 105. Muud halduslepingutele kohaldatavad sätted

(1) Halduslepingutele kohaldatakse tsiviilõiguslike lepingute kohta käivaid sätteid, arvestades käesoleva seadusega kehtestatud erisusi.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kohaldatakse riigi või kohaliku omavalitsuse haldusülesannete täitmiseks volitamise halduslepingutele halduskoostöö seaduse nõudeid. [RT I 2003, 20, 117 - jõust. 01.07.2003]

8. peatükk TOIMING

§ 106. Toimingu mõiste

(1) Toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes.

(2) Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata menetlustoimingule.

§ 107. Toimingu õiguslik siduvus ja kaalutlusõigus

(1) Toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus.

(2) Toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid.

§ 108. Toimingu põhjendamine

(1) Kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist.

(2) Toimingu põhjendamise nõue tuleb esitada haldusorganile kirjalikult viivitamata pärast toimingust teadasaamist.

§ 109. Õiguste kaitse

Kui toiminguga rikutakse isiku õigusi, võib isik nõuda haldusorganilt või kohtult toimingu ärajätmist või lõpetamist ning toimingu tagajärgede kõrvaldamist ja kahju hüvitamist vastavalt riigivastutuse seadusele ning pöörduda selleks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.

3. osa RAKENDUSSÄTTED

§ 110. – § 111. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 112. Seaduse jõustumine ja rakendamine

(1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.

(2) Eriseadusega reguleeritud haldusmenetlusele kohaldatakse käesolevat seadust juhul, kui seda näeb ette eriseadus.