Loi sur les marques (texte consolidé du 1er avril 2019), Estonie

Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.04.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge: RT I, 19.03.2019, 48

Kaubamärgiseadus¹

Vastu võetud 22.05.2002
RT I 2002, 49, 308
jõustumine 01.05.2004

Muudetud järgmiste aktidega

Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine
21.11.2002 - RT I 2002, 99, 582 - 19.12.2002
16.12.2003 - RT I 2003, 82, 555 - 01.01.2004
17.12.2003 - RT I 2003, 88, 594 - 08.01.2004
10.03.2004 - RT I 2004, 20, 141 - 01.05.2004
09.03.2005 - RT I 2005, 18, 104 - 08.04.2005
15.06.2005 - RT I 2005, 39, 308 - 01.01.2006
26.01.2006 - RT I 2006, 7, 42 - 04.02.2006
06.12.2006 - RT I 2006, 61, 456 - 01.01.2007
17.12.2008 - RT I 2009, 4, 24 - 01.03.2009
07.12.2011 - RT I, 28.12.2011, 1 - 01.01.2012
19.06.2014 - RT I, 29.06.2014, 109 - 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates 2014. aasta 1. juulil jõus olevast redaktsioonist ministrite ametinimetused.
20.02.2019 - RT I, 19.03.2019, 4 - 29.03.2019, osaliselt 01.04.2019
20.02.2019 - RT I, 19.03.2019, 5 - 01.04.2019

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus reguleerib üldtuntud ja registreeritud kauba- ja teenindusmärkide (edaspidi kaubamärk) õiguskaitset, kaubamärkidega seonduvaid õigusi ja kohustusi ning käesolevas seaduses sätestatud juhtudel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT L 154, 16.06.2017, lk 1–99) alusel Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti poolt registreeritud kaubamärkidega (edaspidi Euroopa Liidu kaubamärk) seonduvaid õigusi ja kohustusi.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(2) Valdkonna eest vastutav ministerannab käesoleva seaduse kohaldamiseks määruse küsimustes, milles otsustamise õigus on liikmesriigil vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele või mille andmise õigus tuleneb käesolevast seadusest (edaspidi kaubamärgimäärus).
[RT I, 28.12.2011, 1- jõust. 01.01.2012]

§ 2. Isikute võrdsus

Käesolevas seaduses ja muudes kaubamärgikaitset käsitlevates õigusaktides ettenähtud õigused ja kohustused kehtivad võrdselt Eesti ja välisriigi isikule, arvestades käesolevas seaduses sätestatud piiranguid isiku suhtes, kellel ei ole Eestis elukohta, asukohta ega tegutsevat kaubandus- või tööstusettevõtet.

§ 3. Kaubamärk

Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest.

2. peatükk
KAUBAMÄRGI ÕIGUSKAITSE

§ 4. Kaubamärgi õiguskaitse sisu

(1) Kaubamärgi õiguskaitse on kaubamärgile ainuõigust omava isiku (edaspidi kaubamärgiomanik) õiguste tunnustamine ja kaitse õiguslike vahenditega.

(2) Registreeritud kaubamärgi suhtes võib ainuõigust teostada ainult kaubamärgiomanikuna kauba- ja teenindusmärkide registrisse (edaspidi register) kantud isik, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(3) Eestis märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli (RT II 1998, 36, 68) (edaspidi Madridi protokoll) alusel kehtiva rahvusvahelise registreeringu suhtes võib ainuõigust teostada ainult kaubamärgiomanikuna Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni Rahvusvahelise Büroo (edaspidi Büroo) rahvusvahelisse registrisse kantud isik, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

§ 5. Kaitstavad kaubamärgid

(1) Õiguskaitse saab:

1) kaubamärk, mis on üldtuntud Eestis tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (RT II 1994, 4/5, 19) artikli 6bis tähenduses (edaspidi üldtuntud kaubamärk);

2) kaubamärk, mille kohta on tehtud registreering registris (edaspidi registreeritud kaubamärk);

3) kaubamärk, mille kohta on tehtud Eestis kehtiv registreering Büroo rahvusvahelises registris Madridi protokolli alusel.

(2) Õiguskaitse on ainult sellel üldtuntud kaubamärgil, registreeritud kaubamärgil või Madridi protokolli alusel Eestis kehtival kaubamärgil, mille õiguskaitse ei ole välistatud käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatu alusel.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

§ 6. Kaitstava kaubamärgi kujutatavus

(1) Kaubamärgina kaitstavat tähist peab olema võimalik esitada registris viisil, mis võimaldab pädevatel asutustel ja üldsusel teha kindlaks kaubamärgi õiguskaitse selge ja täpse ulatuse.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(2) [Kehtetu -RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

§ 7. Kaubamärgi üldtuntuse tunnistamine

(1) Kohus tunnistab kaubamärgi üldtuntust kaubamärgiomaniku nõudel. Kaubamärgi üldtuntust tunnistatakse ainult juhul, kui see on seotud kaubamärgi õiguskaitsealase hagi või kaebuse menetlusega.

(2) Patendiamet tunnistab kaubamärgi üldtuntust ainult seoses selle või muu kaubamärgi registreerimise menetlusega. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon loeb kaubamärgi üldtuntuks ainult seoses Patendiameti otsuse peale esitatud kaebuse või kaubamärgi kaitstavusalase vaidlustusavalduse või kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamise avalduse lahendamisega.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(3) Üldtuntuse tunnistamisel arvestatakse muu hulgas kaubamärgi:

1) tuntuse astet Eestis kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenustega analoogiliste kaupade või teenuste tegelike ja võimalike tarbijate sektoris, nende kaupade või teenuste jaotusvõrgus tegutsevate isikute sektoris või nende kaupade või teenustega tegelevas ärisektoris;

2) kasutamise ja tutvustamise kestust ja ulatust ning kaubamärgi geograafilist levikut;

3) registreerimist, kasutamist ja üldtuntust teistes riikides;

4) hinnangulist väärtust.

(4) Üldtuntuse tunnistamiseks piisab, kui kaubamärki tunneb valdav enamus vähemalt ühte käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud sektorisse kuuluvatest isikutest.

(5) Kaubamärgi üldtuntuse tunnistamine ei oma õigusjõudu hilisemates vaidlustes.

§ 8. Õiguskaitse registreeringu alusel

(1) Registreerimiseks esitatud kaubamärgi kohta tehakse registris registreering käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud tingimustel ja korras, arvestades tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduses (RT I 2003, 18, 98; 82, 555) sätestatut.

(2) Registreeritud kaubamärgi suhtes hakkab õiguskaitse kehtima kaubamärgi registreerimistaotluse (edaspidi taotlus) esitamise kuupäevast ja kehtib 10 aasta möödumiseni taotluse esitamise kuupäevast. Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaega võib pikendada kaubamärgiomaniku nõudel 10 aasta kaupa.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt arvutatud õiguskaitse kehtivusaja lõppemise kuupäevaks ei ole kaubamärgi registreeringut tehtud, pikeneb kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaeg kuni registreeringu tegemiseni 10 aasta kaupa.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 9. Absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud

(1) Õiguskaitset ei saa tähis:

1) mis ei vasta käesoleva seaduse §-s 3 või 6 sätestatule;
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

2) millel puudub eristusvõime;
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

3) mis koosneb üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest tähistest;
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

4) mis koosneb üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas;

5) mis koosneb üksnes kujust või muust omadusest, mis tuleneb kauba enda olemusest või mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks või mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse;
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

6) mis oma olemuselt võib tarbijat eksitada kaupade või teenuste liigi, kvaliteedi, hulga, otstarbe, väärtuse, geograafilise päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aja või kaupade või teenuste teiste omaduste suhtes;

7) mis on vastuolus avaliku korra või heade tavadega;

8) mille registreerimisest tuleb keelduda tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6ter alusel, kui registreerimiseks puudub õiguspädeva asutuse või ametiisiku kirjalik luba;

9) mis sisaldab lippu, vappi või muud sümbolit, millele tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 6ter sätestatu ei laiene, kuid mille registreerimine on vastuolus avaliku huviga, ja puudub pädeva asutuse või ametiisiku kirjalik luba;

9¹) mis sisaldab kõrge sümboolse väärtusega tähist;
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

10) mille registreerimist taotlev isik (edaspidi taotleja) on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt;

11) mis sisaldab registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane, kui see võib kaasa tuua geograafilise tähise õigusvastase kasutamise geograafilise tähise kaitse seaduses sätestatu järgi, või mille registreerimine on välistatud vastavalt Euroopa Liidu õigusaktile või rahvusvahelisele lepingule, milles Eesti või Euroopa Liit on osaline ja millega nähakse ette päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse;
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

11¹) mille registreerimine on välistatud vastavalt Euroopa Liidu õigusaktile või rahvusvahelisele lepingule, milles Euroopa Liit on osaline ja millega nähakse ette traditsiooniliste veininimetuste või garanteeritud traditsiooniliste toodete nimetuste kaitse;
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

11²) mis koosneb varasemast sordinimest või mille peamistes elementides sisaldub varasem sordinimi, mis on registreeritud vastavalt taimede paljundamise ja sordikaitse seadusele, Euroopa Liidu õigusaktile või rahvusvahelisele lepingule, milles Eesti või Euroopa Liit on osaline ning millega nähakse ette sordikaitse, ja mis on seotud sama taimeliigi või lähisugulasliigi sortidega;
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

12) mille kasutamine on keelatud muu seaduse või rahvusvahelise lepingu järgi.

(2) Taotluse esitamise kuupäevaks kasutamise tulemusena eristusvõime omandanud kaubamärgi ja üldtuntud kaubamärgi puhul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 sätestatut.

(3) [Kehtetu -RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 10. Suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud

(1) Õiguskaitset ei saa kaubamärk:

1) mis on identne varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete kaupade või teenuste tähistamiseks;

2) mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga;

3) mis on identne või sarnane varasema registreeritud kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas varasemal kaubamärgil on õiguskaitse identsete, samaliigiliste või teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, juhul kui varasem Eesti kaubamärk on tuntud Eestis või varasem Euroopa Liidu kaubamärk on tuntud Euroopa Liidus ja kui hilisema kaubamärgi põhjendamatu kasutamine kasutaks ebaausalt ära või kahjustaks varasema kaubamärgi eristusvõimet või omandatud mainet;
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

4) mis on identne või eksitavalt sarnane enne taotluse esitamise kuupäeva, rahvusvahelise registreerimise kuupäeva või prioriteedikuupäeva äriregistrisse kantud ärinimega ning vastava ettevõtja tegevusala kuulub samasse valdkonda kauba või teenusega, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada;
[RT I 2006, 61, 456- jõust. 01.01.2007]

5) [kehtetu -RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

6) mille kasutamine kahjustab varasemat õigust nimele, isikuportreele, autoriõiguse või tööstusomandi esemele või muud varasemat õigust;
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

7) mis on identne või äravahetamiseni sarnane teises riigis kaitstud varasema kaubamärgiga, kui taotlus on esitatud pahauskselt;
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

8) mille registreerimist taotleb enda nimele asjaomase kaubamärgi omaniku nõusolekuta tema agent või esindaja, kelle tegevus ei ole põhjendatud;
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

9) mille kasutamist saab keelata isik, kes on geograafilise tähise kaitse seaduse või päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset tagava Euroopa Liidu õigusakti kohaselt õigustatud kasutama varasemast registreeritud päritolunimetusest või geograafilisest tähisest tulenevaid õigusi.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–8 sätestatud õiguskaitset välistavaid asjaolusid ei arvestata, kui on olemas varasema kaubamärgi omaniku või muu varasema õiguse omaniku kirjalik luba.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 11. Varasem kaubamärk ja muu varasem õigus

(1) Varasem kaubamärk on:

1) kaubamärk, mis omandas üldtuntuse varem;

2) registreeritud kaubamärk, kui taotluse esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem;

3) registreerimiseks esitatud kaubamärk, kui taotluse esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem. Registreerimiseks esitatud kaubamärk on varasem kaubamärk ainult juhul, kui see registreeritakse;

4) Madridi protokolli alusel Eestis kehtiv kaubamärk, kui rahvusvahelise registreerimise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem;

5) Madridi protokolli alusel registreerimiseks esitatud kaubamärk, kui rahvusvahelise registreerimise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem. Registreerimiseks esitatud kaubamärk on varasem kaubamärk ainult juhul, kui sellele ei keelduta Eestis õiguskaitset andmast;

6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 alusel registreeritud Euroopa Liidu kaubamärk, kui taotluse esitamise kuupäev, prioriteedikuupäev või Eesti registreeringu alusel omandatud vanemusekuupäev on varasem;
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 alusel registreerimiseks esitatud kaubamärk, kui taotluse esitamise kuupäev, prioriteedikuupäev või Eesti registreeringu alusel omandatud vanemusekuupäev on varasem. Registreerimiseks esitatud kaubamärk on varasem kaubamärk ainult juhul, kui see registreeritakse.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(1¹) Registreeritud päritolunimetus, geograafiline tähis või sordinimi on varasem õigus, kui taotlus päritolunimetuse, geograafilise tähise või sordi registreerimiseks on esitatud enne kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(2) Muu varasema õiguse määramisel arvestatakse vastava õiguse Eestis omandamise kuupäeva.

