À propos de la propriété intellectuelle Formation en propriété intellectuelle Respect de la propriété intellectuelle Sensibilisation à la propriété intellectuelle La propriété intellectuelle pour… Propriété intellectuelle et… Propriété intellectuelle et… Information relative aux brevets et à la technologie Information en matière de marques Information en matière de dessins et modèles industriels Information en matière d’indications géographiques Information en matière de protection des obtentions végétales (UPOV) Lois, traités et jugements dans le domaine de la propriété intellectuelle Ressources relatives à la propriété intellectuelle Rapports sur la propriété intellectuelle Protection des brevets Protection des marques Protection des dessins et modèles industriels Protection des indications géographiques Protection des obtentions végétales (UPOV) Règlement extrajudiciaire des litiges Solutions opérationnelles à l’intention des offices de propriété intellectuelle Paiement de services de propriété intellectuelle Décisions et négociations Coopération en matière de développement Appui à l’innovation Partenariats public-privé Outils et services en matière d’intelligence artificielle L’Organisation Travailler avec nous Responsabilité Brevets Marques Dessins et modèles industriels Indications géographiques Droit d’auteur Secrets d’affaires Académie de l’OMPI Ateliers et séminaires Application des droits de propriété intellectuelle WIPO ALERT Sensibilisation Journée mondiale de la propriété intellectuelle Magazine de l’OMPI Études de cas et exemples de réussite Actualités dans le domaine de la propriété intellectuelle Prix de l’OMPI Entreprises Universités Peuples autochtones Instances judiciaires Ressources génétiques, savoirs traditionnels et expressions culturelles traditionnelles Économie Financement Actifs incorporels Égalité des genres Santé mondiale Changement climatique Politique en matière de concurrence Objectifs de développement durable Technologies de pointe Applications mobiles Sport Tourisme PATENTSCOPE Analyse de brevets Classification internationale des brevets Programme ARDI – Recherche pour l’innovation Programme ASPI – Information spécialisée en matière de brevets Base de données mondiale sur les marques Madrid Monitor Base de données Article 6ter Express Classification de Nice Classification de Vienne Base de données mondiale sur les dessins et modèles Bulletin des dessins et modèles internationaux Base de données Hague Express Classification de Locarno Base de données Lisbon Express Base de données mondiale sur les marques relative aux indications géographiques Base de données PLUTO sur les variétés végétales Base de données GENIE Traités administrés par l’OMPI WIPO Lex – lois, traités et jugements en matière de propriété intellectuelle Normes de l’OMPI Statistiques de propriété intellectuelle WIPO Pearl (Terminologie) Publications de l’OMPI Profils nationaux Centre de connaissances de l’OMPI Série de rapports de l’OMPI consacrés aux tendances technologiques Indice mondial de l’innovation Rapport sur la propriété intellectuelle dans le monde PCT – Le système international des brevets ePCT Budapest – Le système international de dépôt des micro-organismes Madrid – Le système international des marques eMadrid Article 6ter (armoiries, drapeaux, emblèmes nationaux) La Haye – Le système international des dessins et modèles industriels eHague Lisbonne – Le système d’enregistrement international des indications géographiques eLisbon UPOV PRISMA UPOV e-PVP Administration UPOV e-PVP DUS Exchange Médiation Arbitrage Procédure d’expertise Litiges relatifs aux noms de domaine Accès centralisé aux résultats de la recherche et de l’examen (WIPO CASE) Service d’accès numérique aux documents de priorité (DAS) WIPO Pay Compte courant auprès de l’OMPI Assemblées de l’OMPI Comités permanents Calendrier des réunions WIPO Webcast Documents officiels de l’OMPI Plan d’action de l’OMPI pour le développement Assistance technique Institutions de formation en matière de propriété intellectuelle Mesures d’appui concernant la COVID-19 Stratégies nationales de propriété intellectuelle Assistance en matière d’élaboration des politiques et de formulation de la législation Pôle de coopération Centres d’appui à la technologie et à l’innovation (CATI) Transfert de technologie Programme d’aide aux inventeurs WIPO GREEN Initiative PAT-INFORMED de l’OMPI Consortium pour des livres accessibles L’OMPI pour les créateurs WIPO Translate Speech-to-Text Assistant de classification États membres Observateurs Directeur général Activités par unité administrative Bureaux extérieurs Avis de vacance d’emploi Achats Résultats et budget Rapports financiers Audit et supervision
Arabic English Spanish French Russian Chinese
Lois Traités Jugements Recherche par ressort juridique

Loi sur les bases de données, 1997, Estonie

Retour
Texte abrogé 
Détails Détails Année de version 2004 Dates Entrée en vigueur: 6 novembre 2011 Adopté/e: 6 novembre 2011 Type de texte Autres textes Sujet Information non divulguée (Secrets commerciaux), Droit d'auteur, Mise en application des droits, Organe de réglementation de la PI, Divers Notes Pour les dispositions concernant la protection de la propriété intellectuelle: voir l'article 7 pour plus de détails.

Documents disponibles

Texte(s) principal(aux) Textes connexe(s)
Texte(s) princip(al)(aux) Texte(s) princip(al)(aux) Estonian Andmekogude seadus, RT I 1997, 28, 423        
 
Télécharger le PDF open_in_new
 Andmekogude seadus. 12. märtsil 1997. a. (RT I 1997, 28, 423)

Andmekogude seadus. 12. märtsil 1997. a. (RT I 1997, 28, 423)

1. peatükk.­ Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogu valdamise,

kasutamise ja käsutamise korra ning riigi, kohaliku omavalitsuse ja eraõigusliku isiku

andmekogu pidamise, andmete väljastamise ja andmete kasutamise üldalused.

(14.06.2000 jõust.01.01.2001 ­ RT I 2000, 57, 373)

(2) Seadusega võib ette näha registreid, mis ei ole andmekogud käesoleva seaduse

tähenduses ja millele kohaldatakse käesolevat seadust nendes seadustes sätestatud ulatuses.

(14.06.2000 jõust.01.01.2001 ­ RT I 2000, 57, 373)

(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse

seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117) sätteid, arvestades

käesoleva seaduse erisusi.

