À propos de la propriété intellectuelle Formation en propriété intellectuelle Respect de la propriété intellectuelle Sensibilisation à la propriété intellectuelle La propriété intellectuelle pour… Propriété intellectuelle et… Propriété intellectuelle et… Information relative aux brevets et à la technologie Information en matière de marques Information en matière de dessins et modèles industriels Information en matière d’indications géographiques Information en matière de protection des obtentions végétales (UPOV) Lois, traités et jugements dans le domaine de la propriété intellectuelle Ressources relatives à la propriété intellectuelle Rapports sur la propriété intellectuelle Protection des brevets Protection des marques Protection des dessins et modèles industriels Protection des indications géographiques Protection des obtentions végétales (UPOV) Règlement extrajudiciaire des litiges Solutions opérationnelles à l’intention des offices de propriété intellectuelle Paiement de services de propriété intellectuelle Décisions et négociations Coopération en matière de développement Appui à l’innovation Partenariats public-privé Outils et services en matière d’intelligence artificielle L’Organisation Travailler avec nous Responsabilité Brevets Marques Dessins et modèles industriels Indications géographiques Droit d’auteur Secrets d’affaires Académie de l’OMPI Ateliers et séminaires Application des droits de propriété intellectuelle WIPO ALERT Sensibilisation Journée mondiale de la propriété intellectuelle Magazine de l’OMPI Études de cas et exemples de réussite Actualités dans le domaine de la propriété intellectuelle Prix de l’OMPI Entreprises Universités Peuples autochtones Instances judiciaires Ressources génétiques, savoirs traditionnels et expressions culturelles traditionnelles Économie Financement Actifs incorporels Égalité des genres Santé mondiale Changement climatique Politique en matière de concurrence Objectifs de développement durable Technologies de pointe Applications mobiles Sport Tourisme PATENTSCOPE Analyse de brevets Classification internationale des brevets Programme ARDI – Recherche pour l’innovation Programme ASPI – Information spécialisée en matière de brevets Base de données mondiale sur les marques Madrid Monitor Base de données Article 6ter Express Classification de Nice Classification de Vienne Base de données mondiale sur les dessins et modèles Bulletin des dessins et modèles internationaux Base de données Hague Express Classification de Locarno Base de données Lisbon Express Base de données mondiale sur les marques relative aux indications géographiques Base de données PLUTO sur les variétés végétales Base de données GENIE Traités administrés par l’OMPI WIPO Lex – lois, traités et jugements en matière de propriété intellectuelle Normes de l’OMPI Statistiques de propriété intellectuelle WIPO Pearl (Terminologie) Publications de l’OMPI Profils nationaux Centre de connaissances de l’OMPI Série de rapports de l’OMPI consacrés aux tendances technologiques Indice mondial de l’innovation Rapport sur la propriété intellectuelle dans le monde PCT – Le système international des brevets ePCT Budapest – Le système international de dépôt des micro-organismes Madrid – Le système international des marques eMadrid Article 6ter (armoiries, drapeaux, emblèmes nationaux) La Haye – Le système international des dessins et modèles industriels eHague Lisbonne – Le système d’enregistrement international des indications géographiques eLisbon UPOV PRISMA UPOV e-PVP Administration UPOV e-PVP DUS Exchange Médiation Arbitrage Procédure d’expertise Litiges relatifs aux noms de domaine Accès centralisé aux résultats de la recherche et de l’examen (WIPO CASE) Service d’accès numérique aux documents de priorité (DAS) WIPO Pay Compte courant auprès de l’OMPI Assemblées de l’OMPI Comités permanents Calendrier des réunions WIPO Webcast Documents officiels de l’OMPI Plan d’action de l’OMPI pour le développement Assistance technique Institutions de formation en matière de propriété intellectuelle Mesures d’appui concernant la COVID-19 Stratégies nationales de propriété intellectuelle Assistance en matière d’élaboration des politiques et de formulation de la législation Pôle de coopération Centres d’appui à la technologie et à l’innovation (CATI) Transfert de technologie Programme d’aide aux inventeurs WIPO GREEN Initiative PAT-INFORMED de l’OMPI Consortium pour des livres accessibles L’OMPI pour les créateurs WIPO Translate Speech-to-Text Assistant de classification États membres Observateurs Directeur général Activités par unité administrative Bureaux extérieurs Avis de vacance d’emploi Achats Résultats et budget Rapports financiers Audit et supervision
Arabic English Spanish French Russian Chinese
Lois Traités Jugements Recherche par ressort juridique

Estonie

EE166

Retour

Eesti lipu seadus (Redaktsiooni jõustumise kp: 14.06.2014)

Eesti lipu seadus (Redaktsiooni jõustumise kp: 14.06.2014)

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 14.06.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT I, 04.06.2014, 4

Eesti lipu seadus

Vastu võetud 23.03.2005

RT I 2005, 20, 126 jõustunud vastavalt §-le 26.