(2¹) Kaubamärgi kontrollimisel käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punkti 4 suhtes arvestatakse ettevõtja tegevusaladena neid lõppenud aruandeaasta tegevusalasid ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalasid, mis olid äriregistrile teatatud või majandusaasta aruandes näidatud enne taotluse esitamise kuupäeva, rahvusvahelise registreerimise kuupäeva või prioriteedikuupäeva.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(3) Kui õigused kaubamärgile või muud õigused on tekkinud ühel ja samal kuupäeval, ei teki neil üksteise suhtes eelist.

§ 12. Kaubamärgi õiguskaitse ulatus

(1) Kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks on:

1) üldtuntud kaubamärk kujul, millisena ta üldtuntuse omandas;

2) registrisse või Büroo rahvusvahelisse registrisse kantud kaubamärgi reproduktsioon.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]

(2) Kaubamärgi õiguskaitse ulatus kaupade ja teenuste suhtes määratakse:

1) üldtuntud kaubamärgi puhul kaupade ja teenustega, mille tähistamisega kaubamärk üldtuntuse omandas;

2) registrisse või Büroo rahvusvahelisse registrisse kantud kaupade ja teenuste loeteluga.

(3) Kaubad ja teenused liigitatakse märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (RT II 1996, 4, 14) alusel vastuvõetud kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni (edaspidi Nizza klassifikatsioon) järgi.

(4) Kaupade ja teenuste liigitus Nizza klassifikatsiooni järgi ei oma tähendust kaupade ja teenuste samaliigilisuse määratlemisel.

(5) [Kehtetu -RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(6) [Kehtetu -RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 13. Esindaja kaubamärgi õiguskaitsealaste toimingute tegemisel
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

(1) Kaubamärgialaseid toiminguid Patendiametis ja tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (edaspidi apellatsioonikomisjon) teeb asjast huvitatud isik isiklikult või teda esindav patendivolinik, kellele on patendivoliniku seaduse kohaselt antud patendivoliniku kutse tegutsemiseks kaubamärkide valdkonnas. Asjast huvitatud isik või patendivolinik võib suulisel menetlemisel Patendiametis või apellatsioonikomisjonis kaasata oma kulul tõlgi või esindamise õiguseta nõuandja.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(2) Isik, kellel ei ole elukohta, asukohta või tegutsevat kaubandus- või tööstusettevõtet Eestis, peab volitama oma esindajaks patendivoliniku kaubamärgialaste toimingute tegemiseks Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis, välja arvatud taotluse esitamine.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

(3) Kui kaubamärgialaseid toiminguid Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis teevad mitu isikut ühiselt, võivad nad oma esindajaks volitada patendivoliniku või määrata enda hulgast esindaja (edaspidi ühine esindaja), kelle elu- või asukoht või tegutsev kaubandus- või tööstusettevõte on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(4) Patendivoliniku puhul, kes esindajana teeb kaubamärgialaseid toiminguid Patendiametis või apellatsioonikomisjonis, eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Esindusõiguse olemasolus kahtlemise korral on Patendiametil või apellatsioonikomisjonil õigus nõuda patendivolinikult volikirja esitamist. Volikiri tuleb esitada kahe kuu jooksul nõude esitamisest arvates.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(5) Taotleja või kaubamärgiomaniku isiklikku osavõttu kaubamärgialase toiminguga seotud menetlusest ei loeta esindajast loobumiseks, kui esindatav ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

§ 13¹. Patendiameti teadete edastamine

(1) Patendiamet edastab kaubamärgialase toiminguga seonduvad teated taotleja, kaubamärgiomaniku või muu toimingu tegemist taotleva isiku esindajale, kui esindatav ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti, esindaja puudumise korral isikule endale.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse esindajaks isik, kes on taotleja, kaubamärgiomaniku või muu toimingu tegemist taotleva isiku esindajana esitanud taotluse või avalduse või teinud Patendiameti menetluses muu toimingu või kes on kantud taotleja või kaubamärgiomaniku esindajana registrisse, kui esindatav ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti.

(3) Kui isikul on käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses mitu esindajat, edastatakse teated viimati teatatud esindajale, eelistades samal kuupäeval teatatud esindajate korral patendivolinikust esindajat. Kui toiminguid ühiselt tegevatel isikutel on erinevad esindajad, edastatakse teated kõigile esindajatele.

(4) Taotleja, kaubamärgiomaniku või muu isiku puhul, kes on taotluses või avalduses märkinud e-posti aadressi, ning patendivoliniku puhul eeldatakse nõusolekut edastada talle kaubamärgialase toiminguga seonduvad teated elektrooniliselt, kui isik ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

3. peatükk
KAUBAMÄRGIÕIGUSED

§ 14. Ainuõigus

(1) Kaubamärgiomanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses:

1) õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud;

2) õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga;

3) registreeritud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid, millega tähistatakse identseid, samaliigilisi või teist liiki kaupu või teenuseid, juhul kui kaubamärk on Eestis tuntud ja kui tähise põhjendamatu kasutamine kasutab ebaausalt ära või kahjustab kaubamärgi eristusvõimet või omandatud mainet.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu alusel on keelatud muu hulgas järgmised toimingud:

1) kauba või pakendi tähistamine tähisega;

2) tähisega tähistatud kaupade pakkumine müügiks, nende turustamine ja ladustamine müügi eesmärgil;

3) tähisega tähistatud teenuste pakkumine ja osutamine;

4) tähisega tähistatud kaupade sisse- ja väljavedu;

5) tähise kandmine äridokumentidele, reklaammaterjalidele ja kauba kasutamisjuhendile;

6) tähise kasutamine ärinimena või selle osana;
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

7) tähise kasutamine võrdlevas reklaamis viisil, mis on vastuolus reklaamiseadusega.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(2¹) Kaubamärgiomanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel äritegevuse käigus kaupade toomine Eestisse ilma neid vabasse ringlusse laskmata, kui kaubad või nende pakendid pärinevad väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriike ja on ilma kaubamärgiomaniku loata tähistatud tähisega, mis on nende kaupade suhtes kaitstud kaubamärgiga identne või sellest olemuslikult eristamatu. Kaubamärgiomaniku vastav õigus lõpeb, kui deklarant või kauba valdaja tõendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 (ELT L 181, 29.06.2013, lk 15–34), kohaselt algatatud menetluses kaubamärgi rikkumise kindlakstegemiseks, et kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata kauba turule laskmist lõppsihtkohariigis.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(2²) Kui kaubamärk on asjaomase kaubamärgi omaniku nõusolekuta registreeritud tema agendi või esindaja nimele, on kaubamärgiomanikul õigus keelata agendil või esindajal kaubamärgi kasutamine. Seda alust ei rakendata, kui agendi või esindaja tegevus on põhjendatud.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(3) Kaubamärgi kasutamine Internetis loetakse kaubamärgi kasutamiseks Eestis ainult siis, kui sellel on Eestis äriline tagajärg. Ärilise tagajärje kindlakstegemisel arvestatakse muu hulgas:

1) kaubamärki Internetis kasutava isiku ärilist tegevust Eestis nagu tegelikud ärisuhted või äriliselt motiveeritud suhted, klienditeeninduse olemasolu ning Interneti-välise tegevuse olemasolu Eestis;

2) kaubamärki Internetis kasutava isiku kavatsust pakkuda Interneti kaudu kaupu või teenuseid isikutele Eestis, arvestades kaupade transporti, rahaühikut, kaupade või teenuste pakkujaga sidepidamise viisi puudutavat informatsiooni, keelt ja Interneti viiteid;

3) Internetis märgitud tingimust, et kaupu või teenuseid ei pakuta isikutele Eestis, ja sellest tingimusest kinnipidamist;

4) teise isiku kaubamärgi omandatud maine või eristusvõime ebaausat ärakasutamist või selle kahjustamist.

(4) Registreeritud kaubamärgi avaldamisel teatmeteostes, käsiraamatutes, õpikutes, erialakirjanduses või muudes publikatsioonides, sealhulgas elektroonilistes, peavad autor ja kirjastaja tagama, et kaubamärgiomaniku nõudel oleks kaubamärgi juures hoiatustähis. Kui publikatsioon on juba avaldatud, võib kaubamärgiomanik nõuda hoiatustähise kasutamist järgmises väljaandes.

(5) Kui esineb oht, et pakendeid, silte, märgistusi, turva- või autentimiselemente või turva- või autentimisseadmeid või mis tahes muid vahendeid, millele tähis on kantud, võidakse kasutada kaupade või teenuste puhul viisil, mis rikub kaubamärgiomaniku ainuõigust, on kaubamärgiomanikul õigus keelata äritegevuse käigus:

1) kaubamärgiga identse või sarnase tähise kandmine pakenditele, siltidele, märgistustele, turva- või autentimiselementidele või turva- või autentimisseadmetele või mis tahes muudele vahenditele;

2) pakendite, siltide, märgistuste, turva- või autentimiselementide või turva- või autentimisseadmete või mis tahes muude vahendite, millele tähis on kantud, pakkumine müügiks, nende turustamine ja ladustamine nimetatud eesmärgil, importimine ja eksportimine.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 15. Hoiatustähis

Kaubamärgiomanik võib koos kaubamärgiga kasutada hoiatustähist või -märget.

§ 16. Ainuõiguse piirangud

(1) Kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata teistel isikutel kasutada äritegevuses häid äritavasid järgides:

1) füüsiliste isikute nimesid ja aadresse;
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

2) tähiseid, millel puudub eristusvõime või mis näitavad kauba või teenuse liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi;
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

3) [kehtetu -RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

4) kaubamärki kaubamärgiomaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks, eelkõige juhul, kui kaubamärgi kasutamine on vajalik kauba või teenuse kavandatud otstarbe näitamiseks eeskätt lisaseadme või varuosa puhul.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

5) [kehtetu -RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(2) Varasema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hilisema kaubamärgi ega muu hilisema õiguse kasutamist, kui ta oli teadlik hilisemast kaubamärgist või muust hilisemast õigusest või pidi sellest teadlik olema ning on nõustunud selle kasutamisega viie varasema järjestikuse aasta jooksul. Piirangut ei kohaldata, kui hilisema kaubamärgi omanik hakkas kaubamärki kasutama või esitas taotluse pahauskselt või kui muu hilisem õigus omandati pahauskselt.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(2¹) Varasema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hilisema registreeritud kaubamärgi kasutamist ulatuses, milles tal puudub õigus nõuda hilisema kaubamärgi suhtes ainuõiguse tühiseks tunnistamist vastavalt käesoleva seaduse § 52 lõikele 4 või 6 või hilisema Euroopa Liidu kaubamärgi puhul selle kaubamärgi kehtetuks tunnistamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 60 lõikele 1, 3 või 4, artikli 61 lõikele 1 või 2 või artikli 64 lõikele 2 või 3. Varasema registreeritud kaubamärgi kasutamata jätmisel põhinev vastuväide tuleb esitada kohtule esimeses vastuses hagile ning selle põhjendatust eeldatakse.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019, kohaldatakse ka enne 2019. aasta 1. aprilli alanud apellatsioonikomisjoni või kohtu menetluse puhul.]

(2²) Kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata kaubamärgi kasutamist ulatuses, milles hagi esitamise ajal esineb alus kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks käesoleva seaduse § 53 lõike 1 punkti 3 või 4 järgi. Nimetatud vastuväide tuleb esitada kohtule esimeses vastuses hagile ja selle põhjendatust eeldatakse.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019, kohaldatakse ka enne 2019. aasta 1. aprilli alanud apellatsioonikomisjoni või kohtu menetluse puhul.]