(19.06.2002 jõust.01.08.2002 ­ RT I 2002, 61, 375)

§ 2. Mõisted

(1) Andmekogu käesoleva seaduse mõistes on riigi, kohaliku omavalitsuse, avalik­

õigusliku või eraõigusliku isiku peetav korrastatud andmete kogum, mille pidamisel

kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust või mida peetakse käsitsi ja korrastatud vormidel,

mis võimaldavad andmetega lihtsat tutvumist või nende mehhaanilist töötlemist. Käesolev

seadus ei käsitle andmekogusid, mida peetakse:

1) raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588) alusel;

(30.01.2003 jõust.01.03.2003 ­ RT I 2003, 18, 107)

2) teaduslikul, pedagoogilisel ja kodu­uurimislikul eesmärgil, kui neid andmekogusid

kasutatakse ainult sellel otstarbel;

3) organisatsiooni õigusaktidest tulenevate või põhikirjaliste ülesannete täitmisel, kui

neist andmekogudest ei väljastata andmeid muudeks vajadusteks;

(30.01.2003 jõust.01.03.2003 ­ RT I 2003, 18, 107)

4) Statistikaametis riiklike statistiliste vaatluste korraldamise eesmärgil.

(08.04.2004 jõust.28.04.2004 ­ RT I 2004, 30, 204)

(2) Andmeteks käesoleva seaduse mõttes loetakse igasuguseid üksteisest eraldatavaid

informatsiooniühikuid.

(3) Andmete töötlemine käesoleva seaduse tähenduses on andmete kogumine,

salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine, nende kohta päringute teostamine,

nendest väljavõtete tegemine, andmete kasutamine, üleandmine, ühendamine, sulgemine,

kustutamine või hävitamine või mitu eeltoodud toimingut, sõltumata toimingute teostamise

viisist või kasutatavatest vahenditest.

(4) Automatiseeritud andmetöötlus on andmete töötlemine arvuti või arvutisüsteemi ja

andmete töötlemiseks ettenähtud tarkvara abil.

(5) Andmekogu pidamine on andmete töötlemine, andmete töötlemise arvestuse

pidamine, andmete kaitsmine ja nimetatud tegevuste korraldamine.

(6) Andmekogu laiendamine on andmekogusse kogutavate andmete loetelu täiendamine.

(7) Andmete ristkasutus on andmete ülekandmine ühest andmekogust teise või mitmes

andmekogus sisalduvate andmete ühine infotehnoloogiline töötlemine.

§ 3. Andmete töötlemise alused

(30.01.2003 jõust.01.03.2003 ­ RT I 2003, 18, 107)

(1) Eraõiguslikul isikul on õigus koguda tema peetavasse andmekogusse kõiki avalikult

kättesaadavaid või isiku poolt vabatahtlikult andmekogusse kandmiseks esitatavaid andmeid.

Eraõiguslik isik võib nõuda oma klientidelt ainult neid andmeid, mis on otseselt vajalikud

kliendi poolt soovitava toimingu sooritamiseks.

(2) Avalik­õiguslikul isikul on õigus tema peetavasse andmekogusse koguda ainult tema

asutamise seaduses nimetatud ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid.

(3) Riik ja kohalik omavalitsus võivad töödelda nende peetavates andmekogudes oma

seadusekohaste ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid, mille töötlemine on ette nähtud

seadustes või seaduse alusel vastuvõetud õigusaktides.

(30.01.2003 jõust.01.03.2003 ­ RT I 2003, 18, 107)

(4) Andmete kogumisel andmekogusse peab andmekogu omanik arvestama käesolevas

seaduses, isikuandmete kaitse seaduses (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000,

50, 317; 91, 597; 104, 685; 2001, 50, 283; 2002, 61, 375; 63, 387), riigisaladuse seaduses (RT

I 1994, 45, 720; 1996, 42, 809), muudes seadustes ja nende alusel vastuvõetud õigusaktides

sätestatud piiranguid ja seaduses ettenähtud juhul saama andmete kogumiseks loa

andmekaitse järelevalveasutuselt.

§ 4. Andmekogu omanik

Andmekogu omanikuks võib olla eraõiguslik isik, avalik­õiguslik isik, riik või kohalik

omavalitsus.

§ 5. Andmekogu asutamine

(1) Eraõiguslik isik ja avalik­õiguslik isik peavad seaduses sätestatud juhtudel

andmekogu asutamiseks taotlema loa andmekaitse järelevalveasutuselt.

(2) Riik ja kohalik omavalitsusüksus asutavad andmekogu käesolevas seaduses

ettenähtud korras.

§ 6. Vastutav ja volitatud töötleja

(1) Andmekogu vastutavaks töötlejaks on andmekogu omanik. Riigi või kohaliku

omavalitsuse andmekogu vastutava töötleja õiguste teostaja määratakse seaduses või seaduse

alusel vastuvõetud õigusaktis sätestatud korras.

(2) Volitatud töötleja on isik, kes peab andmekogu või töötleb andmeid andmekogu

vastutava töötleja tellimusel.

§ 7. Vastutava ja volitatud töötleja kohustused andmekogu pidamisel

(1) Vastutav töötleja on kohustatud tagama andmekogu pidamise ja selles sisalduvate

andmete töötlemise täies vastavuses seaduse ja seaduse alusel vastuvõetud õigusaktidega.

(2) Volitatud töötleja on kohustatud täitma kõiki temale andmekogu vastutava töötleja

poolt antud ülesandeid andmekogu pidamisel ja andmete töötlemisel täies vastavuses seaduse

ja seaduse alusel vastuvõetud õigusaktidega ning neid järgides sõlmitud lepingutega.

Volitatud töötleja võib teostada andmekogus säilitatavate andmete töötlust ainult juhul, kui ta

on saanud selleks otsese käsu andmekogu vastutavalt töötlejalt või ta täidab seaduse, muu

õigusakti või andmekogu vastutava töötlejaga sõlmitud lepinguga talle pandud ülesandeid.

(3) Volitatud töötleja peab hoolitsema selle eest, et andmekogu oleks halduslike,

füüsiliste ning tark­ ja riistvaraliste meetmetega asjakohaselt kaitstud loata töötluse,

sealhulgas kasutamise, hävitamise ning muutmise eest.

(4) Volitatud töötleja peab tagama andmekogu kaitsmise abinõud selliselt, et oleks

välditud:

1) kõrvaliste isikute juurdepääs andmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;

2) andmekandjate omavoliline lugemine, kopeerimine või kustutamine;

3) andmete omavoliline salvestamine ja nende muutmine või kustutamine;

4) andmetöötlussüsteemi omavoliline kasutamine andmete ülekandmiseks

andmesidevahendite abil;

5) andmesaajate juurdepääs neile mittelubatud (väljaandmiseks ja kasutamiseks

mitteettenähtud) andmetele;

6) andmete töötlemine mittesihipäraselt (mitte tööülesande kohaselt);

7) andmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel

andmete omavoliline lugemine, kopeerimine, muutmine ning kustutamine.

(5) Andmekogu volitatud töötleja on kohustatud koostama ja pidama andmete töötlemisel

kasutatavate vahendite loetelu ja dokumentatsiooni ning andmete töötlemise arvestust.