(2³) Hilisema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata varasema kaubamärgi ega muu varasema õiguse kasutamist.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(3) Kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata tema poolt või tema loal kaubamärgiga tähistatud ja Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis käibesse lastud kauba edasist ärieesmärgil kasutamist, välja arvatud juhul, kui kaubamärgiomanikul on õigustatud huvi olla kauba edasise ärieesmärgil kasutamise vastu, eriti juhul, kui kauba omadused on pärast käibesse laskmist muutunud.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]

§ 17. Kaubamärgi kasutamise kohustus

(1) Kaubamärgiomanik on kohustatud registreeritud kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks.

(2) Kaubamärgi kasutamiseks kaubamärgiomaniku poolt loetakse ka:

1) kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb kaubamärgi reproduktsioonist selliste elementide poolest, mis ei muuda kaubamärgi eristusvõimet sellisel kujul, millisena see on registreeritud, sõltumata sellest, kas kaubamärk on ka kasutatud kujul kaubamärgiomaniku nimele registreeritud;
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

2) üksnes väljaveoks mõeldud kaupade või nende pakendi tähistamine;

3) kaubamärgi kasutamine kaubamärgiomaniku loal.

(3) Käesoleva seaduse § 16 lõikes 2², § 41 lõikes 2¹, § 52 lõikes 4 ning § 53 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatut ei kohaldata, kui varasema kaubamärgi registreeringu tegemisest on möödunud vähem kui viis aastat.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(4) Madridi protokolli alusel registreeritud Eestis õiguskaitse saanud kaubamärgi puhul arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 osutatud ajavahemikku alates kuupäevast, kui Eestis õiguskaitse andmise otsust ei saa enam vaidlustada. Kui kaubamärk on vaidlustatud või kui on teatatud vaidlustamisest absoluutsetel või suhtelistel alustel, arvutatakse nimetatud ajavahemikku alates kuupäevast, kui vaidlustamismenetluse lõpetamise otsus või otsus keeldumise absoluutsete või suhteliste aluste kohta muutus lõplikuks või kui vaidlustamisest loobuti.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 18. Kaubamärgi võõrandamine ja üleminek

(1) Kaubamärki võib võõrandada kas kõigi või osa kaupade või teenuste suhtes.

(2) Kaubamärk läheb üle kaubamärgiomaniku õigusjärglasele. Riik ja kohalik omavalitsus ei saa kaubamärki pärida.

(3) Registreeritud kaubamärgi võõrandamine või üleminek jõustub vastava muudatuse registrisse kandmise kuupäeval.

§ 19. Kaubamärgist loobumine

(1) Kaubamärgiomanik võib kaubamärgist loobuda kõigi või osa kaupade ja teenuste suhtes.

(2) Registreeritud kaubamärgist loobumine jõustub vastava muudatuse registrisse kandmise kuupäeval.

(3) Kaubamärgist ei saa loobuda, kui see on koormatud pandiga või arvatud pankrotivara hulka või selle suhtes kehtib litsents või käsutamise keelumärge.

§ 20. Registreeringu jagamine

Kaubamärgiomanik võib registreeringu jagada kaheks või enamaks registreeringuks, jagades kaubad ja teenused nende vahel. Registreeringu jagamine jõustub vastava muudatuse registrisse kandmise kuupäeval.

§ 21. Litsents

(1) Litsentsisaaja võib kaubamärgiomanikult litsentsiga saadud õigused kolmandale isikule edasi anda ainult kaubamärgiomaniku loal.

(2) Kaubamärgi võõrandamine ega hiljem antud litsents ei mõjuta varem antud litsentsi kehtivust.

(3) Litsentsilepingu poole nõudel tehakse litsentsi kohta registrisse kanne.

(4) Litsents lõpeb registreeringu kehtivusaja lõppemisel.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

§ 22. Keelumärge

Hagi tagamiseks võib hageja nõudel teha kaubamärgi suhtes käsutamise keelumärke registrisse.

§ 23. Sundtäitmine ja pankrot

(1) Kaubamärk võib ettevõttest lahus olla sundtäitmise objekt.

(2) Registreeritud kaubamärgi arvamisel pankrotivara hulka tehakse pankrotihalduri või kohtu nõudel sellekohane märge registrisse.

§ 24. Kaubamärgi pantimine

(1) Registreeritud kaubamärki võib pandiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud (edaspidi pandipidaja), on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kaubamärgi arvel.

(2) Pant tekib selle kohta registrisse kande tegemisega kaubamärgiomaniku ja pandipidaja notariaalselt tõestatud pandi seadmise kokkuleppe alusel.

(3) Pant läheb üle pandipidaja õigusjärglasele. Pandi üleandmise ja selle ülemineku kohta tehakse registrisse kanne.

§ 25. Pandiga tagatud nõude rahuldamine

(1) Pandipidaja võib nõuda pandiga tagatud nõude rahuldamist pärast nõude sissenõutavaks muutumist.

(2) Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta, on pandipidajal õigus rahuldada nõue koormatud kaubamärgi sundenampakkumise teel.

(3) Kokkulepe, mille kohaselt pandipidaja omandab koormatud kaubamärgi pandiga tagatud nõude rahuldamiseks, on kehtetu.

§ 26. Pandi lõppemine

Pant lõpeb pandiga tagatud nõude lõppemisel või kui pandipidaja pandist loobub.

§ 27. Taotlusest tulenevad õigused

Käesoleva seaduse §-des 18–26 sätestatut kohaldatakse taotlusele ja taotlusest tulenevatele õigustele, arvestades taotluse õiguslikust staatusest tulenevaid erisusi.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

4. peatükk
KAUBAMÄRGI REGISTREERIMINE

§ 28. Taotlus

(1) Taotlus esitatakse ühe kaubamärgi kohta.

(2) Taotluses peab sisalduma:

1) kaubamärgi registreerimise avaldus;

2) volikiri, kui taotlejatel on ühine esindaja ja taotlusele ei ole alla kirjutanud kõik taotlejad;
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

3) prioriteeti tõendavad dokumendid, kui taotletakse prioriteeti.

4) [kehtetu -RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(3) Kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi registreerimise taotlusele kohaldatakse täiendavalt käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatut.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 29. Prioriteet

(1) Konventsiooniprioriteet on esmase taotluse esitanud isiku eelisõigus taotleda kaubamärgile õiguskaitset. Esmase taotluse esitamise kuupäev loetakse prioriteedikuupäevaks.

(2) Kui sama kaubamärgi registreerimiseks Patendiametile esitatud taotluses märgitud kaubad või teenused sisalduvad esmases taotluses ja see taotlus on esitatud Patendiametile kuue kuu jooksul pärast esmase taotluse esitamise kuupäeva, võib prioriteedi määrata:

1) esmase taotluse esitamise kuupäeva järgi tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga ühinenud riigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigis;

2) esmase taotluse esitamise kuupäeva järgi tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga mitteühinenud riigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni mittekuuluvas riigis, kui see riik tagab samad tingimused Eesti Vabariigis esmase taotluse esitanud isikule.

(3) Näituseprioriteet on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud riigi territooriumil toimunud 1928. aastal Pariisis sõlmitud rahvusvaheliste näituste konventsiooni tähenduses rahvusvahelisel või ametlikult rahvusvaheliseks tunnistatud näitusel kaubamärgiga tähistatud kaupu või teenuseid avalikult välja pannud isiku eelisõigus taotleda kaubamärgile õiguskaitset.

(4) Kui taotluses märgitud kaup või teenus oli sama kaubamärgiga tähistatult välja pandud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud näitusel ja see taotlus on esitatud Patendiametile kuue kuu jooksul pärast väljapaneku kuupäeva, võib prioriteedi määrata näitusel väljapaneku kuupäeva järgi.

(5) Kaubamärgile võib prioriteedi määrata mitme esmase taotluse järgi. Mitme varem esitatud esmase taotluse korral arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuuekuulist tähtaega kõige varasemast prioriteedikuupäevast.

§ 30. Kaubamärgi registreerimise avaldus

(1) Kaubamärgi registreerimise avalduses peab sisalduma:

1) kaubamärgi registreerimise sooviavaldus;

2) taotleja nimi, elukoha või asukoha aadress, samuti e-posti aadress, kui taotleja soovib saada Patendiametilt teateid elektrooniliselt;
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

3) taotleja esindaja nimi, kui taotlejal on esindaja;

4) välisriigi isiku Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis asuva tegutseva kaubandus- või tööstusettevõtte aadress, kui sellel isikul ei ole esindajat;
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 01.04.2019]

5) kaubamärgi reproduktsioon;

6) Nizza klassifikatsiooni järgi liigitatud kaupade ja teenuste loetelu koos klasside numbritega;

7) prioriteedinõue, kui taotletakse prioriteeti;

8) [kehtetu -RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 01.04.2019]

9) [kehtetu -RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 01.04.2019]

9¹) märge kaubamärgi liigi kohta;
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 01.04.2019]

9²) viide üldtunnustatud värvikoodidele, kui kaubamärgi liik on värvimärk;
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 01.04.2019]

10) taotleja või tema esindaja allkiri.

(2) Kaubamärgi registreerimise avaldusele võib märkida taotleja telefoninumbri, füüsilisest isikust taotleja puhul isikukoodi ja juriidilisest isikust taotleja puhul registrikoodi.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

§ 31. Kaubamärgi reproduktsioon

(1) Kaubamärgi reproduktsioon peab andma kaubamärgist täieliku ja täpse ettekujutuse.

(1¹) Kaubamärgi liigid ja nõuded nende kujutamisele kehtestatakse kaubamärgimäärusega.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(2) [Kehtetu -RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(3) [Kehtetu -RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 31¹. Kaupade ja teenuste loetelu

(1) Kaubad ja teenused, mille jaoks kaubamärgi õiguskaitset taotletakse, peavad olema esitatud piisavalt selgelt ja täpselt, et pädevad asutused ja üldsus saaksid kaupade ja teenuste loetelu alusel määrata kindlaks taotletava õiguskaitse ulatuse.

(2) Nõuded kaupade ja teenuste loetelule kehtestatakse kaubamärgimäärusega.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 32. Volikiri

Volikirjas peab sisalduma:

1) esindatava nimi, elukoha või asukoha aadress;

2) esindaja nimi;

3) volituse ulatus;

4) [kehtetu -RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]

5) volituse kehtivusaeg, kui see on tähtajaline;

6) esindatava allkiri;

7) volikirja väljaandmise kuupäev.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]

§ 33. Prioriteeti tõendavad dokumendid

(1) Konventsiooniprioriteeti tõendab esmase taotluse vastu võtnud asutuse poolt taotlejale väljaantud tõend esmase taotluse andmetega.

(2) Näituseprioriteeti tõendab näituse korraldaja antud dokument kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenuste väljapaneku kohta käesoleva seaduse § 29 lõikes 3 nimetatud näitusel.

(3) Patendiamet võib aktsepteerida prioriteeti tõendava dokumendina ka dokumenti, mida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ei ole nimetatud, või dokumendi asemel viidet avalikule andmebaasile, kust kõik prioriteedinõude aluseks olevad andmed on Patendiametile usaldusväärselt kättesaadavad.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

§ 34. Taotluse esitamine

(1) Taotlus esitatakse Patendiametile.

(1¹) Taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(2) Riigilõiv taotluse läbivaatamise eest tasutakse ning prioriteedinõue ja taotlejate ühisele esindajale antud volikiri esitatakse kahe kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(3) Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid esitatakse kolme kuu jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Prioriteeti tõendavaid dokumente ei ole vaja esitada, kui prioriteedinõude aluseks on Eestis esitatud esmane taotlus või kui Patendiamet aktsepteerib käesoleva seaduse § 33 lõikes 3 nimetatud juhul prioriteeti tõendava dokumendi asemel viidet avalikus andmebaasis sisalduvatele andmetele.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(4) Taotluse ja teiste Patendiametile esitatavate dokumentide sisu- ja vorminõuded ning esitamise kord kehtestatakse kaubamärgimäärusega.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

§ 35. Taotluse esitamise kuupäev

Taotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäev, millal Patendiametisse on esitatud vähemalt järgmised andmed:

1) kaubamärgi registreerimise eestikeelne sooviavaldus;
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

2) kaubamärgi reproduktsioon, mis vastab käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud nõuetele;
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

3) eestikeelne loetelu kaupadest ja teenustest, mille tähistamiseks kaubamärki soovitakse registreerida;
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

4) taotleja nimi ja andmed, mis võimaldavad Patendiametil suhelda taotleja või tema esindajaga.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]

§ 36. Taotluse esitamise kuupäeva määramine ja menetlusse võtmine

(1) Kui taotlus vastab Patendiametisse saabumisel käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud nõuetele, määratakse selle esitamise kuupäevaks taotluse Patendiametisse saabumise kuupäev.

(2) Mõne käesoleva seaduse §-s 35 nimetatud taotluse andme puudumise korral teatatakse sellest taotlejale ja määratakse kahekuuline tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]

(3) Patendiametil ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teatamiskohustust, kui esitatud dokumendid ei sisalda käesoleva seaduse § 35 punktis 4 nimetatud andmeid. Sellisel juhul võib taotleja oma algatusel esitada kõik puuduvad, §-s 35 loetletud andmed kahe kuu jooksul algselt esitatud dokumentide Patendiametile saabumise kuupäevast arvates.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]

(4) Kui taotleja on esitanud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt määratud tähtaja jooksul või lõike 3 kohaldumisel selles sätestatud tähtaja jooksul taotluse kõik puuduvad andmed, määratakse taotluse esitamise kuupäevaks päev, millal Patendiametile on esitatud kõik §-s 35 nimetatud taotluse andmed.

(5) Taotlus, millele käesoleva paragrahvi lõike 1 või 4 kohaselt on määratud esitamise kuupäev, võetakse menetlusse. Patendiamet teatab taotlejale taotluse esitamise kuupäeva ja taotluse numbri.

(6) Taotlusele ei määrata esitamise kuupäeva, kui taotleja jätab käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud juhul ettenähtud tähtaja jooksul taotluse puuduvad andmed Patendiametile esitamata. Patendiamet teatab taotlejale, et taotlust ei loeta esitatuks. Taotlejal on õigus saada tasutud riigilõiv tagasi.

§ 37. Taotluse sisu- ja vorminõuete kontrollimine

(1) Kui taotluse sisu- ja vorminõuete kontrollimise käigus selgub, et taotluses puudub mõni käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud dokument, taotluse andmed või dokumendid ei vasta §-des 30–33 kehtestatud nõuetele või § 31 lõike 1¹, § 31¹lõike 2 või § 34 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele, teatab Patendiamet sellest taotlejale kirjalikult ja annab puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks vähemalt kahekuulise tähtaja.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(2) Kui taotleja oma vastuses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatele puudusi ei kõrvalda, tehakse taotluse osalise või täieliku tagasilükkamise otsus.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(3) Kui taotleja ei vasta tähtpäevaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatele, ei tasu käesoleva seaduse § 34 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul ettenähtud summas riigilõivu või ei esita ettenähtud tähtaja jooksul volikirja, loetakse taotlus osaliselt või täielikult tagasivõetuks.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(3¹) Kui riigilõiv on osaliselt tasutud, ent pole selge, milliste kaupade või teenuste klasside eest on tasutud summa mõeldud, arvestab Patendiamet klasse taotluses nimetamise järjekorras. Taotlus loetakse tagasivõetuks nende klasside puhul, mille eest riigilõivu ei ole täies ulatuses tasutud. Patendiamet teatab taotlejale, milliste klasside osas menetlust jätkatakse.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(3²) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 kohaldatakse ka juhul, kui Patendiamet nõuab taotlejalt seaduses või seaduse alusel ettenähtud juhul taotlusega seoses täiendavate andmete esitamist.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(4) Kui taotleja ei ole esitanud käesoleva seaduse § 34 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul prioriteedinõuet või nõutavaid prioriteeti tõendavaid dokumente ei esitata tähtpäevaks või prioriteedinõue ei vasta §-s 29 sätestatule või esitatud dokumendid ei tõenda prioriteeti, jätab Patendiamet prioriteedinõude arvestamata.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

§ 38. Kaubamärgi ekspertiis

(1) Patendiamet kontrollib ekspertiisi käigus kaubamärki käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 sätestatu suhtes.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(1¹) [Kehtetu -RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(2) Kui ekspertiisi tulemusena ilmneb kaubamärgi õiguskaitset välistav asjaolu, teatab Patendiamet sellest taotlejale ja annab vähemalt kahekuulise tähtaja selle asjaolu kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks. Kui taotleja ei vasta määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus osaliselt või täielikult tagasivõetuks.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(3) [Kehtetu -RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(4) [Kehtetu -RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 39. Kaubamärgi registreerimise otsus ja kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus

(1) Kaubamärgi registreerimise otsus tehakse, kui ekspertiisi käigus ei ilmne ühtegi käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 nimetatud õiguskaitset välistavat asjaolu või kui taotleja on sellised ekspertiisi käigus ilmnenud õiguskaitset välistavad asjaolud kõrvaldanud.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(2) Kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus tehakse, kui ekspertiisi käigus ilmnenud käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 nimetatud õiguskaitset välistavaid asjaolusid taotleja ei ole kõrvaldanud.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse osade kaupade ja teenuste suhtes, kui õiguskaitset välistav asjaolu ei kehti kõigi kaupade või teenuste suhtes, mille tähistamiseks kaubamärki soovitakse registreerida.

(4) [Kehtetu -RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 40. Kaubamärgi registreerimise otsuse teate avaldamine

(1) Kaubamärgi registreerimise otsuse kohta avaldatakse teade Patendiameti ametlikus väljaandes «Eesti Kaubamärgileht» (edaspidi Patendiameti ametlik väljaanne).

(2) Patendiameti ametliku väljaande struktuur ja väljaandmise kord kehtestatakse kaubamärgimäärusega.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

§ 41. Kaebuste ja vaidlustusavalduste lahendamine

(1) Käesoleva seaduse § 37 lõikes 2, § 39 lõikes 2 ja § 62¹lõikes 4 nimetatud Patendiameti otsuste peale võib taotleja esitada kaebuse apellatsioonikomisjonile kahe kuu jooksul otsuse tegemise kuupäevast arvates.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(2) Asjast huvitatud isik võib apellatsioonikomisjonis vaidlustada taotleja õiguse kaubamärgile käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul. Vaidlustusavalduse esitamise tähtaeg on kaks kuud kaubamärgi registreerimise otsuse teate avaldamisest arvates.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(2¹) Varasema kaubamärgi omanikul puudub õigus vaidlustada taotleja õigust kaubamärgile ulatuses, milles ta ei ole varasemat registreeritud kaubamärki viie aasta jooksul enne hilisema kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva mõjuva põhjuseta tegelikult kasutanud käesoleva seaduse § 17 või Euroopa Liidu kaubamärgi puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 18 tähenduses. Nimetatud vastuväide tuleb esitada apellatsioonikomisjonile esimeses kirjalikus seisukohas või kohtule hagiavalduses või esimeses vastuses hagile ning selle põhjendatust eeldatakse.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019, kohaldatakse ka enne 2019. aasta 1. aprilli alanud apellatsioonikomisjoni või kohtu menetluse puhul.]

(3) Vaidlustusavalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tühistab apellatsioonikomisjon Patendiameti otsuse ja teeb kaubamärgi registreerimise kohta uue otsuse.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(4) [Kehtetu -RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(5) Vaidlustusavalduse menetlusosaline, keda ei rahulda apellatsioonikomisjoni otsus kaubamärgi kaitstavuse küsimuses, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu või selle puudumise kindlakstegemiseks.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(6) Kaebuse, vaidlustusavalduse või hagi osalise või täieliku rahuldamise korral jätkab Patendiamet taotluse menetlust, lähtudes jõustunud apellatsioonikomisjoni otsusest või kohtulahendist.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 41¹. Kolmandate isikute märkused

(1) Iga isik võib esitada Patendiametile kirjaliku märkuse, milles juhitakse tähelepanu käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 sätestatud kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu olemasolule või kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi puhul sellele, et § 62¹ lõikes 1 sätestatud registreerimise tingimused ei ole täidetud.

(2) Märkuse võib esitada kahe kuu jooksul kaubamärgi registreerimise otsuse teate avaldamisest arvates.

(3) Patendiamet vaatab märkuse läbi ühe kuu jooksul.

(4) Kui Patendiamet leiab, et märkus on põhjendatud, teeb Patendiamet kaubamärgi registreerimise otsuse tühistamise otsuse ja taastab kaubamärgi ekspertiisi. Patendiamet teatab nimetatud otsusest ja ekspertiisi taastamisest taotlejale ning märkuse esitanud isikule.

(5) Kui Patendiamet leiab, et märkus ei ole põhjendatud, teatab ta sellest märkuse esitanud isikule. Patendiamet ei pea oma seisukohta põhjendama.

(6) Märkuse esitanud isik ei ole kaubamärgi registreerimise menetluse menetlusosaline.

(7) Kui Patendiamet teeb pärast kaubamärgi ekspertiisi taastamist kaubamärgi registreerimise otsuse, ei alga selle otsuse kohta teate avaldamisest uus vaidlustusavalduse esitamise tähtaeg. Patendiameti esimese otsuse kohta esitatud vaidlustusavalduse menetlus peatatakse kuni Patendiameti uue otsuse tegemiseni ja seda käsitatakse uue otsuse kohta esitatud vaidlustusavaldusena.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 42. Tähtaegade pikendamine

(1) Käesoleva seaduse § 34 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaega ei saa pikendada.

(2) Patendiamet pikendab käesoleva seaduse § 37 lõikes 1 ja § 38 lõikes 2 nimetatud tähtaega taotleja avalduse alusel vähemalt kahe kuu kaupa, kuid kokku mitte üle 13 kuu. Avaldus tähtaja pikendamiseks peab olema esitatud ja riigilõiv tasutud enne toimingu jaoks määratud tähtaja lõppemist.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 43. Menetluse peatamine

(1) Kui kaubamärgi registreerimise otsus sõltub varasema kaubamärgi kohta tehtavast otsusest, peatab Patendiamet hilisema kaubamärgi registreerimise menetluse varasema kaubamärgi kohta lõpliku otsuse jõustumiseni, teavitades sellest taotlejat.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(2) Patendiamet võib taotleja põhjendatud avalduse alusel peatada menetluse kokku kuni 24 kuuks.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]

(3) Peatatud menetlust jätkatakse menetluse peatamise aluse kadumisel või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tähtaja lõppemisel.

§ 44. Taotluse jagamine ja piiramine

(1) Taotleja võib taotluse jagada kaheks või enamaks taotluseks, jagades kaubad ja teenused nende vahel. Taotlust võib jagada kaubamärgi registreerimise või registreerimisest keeldumise otsuse tegemiseni, samuti nende otsuste kohta esitatud kaebuste või neist otsustest tulenevate vaidlustusavalduste menetluse lõpuni. Taotluse jagamiseks tuleb esitada avaldus ja tasuda riigilõiv.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(2) Jagamise teel saadud taotlused säilitavad esialgse taotluse esitamise kuupäeva ja prioriteedi.

(3) Taotleja võib piirata taotluses sisalduvat kaupade ja teenuste loetelu. Piiramine jõustub avalduse Patendiametisse saabumise kuupäeval.

§ 45. Taotluse parandamine ja täiendamine

Taotleja võib kuni registreeringu või kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsuse tegemiseni teha taotlusesse parandusi ja täiendusi, mis ei muuda taotluse esitamise kuupäeval selles esitatud kaubamärgi reproduktsiooni ega laienda kaupade ega teenuste loetelu.

§ 46. Registreeringu tegemise tingimus

Registreering tehakse, kui:

1) selleks ettenähtud tähtaja jooksul ei ole kaubamärgi registreerimise otsust ega taotleja õigust avaldatud kaubamärgile vaidlustatud ega esitatud Patendiametile käesoleva seaduse § 41¹lõikes 1 nimetatud märkust või

2) kaubamärgi registreerimise otsus ja taotleja õigus avaldatud kaubamärgile jäävad vaidlustamisele või märkuse esitamisele vaatamata jõusse.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 47. Taotluse tagasivõtmine, menetluse lõpetamine ja taastamine

(1) Taotleja võib taotluse kuni registreeringu tegemiseni tagasi võtta, esitades sellekohase kirjaliku avalduse. Taotlus loetakse tagasivõetuks avalduse Patendiametisse saabumise kuupäeval.