(6) Andmete töötlemises ja väljastamises osalevad isikud on kohustatud hoidma saladuses

neile tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid, mida pole antud avalikuks

kasutamiseks. See kohustus jätkub pärast töösuhte lõppemist.

§ 8. Vastutava ja volitatud töötleja vastutus andmekogu pidamisel

(1) Andmekogu vastutav töötleja vastutab kõigi andmekogu pidamisel toimunud

õiguserikkumiste eest, välja arvatud juhul, kui tema poolt seaduse või muu õigusakti täpseks

täitmiseks antud korraldused on jäetud täitmata või on täidetud pahatahtlikult või on volitatud

töötleja rikkunud vastutava töötlejaga sõlmitud lepingut ja vastutav töötleja on alustanud ise

menetlust või pöördunud vastavasisulise avaldusega pädeva organi poole õiguserikkuja

vastutusele võtmiseks seaduses ettenähtud korras.

(2) Volitatud töötleja vastutab ainult nende rikkumiste eest, mis on seotud tema

lepinguliste ülesannete täitmisega, või ta enda lepinguvälise seadusvastase tegevuse eest.

§ 9. Andmekogu asutamise ja kasutuselevõtmise dokumentidega tutvumine

Andmekogu vastutava töötleja ja andmekogu volitatud töötleja juures peab olema võimalik

tutvuda andmekogu asutamise ja muude andmekogu kohta käivate dokumentidega.

§ 10. Andmekogus olevate andmetega tutvumine ja neist ärakirjade saamine

(1) Eraõiguslikule isikule kuuluvas andmekogus olevate andmetega tutvumiseks loa

andmise või sellest keeldumise ja andmetest ärakirjade väljastamise otsustab andmekogu

omanik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudes peetavad andmed on avalikud ning igal

Eesti kodanikul on õigus nendega seaduses sätestatud korras tutvuda ja neist ärakirju saada,

välja arvatud juhul, kui seadusega on andmetega tutvumine või andmete väljastamine

keelatud või need on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks. Kui seadus ei sätesta

teisiti, siis on käesolevas lõikes nimetatud õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival

välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.

(3) Seaduses sätestatud juhtudel on riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogus olevate

andmetega tutvumine, andmete väljastamine ja neist ärakirjade saamine tasuline.

§ 11. Isiku õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega

Igal isikul on õigus tutvuda tema kohta andmekogusse kogutud andmetega, kui seda õigust ei

ole piiratud seadusega.

§ 111. Piirangud julgeolekuasutust puudutavate andmete kajastamisel riigi andmekogudes

(1) Julgeolekuasutust puudutavaid riigisaladuseks tunnistatud või ametialaseks

kasutamiseks ettenähtud andmeid kajastatakse üksnes julgeolekuasutuste andmekogudes.

(2) Julgeolekuasutust puudutavate muude andmete kajastamisel riigi andmekogudes võib

vajaduse korral kasutada variandmeid.

(3) Variandmete kasutamine toimub julgeolekuasutuse juhi salajase käskkirja alusel,

milles näidatakse ära julgeolekuasutust puudutavad tegelikud andmed ja nende kajastamisel

riigi andmekogudes kasutatavad variandmed.

(20.12.2000 jõust.01.03.2001 ­ RT I 2001, 7, 17)

§ 12. Andmete ristkasutus

(1) Riigi või kohaliku omavalitsuse eri andmekogudes säilitatavate andmete ristkasutus

on lubatud ainult seaduses või seaduse alusel vastuvõetud õigusaktis sätestatud juhtudel ja

ainult riigile või kohalikule omavalitsusüksusele seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(2) (Kehtetu ­ 12.02.2003 jõust.01.10.2003 ­ RT I 2003, 26, 158)

§ 13. Andmekogude laiendamine ja ühendamine

(1) Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude laiendamine või nende ühendamine on

lubatud ainult seaduses sätestatud alustel ja korras, kusjuures see peab toimuma riigile ja

kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesandeid arvestades.

(2) Delikaatseid isikuandmeid sisaldava andmekogu laiendamiseks või ühendamiseks

teise andmekoguga on vaja andmekaitse järelevalveasutuse luba.

§ 14. Andmekogu pidamine volitatud töötleja poolt halduslepingu alusel

(19.06.2002 jõust.01.08.2002 ­ RT I 2002, 61, 375)

(1) Kui riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu volitatud töötlejaks on andmekogu

asutamise õigusaktis määratud eraõiguslik isik, peetakse andmekogu halduslepingu alusel.

(30.01.2003 jõust.01.03.2003 ­ RT I 2003, 18, 107)

(2) Riigi põhiregistri ja riikliku registri pidamise haldusleping sõlmitakse kuni neljaks

aastaks.

(30.01.2003 jõust.01.03.2003 ­ RT I 2003, 18, 107)

(3) Riigiasutuse andmekogu ja kohaliku omavalitsuse registri või muu andmekogu

pidamise haldusleping sõlmitakse kuni kolmeks aastaks.

(30.01.2003 jõust.01.03.2003 ­ RT I 2003, 18, 107)

§ 15. Andmekogu andmete töötlemise vahendite dokumenteerimine

Andmete töötlemisel kasutatavate vahendite loetelu peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) seadme nimetus, tüüp, number ning selle seadme valmistanud ettevõtte nimi;

2) kasutatava tarkvara nimetus, litsentsi number ning selle valmistanud ettevõtte nimi;

3) kasutatava tarkvara dokumentide asukoht.

§ 16. Andmekogude riiklik register

(1) Vabariigi Valitsus asutab riigi ja kohalike omavalitsuste andmekogude riikliku registri

nimetusega «Andmekogude riiklik register».

(30.01.2003 jõust.01.03.2003 ­ RT I 2003, 18, 107)

(2) Andmekogude riiklikus registris on andmed järgmiste riigi ja kohalike omavalitsuste

andmekogude kohta:

1) riigi põhiregistrid ja nendega andmete vahetamises osalevad andmekogud;

2) riiklikud registrid;

3) Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnustega riigiasutuste muud andmekogud ja

kohalike omavalitsuste andmekogud.

(3) Andmekogude riikliku registri vastutavaks töötlejaks määratud valitsusasutus annab

Vabariigi Valitsuse ja valitsusasutuste poolt asutatavate andmekogude asutamise dokumentide

projektide kohta arvamuse.

(4) Andmekogude riikliku registri vastutaval töötlejal on õigus teha Vabariigi Valitsusele

ja andmekogude vastutavatele töötlejatele ning riigi infosüsteemide alaseid töid

koordineerivale asutusele sarnaste ja teineteist sisuliselt kordavate andmekogude pidamise

vältimiseks ettepanekuid andmekogu laiendamiseks, ühendamiseks või likvideerimiseks,

andmete ristkasutuseks, andmetöötluse või andmehõive korrastamiseks.