(2) Kui taotlus on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil tagasi võetud või käesoleva seaduse § 37 lõikes 3 ja § 38 lõikes 2 nimetatud juhtudel osaliselt või täielikult tagasivõetuks loetud, lõpetatakse vastavas osas taotluse menetlus ja teatatakse sellest taotlejale. Menetluse lõpetamise korral taotluse dokumente ega riigilõivu ei tagastata.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(3) Taotleja võib nõuda menetluse taastamist, kui Patendiamet on lõpetanud menetluse, lugedes taotluse osaliselt või täielikult tagasivõetuks käesoleva seaduse § 37 lõike 3 või § 38 lõike 2 alusel.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(4) Patendiamet taastab menetluse, kui taotleja esitab kirjaliku avalduse, tasub menetluse taastamiseks ettenähtud riigilõivu ja sooritab toimingud, mille sooritamata jätmise tõttu taotlus käesoleva seaduse § 37 lõike 3 või § 38 lõike 2 alusel osaliselt või täielikult tagasivõetuks loeti. Patendiamet teatab taotlejale menetluse taastamisest.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(5) Menetluse taastamise avaldus tuleb esitada, riigilõiv tasuda ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toimingud sooritada kahe kuu jooksul menetluse lõpetamisest teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul sooritamata jäänud toimingu tähtpäevast arvates.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatut kohaldatakse ka prioriteedi ennistamisel.

§ 48. Registreering

(1) Registreering tehakse kaubamärgi registreerimise otsuse alusel.

(2) Registreeringu andmed on:

1) registreeringu number;

2) registreeringu tegemise kuupäev;

3) kaubamärgi reproduktsioon;

3¹) kaubamärgi kirjeldus, kui see on seaduse alusel ettenähtud juhul esitatud;
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

4) Nizza klassifikatsiooni järgi liigitatud kaupade ja teenuste loetelu koos klasside numbritega;

5) värvide loetelu, kui see on seaduse alusel ettenähtud juhul esitatud;
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

6) [kehtetu -RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

6¹) märge kaubamärgi liigi kohta;
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

6²) viide üldtunnustatud värvikoodidele, kui kaubamärgi liik on värvimärk;
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

7) [kehtetu -RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

8) kaubamärgiomaniku nimi ja tema elu- või asukoha aadress;

9) kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi korral sellekohane märge;
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

10) kaubamärgiomaniku esindaja nimi, kui kaubamärgiomanikul on esindaja;
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]

11) välisriigi isiku Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis asuva tegutseva kaubandus- või tööstusettevõtte aadress, kui sellel isikul ei ole esindajat;
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

12) registreeringu kehtivuse lõppemise kuupäev;

13) taotluse number;

14) taotluse esitamise kuupäev;

15) prioriteediandmed, kui on rahuldatud prioriteedinõue.

§ 49. Registreeringu andmete avaldamine

Registreeringu andmed, registreeringu andmete muudatused või parandused avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes.

§ 49¹. Kaubamärgitunnistus

(1) Pärast kaubamärgi registrisse kandmist annab Patendiamet kaubamärgiomanikule 20 tööpäeva jooksul välja kaubamärgitunnistuse.

(1¹) Kaubamärgiomaniku avalduse alusel väljastatakse talle elektroonilise kaubamärgitunnistuse ärakiri paberkandjal. Ärakiri antakse välja 20 tööpäeva jooksul avalduse esitamisest, ent mitte enne nõutava riigilõivu tasumist.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(2) [Kehtetu -RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(3) Kaubamärgi võõrandamisel osa kaupade või teenuste suhtes, samuti registreeringu jagamisel antakse uue registreeringu omanikule kaubamärgitunnistus 20 tööpäeva jooksul uue registreeringu andmete registrisse kandmisest arvates.

(4) Kaubamärgiomaniku avalduse alusel võib talle välja anda kaubamärgitunnistuse duplikaadi. Duplikaat antakse välja 20 tööpäeva jooksul avalduse esitamisest arvates, ent mitte enne nõutava riigilõivu tasumist.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(5) Kaubamärgitunnistusel esitatavate andmete loetelu, selle väljaandmise kord ja vajaduse korral vorminõuded kehtestatakse kaubamärgimäärusega.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

§ 50. Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamine

(1) Kaubamärgiomanik võib ühe aasta jooksul enne kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja lõppemist nõuda kehtivusaja pikendamist. Patendiametile esitatakse sellekohane avaldus ja tasutakse riigilõiv.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(1¹) Patendiamet teatab kaubamärgiomanikule kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja lõppemisest vähemalt kuus kuud enne kehtivusaja lõppemist. Patendiamet ei vastuta teatamiskohustuse rikkumise eest.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(2) Kaubamärgiomanik võib nõuda kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise tähtaja ennistamist kuue kuu jooksul pärast kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja lõppemist. Patendiametile esitatakse sellekohane avaldus ja tasutakse riigilõiv õiguskaitse kehtivusaja pikendamiseks ning täiendav riigilõiv õiguskaitse kehtivusaja pikendamise tähtaja ennistamiseks.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(2¹) Patendiamet ennistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud avalduse esitamise tähtaja kaubamärgiomaniku nõudel kuue kuu jooksul pärast avalduse esitamise tähtaja möödumist, kui avalduse esitamiselt nõutav riigilõiv on tasutud tähtaegselt.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(3) Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamine jõustub järgmisel päeval pärast senise registreeringu kehtivusaja lõppemise kuupäeva.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(4) Kui kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamist nõutakse vaid seoses osaga kaupadest või teenustest, mille suhtes kaubamärk on registreeritud, pikendatakse kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaega ainult nende kaupade või teenuste suhtes.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 50¹. Kaubamärgi võõrandamise või ülemineku registrisse kandmise taotlemine

(1) Kaubamärgi võõrandamise või ülemineku kande tegemise aluseks on taotleja, kaubamärgiomaniku või teise õigustatud isiku kirjalik avaldus.

(2) Kaubamärgi võõrandamise või ülemineku kande tegemiseks tasutakse riigilõiv.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(3) Kui avalduse esitajaks on uus kaubamärgiomanik või isik, kellele kaubamärgiõigused üle lähevad, lisatakse avaldusele loovutamist või õiguste üleminekut tõendav dokument.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(4) Registerpandiga koormatud kaubamärgi võõrandamise korral lisatakse avaldusele pandipidaja kirjalik nõusolek.

(5) Kaubamärgi võõrandamisel ainult osa kaupade ja teenuste suhtes lisatakse avaldusele võõrandatavate kaupade või teenuste loetelu ja kaubamärgi registreeringu andmetesse allesjäävate kaupade ja teenuste loetelu.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

§ 50². Registreeringu andmete muutmise registrisse kandmise taotlemine muudel juhtudel

(1) Registreeringu andmete muutmise kande tegemise aluseks on kaubamärgiomaniku kirjalik avaldus.

(2) Registreeringu andmete muutmise kandega ei saa muuta kaubamärki ega selle õiguskaitse ulatust, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud juhul.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

(3) Kui avalduse kaubamärgialase toimingu tegemiseks esitab kaubamärgiomaniku nimel mõni teine esindusõigusega isik kui registrisse kantud esindaja, siis märgitakse avalduse esitanud isik esindajana registrisse senise esindaja asemel, välja arvatud juhul, kui avalduses on märgitud sõnaselgelt teisiti või kui uus esindaja ja registrisse kantud esindaja tegutsevad sama äriühingu kaudu.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

§ 50³. Kaubamärgist loobumise registrisse kandmise taotlemine

Kaubamärgist loobumise kande tegemise aluseks on kaubamärgiomaniku kirjalik avaldus.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

§ 50⁴. Registreeringu jagamise registrisse kandmise taotlemine

(1) Registreeringu jagamise kande tegemise aluseks on kaubamärgiomaniku kirjalik avaldus.

(2) Registreeringu jagamise kande tegemiseks tasutakse riigilõiv.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

§ 50⁵. Litsentsi registrisse kandmise taotlemine
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

(1) Litsentsi kohta kande tegemise aluseks on litsentsiandja või litsentsisaaja kirjalik avaldus.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

(2) Litsentsi kohta registrisse kande tegemise avaldusele lisatakse litsentsilepingu väljavõte, mis sisaldab kande tegemiseks vajalikke andmeid lepingupoolte, litsentsi iseloomu, ulatuse ja tähtaja kohta. Väljavõtet ei pea esitama, kui litsentsi kohta registrisse kande tegemise avaldusele on alla kirjutanud nii litsentsiandja kui ka litsentsisaaja ning avaldus sisaldab kande tegemiseks vajalikke andmeid.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(2¹) Litsentsi kohta registrisse kande tegemiseks tasutakse riigilõiv.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(3) Litsentsilepingu kohta tehtud kanne kustutatakse litsentsi kehtivusaja lõppemisel või litsentsi registreerimise avalduse esitanud isiku nõudel.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

§ 50⁶. Pandi registrisse kandmise taotlemine

(1) Pandi kohta kande tegemise aluseks on kaubamärgiomaniku või pandipidaja kirjalik avaldus.

(2) Avaldusele lisatakse pandi seadmise kokkulepe, mis on notariaalselt tõestatud, ja tasutakse riigilõiv.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(3) Pandilepingu tingimuste muutmiseks esitatakse avaldus koos notariaalselt tõestatud pandilepingu lisa, kohtuotsuse või muu muutmist tõendava dokumendiga ja tasutakse riigilõiv.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(4) Pandipidaja isiku muutmiseks esitatakse avaldus koos muutmist tõendava dokumendiga, mis on notariaalselt tõestatud, ja tasutakse riigilõiv.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(5) Registerpandi järjekoha muutmiseks esitatakse avaldus koos nende isikute kokkuleppega, kelle õiguste järjekoht muutub, ja tasutakse riigilõiv.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(6) Registerpandi kohta tehtud kanne kustutatakse registrist pandiga tagatud nõude lõppemisel või pandist loobumisel.

(7) Pandist loobumise korral esitab pandipidaja avalduse koos notariaalselt kinnitatud pandist loobumise avaldusega.

(8) Registerpandi kohta tehtud kande muutmiseks või kustutamiseks kaubamärgiomaniku avalduse alusel on nõutav nende isikute notariaalselt kinnitatud nõusolek, kelle registrisse kantud õigust kande muutmine või kustutamine võib kahjustada.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

§ 50⁷. Paragrahvides 50–50⁶ nimetatud avalduse menetlemine

(1) Kui käesoleva seaduse §-des 50–50⁶ nimetatud avalduse esitab ühine esindaja, lisatakse avaldusele volikiri. Volikirja ei ole vaja lisada, kui avaldusele on alla kirjutanud kõik esindatavad või kui selle toimingu sooritamiseks Patendiametile varem esitatud volikiri kehtib.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(2) Kande tegemisest teatatakse kandeavalduse esitajale hiljemalt 20. tööpäeval nõuetekohase avalduse ja vajalike dokumentide saabumise kuupäevast arvates.

(3) Teade kande tegemise kohta avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes.

(4) Kui mõned kande tegemiseks vajalikud andmed või dokumendid puuduvad, teatatakse sellest avalduse esitajale hiljemalt 15. tööpäeval pärast puuduliku avalduse Patendiametisse saabumist ja määratakse kahekuuline tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui määratud tähtajaks esitatud dokumentide alusel ei ole võimalik kannet teha, ei loeta avaldust esitatuks.

(5) Kui kannet ei ole võimalik teha muul seaduses sätestatud põhjusel, teatatakse sellest avalduse esitajale hiljemalt 15. tööpäeval pärast avalduse Patendiametisse saabumist.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

§ 51. Kaubamärgi kustutamine registrist

(1) Kaubamärk kustutatakse registrist kuue kuu möödumisel kehtivusaja lõppemisest, kui ei ole nõutud kaubamärgi kehtivusaja pikendamist. Kustutamine jõustub tagasiulatuvalt kehtivusaja lõppemise kuupäeval.

(2) Kaubamärk kustutatakse registrist ennetähtaegselt juhul, kui Patendiametile on esitatud sellekohane jõustunud apellatsioonikomisjoni või kohtu otsus või kui kaubamärgiomanik on kaubamärgist loobunud.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(3) Kaubamärk kustutatakse registrist asjast huvitatud isiku taotlusel, kui ühe aasta jooksul äriühingu äriregistrist kustutamisest arvates ei ole esitatud kirjalikku avaldust registris kaubamärgi võõrandamise või ülemineku kande tegemiseks.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

§ 51¹. Registri avalikkus

(1) Enne kaubamärgi registreerimise otsuse kohta teate avaldamist on lubatud registrist väljastada kaubamärgi reproduktsiooni koos asjakohasel juhul kirjelduse ja üldtunnustatud värvikoodidega, registreerimistaotluse numbrit, registreerimistaotluse esitamise kuupäeva, prioriteediandmeid, taotleja nime, taotleja esindaja nime, kaupade ja teenuste loetelu ning rahvusvahelise klassifikatsiooni klasside numbreid.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(2) Enne kaubamärgi registreerimise otsuse kohta teate avaldamist võib registritoimikuga tutvuda taotleja, isik, kellel on selleks taotleja kirjalik luba, või isik, kes tõendab, et taotleja on lubanud pärast kaubamärgi registreerimist süüdistada teda oma kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumises.