§ 17. Järelevalve teostamine andmekogude üle

(1) Järelevalvet andmekogude pidamise seaduslikkuse üle teostab andmekaitse

järelevalveasutus. Andmekaitse järelevalveasutuse ülesanded, õigused ja kohustused on

sätestatud isikuandmete kaitse seaduses, käesolevas seaduses ning muudes seadustes.

(2) (Kehtetu ­ 30.01.2003 jõust.01.03.2003 ­ RT I 2003, 18, 107)

2. peatükk.­ Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogud

1. osa.­ Üldsätted

§ 18. Riigi andmekogu mõiste ja liigid

(1) Riigi andmekogu on käesolevas seaduses sätestatud korras asutatud ja riigi omandis

olev andmekogu.

(2) Riigi andmekogude liigid on:

1) riigi põhiregister;

2) riiklik register;

3) riigiasutuste peetavad muud andmekogud.

§ 19. Kohaliku omavalitsuse andmekogu mõiste ja liigid

(1) Kohaliku omavalitsuse andmekogu on käesolevas seaduses sätestatud korras asutatud

ja kohaliku omavalitsuse omandis olev andmekogu.

(2) Kohaliku omavalitsuse andmekogud jagunevad järgmiselt:

1) kohaliku omavalitsuse registrid;

2) kohaliku omavalitsuse muud andmekogud.

(3) Mitu kohalikku omavalitsust võivad pidada oma ülesannete täitmiseks vajalikku ühist

andmekogu.

§ 20. Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamise viisid ja ülesehituse printsiibid

(1) Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogusid peetakse infotehnoloogiliste

andmebaasidena. Andmekogu pidamisel tuleb andmed klassifitseerida ja kodeerida vastavalt

riiklikele klassifikaatoritele ja standarditele.

(2) Tulenevalt andmekogu eesmärgist ja selle pidamise otstarbekusest võib riigi ja

kohaliku omavalitsuse andmekogusid pidada ka:

1) kartoteekide või kanderaamatutena;

2) andmekogu toimikute või objekti toimikutena;

3) heli­, pildi­ või esemekoguna;

4) muul andmekogu asutavas õigusaktis määratud viisil.

(3) Andmekogu ülesehitus määratakse teda asutava õigusaktiga, lähtudes andmekogu

koostamise eesmärgist ja kasutamise lihtsusest.

(4) Riigiasutustel on keelatud pidada sarnaseid ja teineteist sisuliselt kordavaid

andmekogusid.

§ 21. Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutav töötleja ja volitatud töötleja

(1) Riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutav töötleja on andmekogu omaniku

esindaja, kes vastutab andmekogu pidamise seaduslikkuse eest, korraldab andmekogu ja tema

osade projekteerimiseks ja kasutuselevõtmiseks vajalike tööde läbiviimise ja vastuvõtmise,

juhib andmekogu pidamist, teostab andmekogu pidamise üle järelevalvet ning lahendab

seaduses sätestatud ulatuses ja korras vaidlusi andmekogu pidamisel tekkinud küsimustes.

(2) Riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu volitatud töötleja on käesoleva seaduse

või muu õigusakti alusel määratud või andmekogu vastutava töötlejaga sõlmitud lepingu

alusel tegutsev riigi­ või kohaliku omavalitsuse asutus või isik, kes teostab õigusaktis või

lepingus ja õigusaktis ettenähtud ulatuses andmete töötlemist.

(3) Andmekogu vastutav töötleja annab andmekogu volitatud töötlejale ülesandeid ja

juhendeid andmekogu pidamise ja töötlemisega seotud asjades ning teostab kontrolli volitatud

töötleja tegevuse üle andmekogu pidamisel.

§ 211. Juurdepääs riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogus peetavatele andmetele

(1) Igaühel on õigus saada riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogust andmeid, millele

juurdepääs ei ole seadusega piiratud.

(2) Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogu volitatud töötleja on kohustatud isiku

nõudel andmed väljastama sellekohase taotluse saamisest alates viie tööpäeva jooksul, kui

seadusega ei ole sätestatud teist tähtaega.

(3) Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogust või andmekogu kohta ei väljastata

andmeid, mis käsitlevad andmekaitset ja andmete tehnilist töötlemist. Sellistele andmetele on

juurdepääsuõigus üksnes andmete töötlejal ja andmekogu pidamise järele valvaval isikul või

uurimisorganil.

(4) Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogus töödeldavatele andmetele tagatakse

juurdepääs avaliku teabe seaduses sätestatud korras, viisil, tingimustel ja tähtaegadel, kui

seadusega ei ole sätestatud teistsugust korda, viisi, muid tingimusi või tähtaegu. Juurdepääs

isikuandmetele võimaldatakse kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe

seadusega.

(5) Avalikkusele olulist teavet sisaldavale andmekogule peab olema võimalik juurde

pääseda üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu. Andmekogud või nende osad, mis tuleb sel

viisil avalikustada, sätestatakse andmekogude asutamise aluseks olevas seaduses või muus

õigusaktis.

(15.11.2000 jõust.01.01.2001 ­ RT I 2000, 92, 597)

§ 22. Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekoguga seotud kulude katmine

(1) Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogu pidamiseks vajalikud kulud sisaldavad

andmekogu asutamise, kasutuselevõtmise, pidamise ja arendamisega, andmete kogumise,

registreerimise, töötlemise ja väljastamisega seotud kulusid.

(2) Riigi andmekogude pidamiseks vajalikud kulud kaetakse riigieelarvest ja

andmekogude pidamisel osutatavate teenuste eest võetavate tasude arvel, kui tasuliste teenuste

osutamine on sätestatud seadusega.

(30.05.2000 jõust.01.08.2000 ­ RT I 2000, 50, 317)

(3) (Kehtetu ­ 30.01.2003 jõust.01.03.2003 ­ RT I 2003, 18, 107)

(3 1 ) Kui andmekogu pidamisel on seadusega sätestatud tasuliste teenuste osutamine,

esitatakse andmekogu pidamise eelarve koostamisel andmed vastavate tasude suuruse ja

laekumise kohta eelmisel eelarveaastal.

(30.05.2000 jõust.01.08.2000 ­ RT I 2000, 50, 317)

(4) Kohaliku omavalitsuse andmekogudega seotud kulud kaetakse kohalikust eelarvest.