(3) Pärast kaubamärgi registreerimise otsuse kohta teate avaldamist on register avalik. Igaühel on õigus tutvuda registritoimikuga ja kirje andmetega.

(4) Registritoimikuga tutvumiseks või registrist kirjaliku teabe, ärakirjade või väljatrükkide saamiseks esitatakse kirjalik avaldus ja tasutakse riigilõiv. Taotlejale ja kaubamärgiomanikule on oma kaubamärgi registritoimikuga tutvumine tasuta.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(5) Patendiametilt sellise prioriteeti tõendava dokumendi saamiseks, mis koosneb Patendiameti kinnitusest ja taotluse koopiast, esitab taotleja või kaubamärgiomanik kirjaliku avalduse ja tasub riigilõivu.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(6) Registriga tutvumise ja registrist teabe väljastamise kord kehtestatakse kaubamärgimäärusega.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

5. peatükk
ÕIGUSTE VAIDLUSTAMINE JA VASTUTUS
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 52. Kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamine

(1) Iga isik võib esitada apellatsioonikomisjonile avalduse kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui see asjaolu oli olemas ka kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise ajal.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(1¹) Asjast huvitatud isik võib esitada apellatsioonikomisjonile avalduse kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul, kui see asjaolu oli olemas ka kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise ajal.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹nimetatud avalduse võib esitada: [RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

1) viie aasta jooksul pärast kaubamärgi kasutamisest teada saamist;

2) tähtajatult, kui kaubamärgi registreerimise taotlus oli esitatud pahauskselt.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]

(3) Kui kaubamärk on asjaomase kaubamärgi omaniku nõusolekuta registreeritud tema agendi või esindaja nimele, on kaubamärgiomanikul viie aasta jooksul pärast kaubamärgi agendi või esindaja nimele registreerimisest teada saamist õigus esitada apellatsioonikomisjonile avaldus kaubamärgi endale üleandmise nõudes. Seda alust ei rakendata, kui agendi või esindaja tegevus on põhjendatud.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(4) Varasema kaubamärgi omanikul puudub õigus nõuda kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamist ulatuses, milles ta ei ole oma varasemat registreeritud kaubamärki viie aasta jooksul enne hilisema kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva või enne ainuõiguse tühiseks tunnistamise avalduse esitamise kuupäeva mõjuva põhjuseta tegelikult kasutanud käesoleva seaduse § 17 või Euroopa Liidu kaubamärgi puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 18 tähenduses. Nimetatud vastuväide tuleb esitada apellatsioonikomisjonile esimeses kirjalikus seisukohas või kohtule hagiavalduses või esimeses vastuses hagile ning selle põhjendatust eeldatakse.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019, kohaldatakse ka enne 2019. aasta 1. aprilli alanud apellatsioonikomisjoni või kohtu menetluse puhul.]

(5) [Kehtetu -RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]

(6) Varasema kaubamärgi omanikul puudub õigus nõuda hilisema kaubamärgi suhtes ainuõiguse tühiseks tunnistamist, kui hilisema kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeval või prioriteedikuupäeval ei oleks varasema kaubamärgi alusel esitatud ainuõiguse tühiseks tunnistamise avaldust rahuldatud ühel järgmistest põhjustest:

1) varasem kaubamärk, mille suhtes esineb mõni käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2, 3 või 4 sätestatud õiguskaitset välistav asjaolu või Euroopa Liidu kaubamärgi puhul mõni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punktis b, c või d sätestatud absoluutne keeldumispõhjus, ei olnud veel omandanud eristusvõimet vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõikele 2 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõikele 3;

2) varasem kaubamärk, millele tuginetakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 2 sätestatud õiguskaitset välistava asjaoluna, ei olnud veel omandanud piisavalt kõrget eristusvõimet, et oleks olnud tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt;

3) varasem kaubamärk, millele tuginetakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 3 sätestatud õiguskaitset välistava asjaoluna, ei olnud veel omandanud tuntust selle sätte tähenduses.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019, kohaldatakse ka enne 2019. aasta 1. aprilli alanud apellatsioonikomisjoni või kohtu menetluse puhul.]

(7) Ainuõiguse tühiseks tunnistamise avalduse esitamise kuupäevaks kasutamise tulemusena eristusvõime omandanud kaubamärgi puhul ei kohaldata käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktides 2–4 sätestatud aluseid kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 1¹nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks või selle aluseks oleva asjaolu puudumise tuvastamiseks.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu kaubamärgi endale üleandmise nõudes või üleandmise aluseks oleva asjaolu puudumise tuvastamiseks.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 53. Kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamine

(1) Iga isik võib esitada apellatsioonikomisjonile avalduse kaubamärgiomaniku vastu, nõudes tema ainuõiguse lõppenuks tunnistamist, kui:
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

1) kaubamärk on kaubamärgiomaniku tegevuse või tegevusetuse tulemusena muutunud tavapäraseks tähistuseks nende kaupade ja teenuste osas, mille suhtes ta on registreeritud;

2) kaubamärk on kaubamärgiomaniku tegevuse või tegevusetuse tulemusena muutunud tarbijat eksitavaks kaupade või teenuste liigi, kvaliteedi, hulga, otstarbe, väärtuse, geograafilise päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aja või kaupade või teenuste teiste omaduste suhtes;

3) registreeritud kaubamärki ei ole pärast registreeringu tegemist mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul käesoleva seaduse § 17 tähenduses kasutatud;

4) kaubamärki, mille kohta on tehtud Eestis kehtiv registreering Büroo rahvusvahelises registris Madridi protokolli alusel, ei ole pärast Eestis õiguskaitse andmist mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul käesoleva seaduse § 17 tähenduses kasutatud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust ei saa esitada lõike 1 punktide 3 ja 4 alusel, kui registreeritud kaubamärki on enne avalduse esitamist hakatud käesoleva seaduse § 17 tähenduses kasutama pärast viieaastast mittekasutamist.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui kaubamärgi käesoleva seaduse § 17 tähenduses kasutamist alustati pärast viieaastase ajavahemiku lõppemist ja kolme kuu jooksul enne avalduse esitamist ning juhul, kui kaubamärgiomanik alustas ettevalmistusi kaubamärgi kasutamiseks alles pärast avalduse esitamise kavatsusest teada saamist.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse menetlusosaline, keda apellatsioonikomisjoni otsus ei rahulda, võib esitada tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 64 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul hagi teise menetlusosalise vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks või selle aluseks oleva asjaolu puudumise tuvastamiseks.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 54. Geograafilist tähist sisaldava kaubamärgi suhtes ainuõiguse tühiseks tunnistamine
[Kehtetu -RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 55. Ainuõiguse tühiseks tunnistamise või ainuõiguse lõppenuks tunnistamise tagajärjed

(1) Ainuõiguse tühiseks tunnistamise korral loetakse registreering õigustühiseks algusest peale.

(2) Ainuõiguse lõppenuks tunnistamise korral loetakse registreering kehtetuks apellatsioonikomisjonile avalduse või kohtule käesoleva seaduse § 59 lõike 1 alusel esitatud vastuhagi esitamise kuupäevast arvates. Avalduse esitaja või vastuhageja võib nõuda ainuõiguse lõppenuks tunnistamist avalduse või vastuhagi aluseks oleva asjaolu tekkimise kuupäevast arvates.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(3) Ainuõiguse tühiseks tunnistamine või ainuõiguse lõppenuks tunnistamine ei ole aluseks enne vastava otsuse tegemist jõustunud ja täidetud ainuõiguse kaitse kohta tehtud apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse ega varem sooritatud toimingu tühistamisele.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 56. Osaline ainuõiguse tühiseks tunnistamine või osaline ainuõiguse lõppenuks tunnistamine

Kui ainuõiguse tühiseks tunnistamise või ainuõiguse lõppenuks tunnistamise alused kehtivad ainult osa kaubamärgiga tähistatavate kaupade või teenuste suhtes, tunnistatakse ainuõigus tühiseks või lõppenuks selle osa suhtes.

§ 57. Ainuõiguse kaitse

(1) Kaubamärgiomanik võib esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku, kaasa arvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud litsentsisaaja vastu:

1) õigusrikkumise lõpetamiseks;

2) tahtlikult või hooletuse tõttu tekitatud varalise kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu, ja moraalse kahju hüvitamiseks.

(2) Kui ainuõigust rikub ettevõtja töötaja või esindaja, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi esitada ettevõtja vastu.

(3) Litsentsisaajal on õigus esitada ainuõiguse kaitse hagi ainult kaubamärgiomaniku nõusolekul. Ainulitsentsisaaja võib pärast kaubamärgiomanikule teate saatmist ainuõiguse rikkumise kohta hagi esitada ka kaubamärgiomaniku nõusolekuta, kui kaubamärgiomanik ei ole mõistliku aja jooksul ise hagi esitanud.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(4) Litsentsisaajal on õigus talle tekitatud kahju hüvitamiseks ühineda kaubamärgiomaniku ainuõiguse kaitse hagi alusel algatatud kohtumenetlusega.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 58. Täiendavad kaitsenõuded

(1) Kui kaubamärgiomanik on esitanud käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud ainuõiguse kaitse hagi, võib ta nõuda õigusrikkuja valduses või omandis olevate õigusvastaselt tähistatud kaupade ja eranditult või peaaegu eranditult õigusrikkumise toimepanemiseks kasutatud või mõeldud vahendite hävitamist juhul, kui kaupade või vahendite õigusvastast iseloomu ei ole võimalik ja otstarbekam muul viisil kõrvaldada.

(2) Kui kaubamärgiomanik on esitanud ainuõiguse kaitse hagi, võib ta nõuda ainuõiguse rikkujalt kohtu kaudu teavet õigusvastaselt tähistatud kauba päritolu, levitamise viisi, teede ja koguste kohta, sealhulgas kauba tootja, varustaja, eelmiste omanike ja edasimüüjate nimede ning aadresside kohta.

§ 59. Ainuõiguse vaidlustamine vastuhagis ja süüteomenetluses
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(1) Isik, kelle vastu Eestis õiguskaitset omava kaubamärgi omanik on esitanud ainuõiguse kaitse hagi, võib vaidlustada kaubamärgiomaniku ainuõiguse vastuhagis.

(2) Isik, kelle suhtes on algatatud kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumisel põhinev süüteomenetlus, võib esitada apellatsioonikomisjonile avalduse kaubamärgiomaniku vastu tema ainuõiguse tühiseks või lõppenuks tunnistamiseks käesolevas seaduses sätestatud alustel. Avalduse menetlemise ajaks süüteomenetlus peatatakse.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 60. Kohtumenetluse erisused kaubamärgiasjades

(1) Kaubamärgi õiguskaitse, kehtivuse ja õigusvastase kasutamisega seotud kaebusi ja hagisid, hagi tagamise ja esialgse õiguskaitse taotlusi ning muid käesolevas seaduses nimetatud kaebusi ja hagisid vaatab läbi Harju Maakohus.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 01.04.2019]

(2) [Kehtetu -RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(3) Kohus saadab Patendiametile kaubamärgivaidluses tehtud lahendi ärakirja teadmiseks.
[RT I 2005, 39, 308- jõust. 01.01.2006]

§ 60¹. Esindaja kaubamärgialastes kohtuvaidlustes

(1) Patendivolinik võib olla kaubamärgialase vaidluse lahendamisel esindajaks maakohtus ja ringkonnakohtus. Riigikohtus võib patendivolinik olla esindajaks koos vandeadvokaadiga.