§ 23. Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude laiendamine ja ühendamine

Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude laiendamine või ühendamine võib toimuda

ainult seaduses ettenähtud juhtudel ja andmekaitse järelevalveasutuse loal, kui:

1) laiendamine või ühendamine on vajalik riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele

pandud ülesannete otstarbekamaks täitmiseks ja laiendatud või ühendatud andmekogus

sisalduvad andmed ei riku isikuandmete kaitse seaduse ja muude seadustega sätestatud

piiranguid või

2) riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele on seadusega pandud uusi ülesandeid,

mille nõuetekohane täitmine toob kaasa vajaduse olemasolevat andmekogu laiendada või

ühendada see mõne teise olemasoleva andmekoguga.

§ 24. Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogu likvideerimine

(1) Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogu likvideerimise otsustab seaduses sätestatud

korras andmekogu asutaja.

(2) (Kehtetu ­ 30.01.2003 jõust.01.03.2003 ­ RT I 2003, 18, 107)

2. osa.­ Riigi põhiregistrid

§ 25. Riigi põhiregistri mõiste

(1) Riigi põhiregister on seadusega asutatud avalikuks kasutamiseks määratud

andmekogu, mida peetakse üldistes huvides riigi kõige olulisemate ülesannete täitmiseks.

(2) Riigi põhiregistreid peetakse:

1) riigi rahvastiku (elanikud),

2) riigis registreeritud juriidiliste isikute,

3) kinnisvara,

4) (Kehtetu ­ 30.01.2003 jõust.01.03.2003 ­ RT I 2003, 18, 107)

5) riigivara,

6) muude seadusega määratud oluliste objektide kohta.

§ 26. Riigi põhiregistri asutamine

(1) Riigi põhiregister asutatakse tema kohta käiva seadusega või antakse mõne muu

seadusega loodud registrile riigi põhiregistri staatus.

(2) Riigi põhiregistrit käsitlevas seaduses sätestatakse:

1) registri asutamise ja kasutuselevõtmise eesmärk;

2) registri ametlik nimi ning selle kuuluvus põhiregistrite hulka;

3) registri vastutav töötleja – ministeerium (minister) või Riigikantselei;

(30.05.2000 jõust.01.08.2000 ­ RT I 2000, 50, 317; 24.01.2001 jõust.23.02.2001 ­ RT I 2001,

17, 77)

4) registri volitatud töötlejate määramise kord;

(30.05.2000 jõust.01.08.2000 ­ RT I 2000, 50, 317)

5) registri ülesehitus ja registri pidamise organisatsiooniline struktuur, volitatud

töötlejate õigused ja kohustused;

6) registri objekt, registriandmete koosseis, registri objekti kohta registrisse kantavad

andmed, registrisse kantud andmete õiguslik tähendus, andmete registris säilitamise tähtaeg ja

juhud, mil on lubatud registrisse kantud andmete ristkasutus;

(30.05.2000 jõust.01.08.2000 ­ RT I 2000, 50, 317)

7) andmete registrisse vastuvõtmise ja registrist väljastamise üle arvestuse pidamise

kord;

8) andmete esitaja ja tema poolt andmete registrisse üleandmise kord ja tähtajad ning

andmete õigeaegse esitamata jätmise või teadlikult valeandmete esitamise korral tema suhtes

kohaldatavad sanktsioonid;

9) registrile esitatud andmete registreerimise aluseks olevate alusdokumentide loetelu,

juhul kui see ei ole sätestatud muus seaduses;

10) registriandmetele juurdepääsu õigus ja kord;

(30.05.2000 jõust.01.08.2000 ­ RT I 2000, 50, 317)

11) andmete, millele on tulenevalt isikuandmete kaitse seadusest, riigisaladuse seadusest

ja muudest seadustest kehtestatud juurdepääsupiirangud, loetelu ning vastavate

juurdepääsupiirangute kehtestamise ja juurdepääsupiirangutega andmetele juurdepääsu

võimaldamise kord;

(30.05.2000 jõust.01.08.2000 ­ RT I 2000, 50, 317)

12) ebaõigete andmete parandamise ja sellest informeerimise kord;

13) andmetele juurdepääsu sulgemise tingimused ja kord;

14) registrist andmete saamise eest tasumise kord ning andmeid tasuta saavate isikute ja

asutuste loetelu;

15) registri pidamise finantseerimise kord;

16) registri laiendamise, teise registriga ühendamise ja likvideerimise alused ja kord.

(3) Seaduses võib sätestada ka teisi riigi põhiregistri kohta käivaid tingimusi.

§ 27. Riigi põhiregistri vastutav töötleja

(1) Riigi põhiregistri vastutavaks töötlejaks määratakse üks ministeeriumidest

(ministritest) või Riigikantselei.

(24.01.2001 jõust.23.02.2001 ­ RT I 2001, 17, 77)

(2) Registri pidamise täpsemaks korraldamiseks on Vabariigi Valitsusel ja vastutaval

töötlejal õigus anda (seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses) välja õigusakte.

§ 28. Riigi põhiregistri volitatud töötleja

(1) Riigi põhiregistri volitatud töötlejaks võib olla:

1) riigiasutus;

2) avatud pakkumismenetluse teel korraldatud riigihanke eduka pakkumise esitanud isik.

(2) Riigiasutuse määrab riigi põhiregistri volitatud töötlejaks vastutava töötleja

ettepanekul Vabariigi Valitsus, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

(30.01.2003 jõust.01.03.2003 ­ RT I 2003, 18, 107)

§ 29. Põhiregistri laiendamine ja ühendamine

Riigi põhiregistri laiendamine või sellega muu andmekogu ühendamine toimub põhiregistri

kohta käiva seaduse vastavasisulise muutmise teel.

§ 30. Põhiregistri likvideerimine

Riigi põhiregistri võib likvideerida ainult seaduses sätestatud juhtudel eraldi seaduse alusel.

3. osa.­ Riiklikud registrid

§ 31. Riikliku registri mõiste

Riiklik register käesoleva seaduse mõistes on Vabariigi Valitsuse poolt seaduse või

välislepingu alusel asutatud ühe või mitme ministeeriumi või Riigikantselei seadusekohaste

ülesannete täitmiseks vajalik andmekogu.

(25.03.98 jõust.01.05.98 ­ RT I 1998, 36/37, 552)

§ 32. Riikliku registri asutamine

(1) Riikliku registri asutab Vabariigi Valitsus määrusega.

(2) Riikliku registri asutamise ettepaneku Vabariigi Valitsusele teeb minister, kelle

valitsemisala ülesannete täitmiseks on register vajalik.

(3) Minister esitab riikliku registri asutamise ettepaneku Vabariigi Valitsuse määruse

eelnõuna koos seletuskirja ja riikliku registri põhimääruse eelnõuga.

(4) Juhul kui asutatav riiklik register hõlmab mitme ministeeriumi valitsemisala, esitab

minister ettepaneku riikliku registri asutamiseks kooskõlastatult vastavate ministritega.

(5) Riikliku registri asutamise kohta annab arvamuse riigi infosüsteemide alaseid töid

koordineeriv asutus, andmekaitse järelevalveasutus, Statistikaamet ja andmekogude riikliku

registri vastutav töötleja.

(30.01.2003 jõust.01.03.2003 ­ RT I 2003, 18, 107)

§ 33. Riikliku registri asutamise ettepanekule lisatav seletuskiri

Riikliku registri asutamise ettepanekule lisatavas seletuskirjas peab sisalduma:

1) registri asutamise ja kasutuselevõtmise eesmärk;

2) registriobjekt ja selle andmete koosseis;

3) andmeandjate loetelu – füüsilised ja juriidilised isikud, kohaliku omavalitsuse organid

ja asutused ning riigiasutused, kellel on registrisse andmete andmise kohustus;

4) andmesaajate loetelu – füüsilised ja juriidilised isikud, kohaliku omavalitsuse organid

ja asutused ning riigiasutused, kellel on registrist andmete saamise õigus;

5) registri projekteerimiseks ja kasutuselevõtmiseks vajalike tööde eelarve;

6) registri pidamise kulude arvestus;

7) ettepanek registri vastutava töötleja ja volitatud töötleja kohta.

§ 34. Riikliku registri asutamise määrus

(1) Riikliku registri asutamise määruses peab sisalduma:

1) registri nimi;

2) registri asutamise aluseks olev õigusakt;

3) registri projekteerimiseks ja kasutuselevõtmiseks vajalike tööde tegemise tähtajad,

nende tööde finantseerimise maht ja allikad;

4) registri vastutav töötleja – ministeerium või muu valitsusasutus, kelle juhtimisel

registrit peetakse ja kes samaaegselt võib olla volitatud töötleja;

5) registri volitatud töötleja(te) nimi (nimed) või nimetus(ed).

(30.01.2003 jõust.01.03.2003 ­ RT I 2003, 18, 107)

(2) Riikliku registri asutamise määrusega kinnitatakse riikliku registri pidamise

põhimäärus.

§ 35. Riikliku registri pidamise põhimäärus

Riikliku registri pidamise põhimääruses sätestatakse:

1) registri asutamise ja kasutuselevõtmise eesmärk;

2) registri ametlik nimi;

3) registri ülesehitus ja registri pidamise organisatsiooniline struktuur, andmete

töötlemise kord eri tasanditel, andmete vahetamine ja võrdlemine eri tasandite vahel;

4) registrisse kantavad andmed ja nende õiguslik režiim;

5) registriandmete esitaja;

6) registrisse andmete esitaja poolt kogutud andmete registreerimise aluseks olevate

alusdokumentide loetelu, kui see ei ole sätestatud muus seaduses;

7) andmete registrisse üleandmise kord ja tähtajad;

8) registrist andmete väljastamise kord ja viis ning registrist andmete saamiseks

õigustatud isikute ring;

(30.01.2003 jõust.01.03.2003 ­ RT I 2003, 18, 107)

9) isikud, kellel on õigus saada andmeid tasuta ning registrist andmete saamise eest

tasumise kord;

10) andmete registrist väljastamise kord;

11) vastavalt seadusele piiratult kättesaadavate andmete ja salastatavate andmete loetelu

ning nendega tutvumise kord;

12) andmetele juurdepääsu sulgemise tingimused ja kord;

13) ebaõigete andmete parandamise ja sellest informeerimise kord;

14) andmete registrisse vastuvõtmise ja registrist väljastamise üle arvestuse pidamise

kord;

15) registri pidamise üle järelevalvet teostama õigustatud isikud ja järelevalve teostamise

kord;

16) registri pidamise finantseerimise kord;

17) registri likvideerimise kord.

§ 36. Riikliku registri laiendamine

Riikliku registri laiendamine toimub seaduses sätestatud aluste olemasolul riikliku registri

pidamise põhimääruses vastavasisuliste muudatuste tegemise järel.

§ 37. Riikliku registri likvideerimine

(1) Riikliku registri likvideerimise otsustab Vabariigi Valitsus.

(2) Registri likvideerimisel otsustab Vabariigi Valitsus andmete üleandmise teise

registrisse, riiklikku arhiivi või nende kuulumise hävitamisele ja üleandmise või hävitamise

tähtaja.

(3) Andmete üleandmine toimub volitatud töötleja poolt vastutava töötleja vastutusel ning

riikliku andmekaitse järelevalveasutuse volitatud ametiisiku ja riiklike infosüsteemide alaseid

töid koordineeriva asutuse volitatud ametiisiku juuresolekul. Andmete üleandmisel või

hävitamisel koostatakse vastav akt.

4. osa.­ Riigiasutuse muud andmekogud

§ 38. Riigiasutuse andmekogu

Riigiasutuse andmekogu käesoleva seaduse mõistes on riigiasutusele seaduse või muu

õigusaktiga pandud ülesannete täitmiseks või riigiasutuse töö korraldamise tagamiseks vajalik

andmekogu.

§ 39. Riigiasutuse andmekogu asutamine

(1) Riigiasutusele seaduse või muu õigusaktiga pandud ülesannete täitmiseks vajaliku

andmekogu asutamise otsustab riigiasutuse juht.

(2) Riigiasutuse andmekogu asutab riigiasutuse juht või tema poolt volitatud ametiisik.

§ 40. Riigiasutuse andmekogu asutamise kord

(1) Andmekogu asutamise õigusaktis määrab asutaja kindlaks:

1) andmekogu asutamise ja kasutuselevõtmise eesmärgi;

2) andmekogu nime;

3) andmekogu ülesehituse;

4) andmekogu vastutava ja volitatud töötleja;

5) andmekogusse kantavad andmed;

6) (Kehtetu ­ 15.11.2000 jõust.01.01.2001 ­ RT I 2000, 92, 597)

7) vastavalt riigisaladuse seadusele ja isikuandmete kaitse seadusele avalikuks

kasutamiseks mitteettenähtud andmete loetelu;

8) andmekogu pidamise üle järelevalve teostamise korra.

(2) Andmekogu asutamisest informeeritakse kirjalikult andmekaitse järelevalveasutust.

(30.01.2003 jõust.01.03.2003 ­ RT I 2003, 18, 107)

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogu asutamise õigusakti kohta

annavad arvamuse andmekogude riikliku registri vastutav töötleja ja Statistikaamet.

(30.01.2003 jõust.01.03.2003 ­ RT I 2003, 18, 107)

§ 41. Riigiasutuse andmekogu likvideerimine

(1) Andmekogu likvideerimise otsustab andmekogu asutaja.