(2) Kaubamärgiomanikku võib õiguste kaitsel esindada õigusvõimeline kaubamärgiomanikke esindav organisatsioon, mille liige ta on.
[RT I 2006, 7, 42- jõust. 04.02.2006]

6. peatükk
KOLLEKTIIVKAUBAMÄRGI JA
SERTIFITSEERIMISMÄRGI ÕIGUSKAITSE ERISUSED
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 61. Kollektiivkaubamärk ja sertifitseerimismärk
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(1) Kollektiivkaubamärk on kaubamärk, mida kirjeldatakse sellisena kaubamärgi taotlemisel ja mis eristab kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmete kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate kaupadest või teenustest.

(2) Sertifitseerimismärk on kaubamärk, mida kirjeldatakse sellisena kaubamärgi taotlemisel ja mis võimaldab eristada kaupu või teenuseid, mida märgi omanik on sertifitseerinud seoses materjali, kaupade tootmise või teenuste osutamise viisi, kvaliteedi, täpsuse või muude omadustega, nendest kaupadest või teenustest, mida ei ole sertifitseeritud.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 61¹. Kollektiivkaubamärki ja sertifitseerimismärki taotlema õigustatud isikud

(1) Kollektiivkaubamärki võivad taotleda õigusvõimelised tootjate, teenuse osutajate ja kauplejate ühendused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

(2) Sertifitseerimismärki võib taotleda iga füüsiline või juriidiline isik, kes ei tegele äritegevusega, mis on seotud sertifitseeritud kaupade tarnimise või teenuste osutamisega.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 62. Kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi põhikiri
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(1) Kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi registreerimise taotluses peab sisalduma kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi põhikiri (edaspidi põhikiri).
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(1¹) Kollektiivkaubamärgi puhul peab põhikiri sisaldama loetelu nendest ühenduse liikmetest, kelle kaupu või teenuseid kollektiivkaubamärgiga tähistatakse, ühenduse liikmeks astumise tingimusi ja korda ning kaubamärgi kasutamise tingimusi, sealhulgas karistusi. Sellise kollektiivkaubamärgi puhul, mis kaubanduses võib tähistada kaupade või teenuste geograafilist päritolu, peab põhikiri võimaldama igal isikul, kelle kaubad või teenused pärinevad vastavast geograafilisest piirkonnast, saada ühenduse liikmeks, kui ta täidab põhikirja muid tingimusi.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(1²) Sertifitseerimismärgi puhul peab põhikiri sisaldama nende isikute määratlust, kellel on lubatud sertifitseerimismärki kasutada, sertifitseerimismärgiga sertifitseeritavaid tunnuseid ning teavet selle kohta, kuidas sertifitseerimisasutus neid tunnuseid testib ja sertifitseerimismärgi kasutamist kontrollib, samuti sertifitseerimismärgi kasutamise tingimusi, sealhulgas karistusi.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(1³) Põhikiri ei tohi olla vastuolus avaliku korra ja heade tavadega.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(1⁴) Täpsemad nõuded põhikirjale kehtestatakse kaubamärgimäärusega.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(2) [Kehtetu -RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(3) Põhikirja muutmisel tuleb esitada Patendiametile muudetud põhikiri. Põhikirja muudatused jõustuvad nende registrisse kandmisel. Põhikirja muudatused kantakse registrisse ainult juhul, kui muudetud põhikirja puhul on täidetud käesoleva seaduse § 62¹lõikes 1 sätestatud tingimused.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 62¹. Kollektiivkaubamärgi ja sertifitseerimismärgi registreerimine

(1) Kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi registreerimise otsus tehakse, kui:

1) taotletav kollektiivkaubamärk või sertifitseerimismärk ning taotleja vastavad käesolevas peatükis sätestatud nõuetele;

2) puuduvad käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud õiguskaitset välistavad asjaolud, arvestades § 63 lõikest 4 tulenevaid erisusi;

3) põhikiri vastab käesoleva seaduse § 62 lõigetes 1¹–1³sätestatud nõuetele ja

4) ei esine asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et avalikkust võidakse eksitada kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi olemuse või tähtsusega, eriti et seda võidakse pidada millekski muuks kui kollektiivkaubamärgiks või sertifitseerimismärgiks.

(2) Kui kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele, teatab Patendiamet sellest taotlejale ja annab puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks vähemalt kahekuulise tähtaja. Patendiamet pikendab nimetatud tähtaega vastavalt käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 sätestatule.

(3) Kui taotleja ei vasta Patendiameti määratud tähtaja jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatele, loetakse taotlus tagasivõetuks. Taotleja võib nõuda menetluse taastamist vastavalt käesoleva seaduse § 47 lõikes 3 sätestatule.

(4) Kui taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele ning taotleja ei kõrvalda puudusi Patendiameti määratud tähtaja jooksul, teeb Patendiamet kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi registreerimisest keeldumise otsuse.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 63. Kollektiivkaubamärgi ja sertifitseerimismärgi õiguskaitse erisused
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(1) [Kehtetu -RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

(2) Kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi kasutamine selleks õigustamata isiku poolt on keelatud.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(3) Kollektiivkaubamärki või sertifitseerimismärki võib kasutada iga isik, kellel on põhikirja kohaselt õigus seda kasutada.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(4) Kollektiivkaubamärk või sertifitseerimismärk võib viidata sellega tähistatavate kaupade või teenuste geograafilisele päritolule. Sellise kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi omanikul ei ole õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses head äritava järgides kaupade või teenuste geograafilist päritolu näitavaid tähiseid.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(5) Kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi kasutamist iga selle kasutamiseks õigustatud isiku poolt loetakse kaubamärgi kasutamiseks käesoleva seaduse § 17 tähenduses.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 64. Kollektiivkaubamärgi ja sertifitseerimismärgi omaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamise ning lõppenuks tunnistamise täiendavad alused[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 52 sätestatud kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamise alustele, arvestades § 63 lõikest 4 tulenevaid erisusi, tunnistatakse kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi omaniku ainuõigus tühiseks, kui kollektiivkaubamärk või sertifitseerimismärk on registreeritud vastuolus § 62¹ lõikega 1, välja arvatud juhul, kui kaubamärgiomanik kõrvaldab vastuolu apellatsioonikomisjoni või kohtu poolt määratud tähtaja jooksul põhikirja muutmise teel.

(2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 53 sätestatud kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamise alustele tunnistatakse kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi omaniku ainuõigus lõppenuks, kui:

1) kaubamärgiomanik ei rakenda mõistlikke meetmeid, et takistada kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi kasutamist vastuolus põhikirjaga;

2) kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi kasutamiseks õigustatud isikud on kasutanud kaubamärki viisil, mis võib eksitada avalikkust kaubamärgi olemuse või tähtsusega, eriti kui seda võidakse pidada millekski muuks kui kollektiivkaubamärgiks või sertifitseerimismärgiks;

3) põhikirja muudatused on kantud registrisse vastuolus käesoleva seaduse § 62 lõikega 3, välja arvatud juhul, kui kaubamärgiomanik muudab apellatsioonikomisjoni või kohtu poolt määratud tähtaja jooksul põhikirja selliselt, et muudetud põhikiri vastab registrisse kandmise tingimustele;

4) sertifitseerimismärgi omanik ei vasta enam käesoleva seaduse § 61¹lõikes 2 sätestatud tingimustele.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 65. Kollektiivkaubamärgi ja sertifitseerimismärgi ainuõiguse kaitse erisused
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(1) Kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi kasutamiseks õigustatud isikul on õigus esitada ainuõiguse kaitse hagi ainult kaubamärgiomaniku nõusolekul.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(2) Kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi kasutamiseks õigustatud isikul on õigus talle tekitatud kahju hüvitamiseks ühineda kaubamärgiomaniku ainuõiguse kaitse hagi alusel algatatud kohtumenetlusega.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(3) Kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi omanikul on õigus nõuda kahju hüvitamist kaubamärgi kasutamiseks õigustatud isikute nimel, kes on kandnud kaubamärgi õigusvastase kasutamise tõttu kahju.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

7. peatükk
KAUBAMÄRGI RAHVUSVAHELINE REGISTREERIMINE

§ 66. Kaubamärgi rahvusvaheline registreerimine

(1) Kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise all mõistetakse kaubamärgi registreerimist Büroo rahvusvahelises registris Madridi protokolli alusel.

(2) Patendiamet on Madridi protokolli tähenduses päritoluametiks ja märgitud lepinguosalise ametiks.

(3) Litsentsi Büroo rahvusvahelisse registrisse kandmise taotlus esitatakse otse Büroole.

§ 67. Rahvusvahelise registreerimise taotlus

(1) Eesti kodanik või Eestis elu- või asukohta või tegutsevat kaubandus- või tööstusettevõtet omav isik võib esitada rahvusvahelise registreerimise taotluse (edaspidi rahvusvaheline taotlus) sama kaubamärgi ning samade kaupade ja teenuste suhtes, mille suhtes tal on Eestis esitatud taotlus või registreeritud kaubamärk.

(2) Rahvusvaheline taotlus peab vastama Madridi protokollis ja selle juhendis sätestatud sisu- ja vorminõuetele. Rahvusvahelise taotluse Patendiametile esitamise kord kehtestatakse kaubamärgimäärusega.

(3) Rahvusvahelise taotluse dokumendid esitatakse inglise keeles.

(4) Rahvusvahelist taotlust ei edastata Büroole, kui ei ole tasutud riigilõivu rahvusvahelise taotluse esitamise eest.

(5) Madridi protokolli artikli 8 lõigete 2–7 kohased rahvusvahelised tasud makstakse otse Büroole.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

§ 68. Rahvusvahelise taotluse menetlus

(1) Patendiamet kontrollib rahvusvahelises taotluses märgitud andmete vastavust rahvusvahelise taotluse aluseks oleva taotluse või registreeringu andmetele, tõendab rahvusvahelises taotluses märgitud andmete õigsust ja edastab rahvusvahelise taotluse Büroole.

(2) Rahvusvaheliselt registreeritud kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise kuupäev ja kaubamärgi rahvusvahelise registreeringu (edaspidi rahvusvaheline registreering) number kantakse registrisse, kui rahvusvaheline taotlus oli tehtud registreeringu alusel, või tehakse sellekohane märge menetluses olevasse taotlusesse, kui rahvusvaheline taotlus oli tehtud selle alusel.

§ 69. Rahvusvahelise registreeringu toime

(1) Eestis kehtivast rahvusvahelisest registreeringust tulenev õiguskaitse on võrdne riigisisesest registreeringust tuleneva õiguskaitsega ja rahvusvaheliselt registreeritud kaubamärgist tulenevad õigused ja kohustused võrdsed riigisiseselt registreeritud kaubamärgist tulenevatega.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(2) Rahvusvaheline registreering ei kehti Eestis, kui õiguskaitse andmisest keeldutakse rahvusvahelise registreeringu menetluse tulemusena.

(3) Kui riigisiseselt registreeritud kaubamärk registreeritakse samade kaupade ja teenuste suhtes ka rahvusvaheliselt, tehakse kaubamärgiomaniku nõudel registrisse märge riigisisese registreeringu asendamise kohta, välja arvatud juhul, kui rahvusvaheline taotlus on esitatud käesoleva seaduse § 67 lõike 1 alusel.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

§ 70. Rahvusvahelise registreeringu menetlus

(1) Patendiamet teeb ekspertiisi rahvusvahelistele registreeringutele, milles Eesti on märgitud lepinguosaliseks.

(2) Patendiamet teeb ekspertiisi ja menetleb rahvusvahelisi registreeringuid käesolevas seaduses sätestatu kohaselt, arvestades Madridi protokollist ja selle juhendist tulenevaid erisusi.

(3) Õiguskaitset keeldutakse andmast, kui on olemas õiguskaitset välistavad asjaolud.

(4) Patendiamet peab teatama õiguskaitse andmisest keeldumisest Büroole 18 kuu jooksul kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise teate kuupäevast arvates.

(5) Madridi protokolli artikli 5 lõike 2 punktis c sätestatud juhul ja tingimustel võib Patendiamet õiguskaitse andmisest keeldumisest Büroole teatada pärast 18 kuu möödumist kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise teate kuupäevast arvates.

(6) Kui õiguskaitset välistavad asjaolud puuduvad, avaldatakse teade rahvusvahelise registreeringu kohta Patendiameti ametlikus väljaandes.

(7) Rahvusvahelise registreeringu kohta tehtud Patendiameti otsuste ja taotleja õiguse vaidlustamine toimub käesolevas seaduses sätestatu kohaselt, arvestades Madridi protokollist ja selle juhendist tulenevaid erisusi. Vaidlustamisest ja selle kohta tehtud lahendist teatatakse Büroole.