(2) Andmekogu likvideerimisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse,

riiklikku või riigiasutuse arhiivi või nende kuulumine hävitamisele ja üleandmise või

hävitamise tähtaeg.

(3) Andmete üleandmine toimub andmekogu volitatud töötleja poolt andmekogu

vastutava töötleja vastutusel ja riikliku andmekaitse järelevalveasutuse volitatud ametiisiku

juuresolekul. Andmete üleandmisel või hävitamisel koostatakse vastav akt.

5. osa.­ Kohaliku omavalitsuse andmekogud

§ 42. Kohaliku omavalitsuse register

Kohaliku omavalitsuse register käesoleva seaduse mõistes on kohalikule omavalitsusele

seaduse või muu õigusaktiga pandud ülesannete täitmiseks või kohaliku omavalitsuse töö

korraldamise tagamiseks vajalik register.

§ 43. Kohaliku omavalitsuse registri asutamine

(1) Kohaliku omavalitsuse registri asutab kohaliku omavalitsuse volikogu käesoleva

seaduse alusel ja kohaliku omavalitsuse kehtestatud korras.

(2) Kohaliku omavalitsuse registri asutamise aluseks on seadus või kohaliku omavalitsuse

volikogu otsus.

(3) Mitme kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks ühiselt peetav register asutatakse

vastavate volikogude otsusega ning informeeritakse sellest kirjalikult vastavaid maavanemaid

ja andmekaitse järelevalveasutust.

(30.01.2003 jõust.01.03.2003 ­ RT I 2003, 18, 107)

(4) Kohaliku omavalitsuse registri asutamise ettepanekule lisatavas seletuskirjas peab

sisalduma:

1) registri asutamise ja kasutuselevõtmise eesmärk;

2) registrisse kogutavate andmete loetelu;

3) andmete esitajate loetelu – kes ja milliseid andmeid on kohaliku omavalitsuse

volikogu otsuse või muu õigusaktiga kohustatud registrisse andma;

4) tasuta andmesaajate loetelu – kellel ja milliseid andmeid on õigus õigusaktide alusel

saada;

5) registri kasutuselevõtmiseks vajalike tööde eelarve;

6) registri pidamise kulude arvestus;

7) ettepanek registri volitatud töötlejate kohta.

(5) Registri asutaja määrab:

1) registri nime;

2) registri vastutava töötleja – kohaliku omavalitsuse organi, kelle juhtimisel andmekogu

peetakse ja kes samaaegselt võib olla andmekogu pidaja;

3) registri volitatud töötleja(d);

4) registri kasutuselevõtmiseks vajalike tööde tegemise tähtajad, nende tööde

finantseerimise mahu ja allikad;

5) registri pidamise põhimääruse esitamise tähtaja.

(6) Andmekogu asutamise dokumentidele annab arvamuse andmekogude riikliku registri

vastutav töötleja.

§ 44. Kohaliku omavalitsuse registri pidamise põhimäärus

(1) Kohaliku omavalitsuse registri pidamise põhimääruse kinnitab volikogu ja selles

sätestatakse:

1) registri asutamise ja kasutuselevõtmise eesmärk;

2) registri ametlik nimi;

3) registri ülesehitus ja registri pidamise organisatsiooniline struktuur, andmete

töötlemise kord eri tasanditel, andmete vahetamine ja võrdlemine eri tasandite vahel;

4) registrisse kantavad andmed ja nende õiguslik režiim;

5) registriandmete esitaja;

6) registrisse andmete esitaja kogutud andmete registreerimise aluseks olevate

alusdokumentide loetelu, kui see ei ole sätestatud muus seaduses;

7) andmete registrisse üleandmise kord ja tähtajad;

8) (Kehtetu ­ 15.11.2000 jõust.01.01.2001 ­ RT I 2000, 92, 597)

9) isikud, kellel on õigus saada andmeid tasuta ning registrist andmete saamise eest

tasumise kord;

10) andmete registrist väljastamise kord;

11) vastavalt seadusele piiratult kättesaadavate andmete ja salastatavate andmete loetelu

ning nendega tutvumise kord;

12) andmetele juurdepääsu sulgemise tingimused ja kord;

13) ebaõigete andmete parandamise ja sellest informeerimise kord;

14) andmete registrisse vastuvõtmise ja registrist väljastamise üle arvestuse pidamise

kord;

15) registri pidamise üle järelevalvet teostama õigustatud isikud ja järelevalve teostamise

kord;

16) registri pidamise finantseerimise kord;

17) registri likvideerimise kord.

§ 45. Kohaliku omavalitsuse muu andmekogu

Kohaliku omavalitsuse andmekogu käesoleva seaduse mõistes on kohalikule omavalitsusele

seaduse või muu õigusaktiga pandud ülesannete täitmiseks või töö korraldamise tagamiseks

vajalik andmekogu.

§ 46. Kohaliku omavalitsuse andmekogu asutamine

(1) Kohalikule omavalitsusele seaduse või muu õigusaktiga pandud ülesannete täitmiseks

vajaliku andmekogu asutamise otsustab kohaliku omavalitsusasutuse juht.

(2) Kohaliku omavalitsuse andmekogu asutab kohaliku omavalitsusasutuse juht või tema

poolt volitatud ametiisik.

§ 47. Kohaliku omavalitsuse andmekogu asutamise kord

(1) Andmekogu asutamise õigusaktis määrab asutaja kindlaks:

1) andmekogu asutamise ja kasutuselevõtmise eesmärgi;

2) andmekogu nime;

3) andmekogu ülesehituse;

4) andmekogu vastutava ja volitatud töötleja;

5) andmekogusse kantavad andmed;

6) (Kehtetu ­ 15.11.2000 jõust.01.01.2001 ­ RT I 2000, 92, 597)

7) vastavalt riigisaladuse seadusele ja isikuandmete kaitse seadusele avalikuks

kasutamiseks mitteettenähtud andmete loetelu;

8) andmekogu pidamise üle järelevalve teostamise korra.

(2) Andmekogu asutamisest informeeritakse kirjalikult andmekaitse järelevalveasutust.

(30.01.2003 jõust.01.03.2003 ­ RT I 2003, 18, 107)

§ 48. Kohaliku omavalitsuse andmekogu likvideerimine

(1) Andmekogu likvideerimise otsustab andmekogu asutaja.

(2) Andmekogu likvideerimisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse,

riiklikku või kohaliku omavalitsuse arhiivi või nende kuulumine hävitamisele ja üleandmise

või hävitamise tähtaeg.