(8) Kaubamärgi rahvusvaheliste registreeringute, milles Eesti Vabariik on märgitud lepinguosaline, riigisisese menetluse andmekogu asutab ja peab Patendiamet.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(9) Kaubamärgi rahvusvaheliste registreeringute riigisisese menetluse andmekogust väljastatakse käesoleva seaduse § 51¹ lõikes 1 nimetatud andmeid.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(10) Teabe väljastamise eest rahvusvaheliste registreeringute riigisisese menetluse andmekogudest tasutakse riigilõiv.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

§ 71. Rahvusvahelise registreeringu kehtivuse kaotamine ja muutmine
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(1) Kui rahvusvaheline registreering kaotab kehtivuse, kaotab samast kuupäevast kehtivuse ka rahvusvaheline registreering Eestis.

(2) Kui kaubamärgi rahvusvaheline registreering on Madridi protokolli artikli 6 lõike 4 kohaselt kustutatud, võib selle kaubamärgi registreerida riigisisese kaubamärgina rahvusvahelises registreeringus sisaldunud kaupade ja teenuste suhtes, kui kaubamärgiomanik esitab taotluse Patendiametile kolme kuu jooksul rahvusvahelise registreeringu kustutamise kuupäevast arvates. Sellise taotluse esitamise kuupäevaks loetakse kaubamärgi rahvusvahelise registreerimise kuupäev.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohane taotlus peab vastama käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud nõuetele.

(4) Euroopa Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringu muutmisel rahvusvaheliseks registreeringuks, milles Eesti Vabariik on märgitud lepinguosaline, või riigisiseseks taotluseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artiklile 202 kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 71³sätestatut ulatuses, milles Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2017/1001 ei tulene teisiti.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

7¹. peatükk
EUROOPA LIIDU KAUBAMÄRK
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

§ 71¹. Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimine
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(1) Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimise all mõistetakse kaubamärgi registreerimist Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 alusel.

(2) Patendiamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 tähenduses tööstusomandi õiguskaitse keskamet.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

§ 71². Ühenduse kaubamärgi taotlus
[Kehtetu -RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

§ 71³. Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse või Euroopa Liidu kaubamärgi muutmine riigisiseseks taotluseks
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(1) Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse või Euroopa Liidu kaubamärgi muutmisel riigisiseseks taotluseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 XI peatüki 3. jaos sätestatule loetakse riigisisese taotluse esitamise kuupäevaks Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse esitamise kuupäev, prioriteedikuupäev või vanemusekuupäev.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(2) Vanemusekuupäev loetakse taotluse esitamise kuupäevaks üksnes juhul, kui Euroopa Liidu kaubamärgi vanemuse aluseks oli Eestis registreeritud riigisisene või Madridi protokolli alusel Eestis kehtinud kaubamärk.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(3) Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse või Euroopa Liidu kaubamärgi muutmisel riigisisese kaubamärgi taotluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artikli 139 alusel tasub taotleja riigilõivu ja esitab kahe kuu jooksul Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametist vastava taotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates:

1) Nizza klassifikatsiooni järgi liigitatud kaupade ja teenuste loetelu tõlke eesti keelde;

2) välisriigi isiku korral tema Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis asuva tegutseva kaubandus- või tööstusettevõtte aadressi või volitatud patendivoliniku andmed.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(4) Patendiameti toimingud muutmise taotluse menetlemisel sätestatakse kaubamärgimääruses.

(5) Patendiamet teeb ekspertiisi ja menetleb muutmise taotlusi käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatu kohaselt, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2017/1001 tulenevaid erisusi.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka Euroopa Liidu kollektiivkaubamärgi taotluse või kollektiivkaubamärgi muutmisel riigisisese kollektiivkaubamärgi taotluseks.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

§ 71⁴. Registrist kustutatud kaubamärgi tagantjärele kehtetuks tunnistamine

Kui registreeritud või registreerimiseks esitatud Euroopa Liidu kaubamärgi suhtes on nõutud varasema registreeritud kaubamärgi või Madridi protokolli alusel Eestis kehtiva kaubamärgi vanemust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artiklile 39 või 40, võib nõuda varasema kaubamärgi omaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamist või lõppenuks tunnistamist vastavalt käesolevale seadusele isegi juhul, kui see varasem kaubamärk on registrist kustutatud kehtivusaja pikendamata jätmisel või kaubamärgiomaniku loobumisel kaubamärgist.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

§ 71⁵. Kohtumenetluse erisused Euroopa Liidu kaubamärgi asjades
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(1) Euroopa Liidu kaubamärkide õiguskaitse ja kehtivusega seotud asju vaatab esimese astme Euroopa Liidu kaubamärgi kohtuna läbi Harju Maakohus.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(2) Esimese astme Euroopa Liidu kaubamärgi kohtu peale esitatud kaebusi vaatab teise astme Euroopa Liidu kaubamärgi kohtuna läbi Tallinna Ringkonnakohus.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

§ 71⁶. Euroopa Liidu kaubamärgi kasutamise keelamine
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 artiklis 137 või 138 või artikli 209 lõikes 5 sätestatud tingimustel võib varasema kaubamärgi omanik või muu varasema õiguse omaja registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgi omaniku vastu esitada käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 nimetatud ainuõiguse kaitse hagi Euroopa Liidu kaubamärgi Eestis kasutamise keelamiseks.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(2) Kui varasema kaubamärgi omanik või muu varasema õiguse omaja on esitanud ainuõiguse kaitse hagi käesoleva paragrahvi lõikele 1 tuginedes, võib ta taotleda käesoleva seaduse §-s 58 sätestatud täiendavate kaitsenõuete kohaldamist üksnes Eestis asuvate kaupade suhtes.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

7². peatükk
RIIGILÕIV
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

§ 71⁷. Riigilõiv

(1) Käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel tasutakse taotluse läbivaatamise, teabe väljastamise ja muude toimingute tegemise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(2) Riigilõivu tasumise ja selle kontrollimise kord kehtestatakse kaubamärgimäärusega.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

8. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 72. Üleminekusätted
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

(1) Käesolevat seadust kohaldatakse varasematele kaubamärkidega seonduvatele õigustele ja kohustustele, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

(2) Kaubamärgiomaniku ainuõigust ei tunnistata lõppenuks käesoleva seaduse § 53 lõike 1 punkti 3 alusel, kui selles punktis nimetatud viieaastane periood algas enne 2004. aasta 1. maid ning kaubamärki kasutati viieaastase perioodi alguse ja 2004. aasta 1. mai vahelisel ajal vastavalt selle kasutamise ajal kehtinud kaubamärgiseadusele.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

(3) Patendiameti menetluses olevatele taotlustele, mille kohta ei ole enne 2004. aasta 1. maid tehtud kaubamärgi registreerimise või registreerimisest keeldumise otsust, kohaldatakse käesolevat seadust.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

(4) Taotlustele, mille esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem kui 2004. aasta 1. mai, ei kohaldata käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punkte 6 ja 7.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

(5) Enne 2004. aasta 1. maid Patendiameti tehtud otsuse vaidlustamisel ja uue otsuse tegemisel kohaldatakse Patendiameti otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja lähtutakse asja uue menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

(5¹) Kui Patendiameti poolt kaubamärgi registreerimise otsuse tegemisel kuulusid kohaldamisele enne 2004. aasta 1. maid kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused, kohaldatakse neid aluseid ka kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamise hagi läbivaatamisel.
[RT I 2009, 4, 24- jõust. 01.03.2009]

(6) Enne 2004. aasta 1. maid apellatsioonikomisjoni tehtud otsuse vaidlustamisel ja uue otsuse tegemisel kohaldatakse apellatsioonikomisjoni otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgiseadust.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

(7) 2004. aasta 1. mail Patendiameti menetluses olevatele taotlustele arvestatakse käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 ja § 43 lõikes 2 nimetatud tähtaegu käesoleva seaduse jõustumise kuupäevast.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

(8) Enne 2004. aasta 1. maid õigusrikkumise toimepannud isiku suhtes kohaldatakse talle soodsamat normi.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

(9) Kui enne 2004. aasta 1. maid kehtinud aegumistähtaeg ei ole käesoleva seaduse jõustumise ajaks möödunud ja käesolevas seaduses sätestatakse sellest erinev aegumistähtaeg, kohaldatakse pikemat aegumistähtaega.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

(10) Käesoleva seaduse Euroopa Liidu kaubamärki käsitlevad sätted jõustuvad Eesti liitumisel Euroopa Liiduga.
[RT I, 19.03.2019, 4- jõust. 29.03.2019]

(11) Kaubamärgiseaduse alusel kehtestatud õigusaktid kehtivad pärast käesoleva seaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega, ja seni, kuni need kas tunnistatakse kehtetuks või viiakse käesoleva seadusega vastavusse.
[RT I 2004, 20, 141- jõust. 01.05.2004]

(12) Otsuse tegemisel Patendiameti menetluses oleva taotluse kohta, mis on esitatud pärast 2004. aasta 1. maid ja mille kohta ei ole enne 2019. aasta 1. aprilli tehtud kaubamärgi registreerimise või registreerimisest keeldumise otsust, kohaldatakse taotluse esitamise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja selle menetlemisel lähtutakse menetlustoimingu tegemise ajal kehtivast menetlusnormist.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(13) Kui kaubamärgi registreerimise otsus on tehtud enne 2019. aasta 1. aprilli, võib asjast huvitatud isik vaidlustada taotleja õiguse kaubamärgile käesoleva seaduse § 41 lõike 2 järgi ka § 9 lõikes 1 sätestatud õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(14) Patendiameti tehtud otsuse peale esitatud kaebuse või vaidlustusavalduse lahendamisel ning otsuse tühistamise korral uue otsuse tegemisel taotluse kohta, mis on esitatud enne 2019. aasta 1. aprilli ja mille kohta on tehtud otsus pärast 2004. aasta 1. maid, kohaldatakse taotluse esitamise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja lähtutakse asja menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(15) Kui kaubamärgi registreerimise otsuse tegemisel kuulusid kohaldamisele 2004. aasta 1. maist kuni 2019. aasta 31. märtsini kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise alused, kohaldatakse neid aluseid ka asjaomase kaubamärgi suhtes ainuõiguse tühiseks tunnistamise avalduse ja hagi läbivaatamisel.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(16) Käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punkti 9 kohaldatakse ka sellise geograafilist tähist sisaldava kaubamärgi suhtes ainuõiguse tühiseks tunnistamisel, mis oli registreerimiseks esitatud või registreeritud enne 2000. aasta 10. jaanuari. Avalduse rahuldamise korral tunnistatakse ainuõigus kaubamärgi suhtes tühiseks 2000. aasta 10. jaanuarist arvates.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(17) Käesoleva seaduse § 16 lõigetes 2¹ ja 2², § 41 lõikes 2¹ ning § 52 lõigetes 4 ja 6 sätestatut kohaldatakse ka enne 2019. aasta 1. aprilli alanud apellatsioonikomisjoni või kohtu menetluse puhul.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(18) Registreeritud kaubamärgi õiguskaitse tähtaja arvutamise alguskuupäeva kindlaksmääramisel lähtutakse kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise ajal kehtivast seadusest.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(19) Garantiimärke registreeritakse enne 2019. aasta 1. aprilli esitatud taotluste alusel ja neile kohaldatakse taotluse esitamise ajal kehtinud seadust.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(20) Enne 2019. aasta 1. aprilli tehtud kaubamärgi registreerimise otsuse korral tasutakse registreeringu tegemise eest riigilõivu vastavalt kaubamärgi registreerimise otsuse tegemise ajal kehtinud seadusele.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(21) Enne 2019. aasta 1. aprilli käesoleva seaduse alusel esitatud hagi menetletakse kohtus ka juhul, kui alates nimetatud kuupäevast on asjaomase vaidluse lahendamiseks ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus apellatsioonikomisjonis.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

(22) Enne 2019. aasta 1. aprilli käesoleva seaduse alusel kohtule esitatud kaebust, avaldust või hagi menetletakse muus maakohtus peale Harju Maakohtu ka juhul, kui alates nimetatud kuupäevast on asjaomase kaebuse, avalduse või hagi lahendamiseks ainupädevus Harju Maakohtul.
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]

§ 73. Kaubamärgiseaduse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 74. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. mail.
[RT I 2003, 82, 555- jõust. 01.01.2004]

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 336, 23.12.2015, lk 1–26).
[RT I, 19.03.2019, 5- jõust. 01.04.2019]