(3) Andmete üleandmine toimub andmekogu volitatud töötleja poolt andmekogu

vastutava töötleja vastutusel ja isikuandmete korral riikliku andmekaitse järelevalveasutuse

volitatud ametiisiku juuresolekul. Andmete üleandmisel või hävitamisel koostatakse vastav

akt.

3. peatükk.­ Järelevalve andmekogude pidamise üle

§ 49. Andmekaitse järelevalveasutus

Andmekaitsealast järelevalvet teostab isikuandmete kaitse seaduse § 34 alusel määratud

riigiasutus.

§ 50. Andmekaitse järelevalveasutuse õigused

Andmekaitse järelevalveasutusel on lisaks isikuandmete kaitse seaduses sätestatud õigustele

õigus igal ajal kontrollida riigi ja kohalike omavalitsuste andmekogude pidamise vastavust

seadustele ja muudele õigusaktidele, anda seaduses sätestatud juhtudel lubasid andmete

töötlemiseks ja ristkasutuseks, andmekogude ühendamiseks, laiendamiseks ja

likvideerimiseks, lahendada andmete töötlemisel tekkivaid vaidlusi ning määrata seaduses

sätestatud korras karistusi andmete ebaseadusliku töötlemise ja andmekogude pidamise korra

rikkumise puhul.

§ 51. Vaide esitamine

Vastutava või volitatud töötleja haldusakti või toimingu peale võib esitada vaide andmekaitse

järelevalveasutusele.

(19.06.2002 jõust.01.08.2002 ­ RT I 2002, 61, 375)

3 1. peatükk. (19.06.2002 jõust.01.09.2002 ­ RT I 2002, 63, 387)

Vastutus

(19.06.2002 jõust.01.09.2002 ­ RT I 2002, 63, 387)

§ 511. Riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogusse andmete esitamata jätmine ja valeandmete esitamine

(1) Riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogusse kohustuslike andmete esitamata

jätmise või valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga

kuni 30 000 krooni.

(19.06.2002 jõust.01.09.2002 ­ RT I 2002, 63, 387)

§ 512. Riigi­ või kohaliku omavalitsuse andmekogu pidamise korra rikkumine

Riigi­ või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutava või volitatud töötleja kohustuste

rikkumise eest andmekogu pidamisel – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(19.06.2002 jõust.01.09.2002 ­ RT I 2002, 63, 387)

§ 513. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §­des 51 1 ja 51

2 sätestatud väärtegudele kohaldatakse

karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90,

601; 2004, 7, 40) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003,

26, 156; 83, 557; 88, 590; 593) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §­des 51 1 ja 51

2 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on

Andmekaitseinspektsioon.

(19.06.2002 jõust.01.09.2002 ­ RT I 2002, 63, 387)

4. peatükk.­ Rakendussätted

§ 52. Varem asutatud riiklike registrite ja andmebaaside vastavusse viimine käesoleva seadusega

(1) Riikliku registri või andmebaasi põhimäärus, mis on vastu võetud enne käesoleva

seaduse jõustumist, tuleb viia vastavusse käesoleva seadusega kahe aasta jooksul pärast

seaduse jõustumist.

(2) Andmekogusse andmete kogumise, andmekogu pidamise ja andmekogust andmete

saamise finantseerimine tuleb viia vastavusse käesoleva seadusega seaduse jõustumisele

järgneval riigieelarve koostamisel.

§ 53. Andmekogude pidamist kindlustavad süsteemid

(1) Andmekogude pidamist kindlustavad süsteemid on:

1) klassifikaatorite süsteem;

2) geodeetiline süsteem;

3) aadressandmete süsteem;

4) infosüsteemide turvameetmete süsteem;

5) infosüsteemide andmevahetuskiht.

(2) Klassifikaator käesoleva seaduse mõistes on riigi või kohaliku omavalitsuse

andmekogus kasutatav ühetüübilisi objekte teatud tunnuse või tunnuste hulga alusel liigitav ja

üheselt identifitseeriv tähistuseeskiri. Klassifikaatorite süsteem koosneb:

1) klassifikaatoritele esitatavatest nõuetest;

2) klassifikaatoritest;

3) klassifikaatorite haldajatest;

4) klassifikaatorite kasutajatest;

5) klassifikaatorite ja nende haldajate loetelust.

(3) Geodeetiline süsteem käesoleva seaduse mõistes koosneb:

1) geodeetilisest referentssüsteemist;

2) tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemist;

3) kõrgussüsteemist;

4) gravimeetrilisest süsteemist.

(4) Aadressandmete süsteem käesoleva seaduse mõistes on ühtsete põhimõtete kogum,

mis tagab aadressobjektide ühest identifitseerimist nii nende asukohas kui erinevates

andmekogudes ning muudab võrreldavaks erineval ajal ja eri põhimõtetel esitatud aadressid.

(5) Infosüsteemide turvameetmete süsteem käesoleva seaduse mõistes koosneb:

1) turvanõuete spetsifitseerimise korrast;

2) andmete organisatsioonilistest, füüsilistest ja infotehnilistest turvameetmetest.

(6) Infosüsteemide andmevahetuskiht käesoleva seaduse mõistes on nõuetele vastav

turvalist internetipõhist andmevahetust võimaldav tehniline ja tehnoloogiline keskkond.

(7) Andmekogude pidamist kindlustavad süsteemid kehtestab Vabariigi Valitsus.

Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 4 sätestatud süsteemide

kehtestamise delegeerida asjaomasele ministrile. Andmekogude pidamist kindlustavate

süsteemide kohta käivate eelnõude kohta annavad arvamuse asjaomased ministeeriumid.

(30.01.2003 jõust.01.03.2003 ­ RT I 2003, 18, 107)

§ 531. Andmekogude pidamist kindlustavate süsteemide kasutamine

Asjaomaste andmekogude pidamist kindlustavate süsteemide kasutamine on kohustuslik kõigi

riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel.

(30.01.2003 jõust.01.01.2004 ­ RT I 2003, 18, 107)

§ 54. (Kehtetu ­ 19.06.2002 jõust.01.09.2002 ­ RT I 2002, 63, 387)

§ 55. (Kehtetu ­ 19.06.2002 jõust.01.09.2002 ­ RT I 2002, 63, 387)

§ 56. (Kehtetu ­ 19.06.2002 jõust.01.09.2002 ­ RT I 2002, 63, 387)

§ 57. Riiklike registrite seaduse kehtetuks tunnistamine

Tunnistatakse kehtetuks Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi riiklike registrite seadus

(ENSV Teataja 1990, 3, 61).

1 RT = Riigi Teataja = State Gazette

2 ENSV Teataja = ESSR Gazette


Législation est abrogé(e) par (1 texte(s)) est abrogé(e) par (1 texte(s))
Aucune donnée disponible

N° WIPO Lex EE075