Muudetud järgmiste aktidega

Vastuvõtmine

Avaldamine

Jõustumine

19.06.2008

RT I 2008, 35, 213

01.01.2009

18.06.2009

RT I 2009, 33, 214

02.07.2009

26.11.2009

RT I 2009, 62, 405

01.01.2010

22.04.2010

RT I 2010, 19, 101

01.06.2010

17.02.2011

RT I, 09.03.2011, 2

19.03.2011

21.05.2014

RT I, 04.06.2014, 1

14.06.2014

19.06.2014

RT I, 29.06.2014, 109

01.07.2014, Vabariigi Valitsuse

seaduse § 107³ lõike 4 alusel

asendatud ministrite ametinimetused

alates 2014. aasta 1. juulil jõus

olevast redaktsioonist.

§ 1. Eesti lipp

(1) Eesti lipp on sinimustvalge.
(2) Eesti lippu kasutatakse rahvus- ja riigilipuna.

§ 2. Eesti lipu kirjeldus

(1) Eesti lipp koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11.
(2) Eesti lipu kujutis on lisatud käesolevale seadusele.

§ 3. Eesti lipu heiskamine Pika Hermanni torni

(1) Eesti lipp heisatakse Pika Hermanni torni Tallinnas iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ja langetatakse päikeseloojangul.
(2) Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu «Mu isamaa on minu arm» fragmendi baasil loodud signatuuri.
[RT I 2009, 33, 214- jõust. 02.07.2009]

§ 4. Eesti lipu heiskamise ja kasutamise õigus

(1) Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu, järgides käesoleva seaduse sätteid ja head tava.
(2) Iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval heisatakse Eesti lipp elu-, äri- ja büroohoonetel.

Eesti lipu seadus Leht 1 / 4

§ 5. Eesti lipu heiskamine alaliselt

(1) Eesti lippu ei langetata Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, kohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, Riigikantselei, ministeeriumi, Eesti Panga, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonel ning piiripunktis.
[RT I 2010, 19, 101- jõust. 01.06.2010]
(2) Eesti lipp heisatakse Eesti välisesinduse hoonel, arvestades asukohamaa seadusi ja tavasid.
(3) Põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli hoonel heisatakse kõigil koolipäevadel Eesti lipp.
(4) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib määrata omavalitsuse territooriumil koha, kus Eesti lipp heisatakse alaliselt.
(5) Alaliselt heisatud Eesti lippu valgustatakse pimedal ajal.

§ 6. Lipupäevad

(1) Lipupäevad on:
1) 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev;
2) 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev;
3) 24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev;
4) 14. märts – emakeelepäev;
41) 23. aprill – veteranipäev;
[RT I, 04.06.2014, 1- jõust. 14.06.2014]
5) maikuu teine pühapäev – emadepäev;
6) 9. mai – Euroopa päev;
7) 4. juuni – Eesti lipu päev;
8) 14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna);
9) 23. juuni – võidupüha;
10) 24. juuni – jaanipäev;
11) 20. august – taasiseseisvumispäev;
12) 1. september – teadmistepäev;
121) oktoobrikuu kolmas laupäev – hõimupäev; [RT I, 09.03.2011, 2- jõust. 19.03.2011]
13) novembrikuu teine pühapäev – isadepäev;
14) Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa
Parlamendi valimise päev.
(2) Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
(3) Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päeval, rahvahääletuse toimumise päeval ja Euroopa
Parlamendi valimise päeval heisatakse Eesti lipp ka valimisjaoskonna hoonele.
(4) Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse hoonele heisatakse koos Eesti lipuga 16. veebruaril, Leedu iseseisvuspäeval, Leedu riigilipp ja 18. novembril, Läti Vabariigi väljakuulutamise päeval, Läti riigilipp.
(5) Vabariigi Valitsus võib ühekordselt otsustada Eesti lipu heiskamise riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ka muul ajal, et tähistada Eesti riigi ja rahva jaoks olulise
tähtsusega sündmust.

§ 7. Lipu heiskamise ja langetamise aeg

(1) Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00.
(2) Vabariigi Valitsus võib ühekordselt otsustada Eesti lipu heiskamise ja langetamise muu kellaaja. (3) Eesti lippu ei langetata jaaniööl.

§ 8. Lipu heiskamise koht

Lipp koos vardaga kinnitatakse hoonele või hoone katusele või heisatakse lipumasti.

§ 9. Nõuded heisatavale lipule

(1) Heisatav lipp peab olema puhas ja terve.
(2) Hoone küljes olevasse lipuvardasse või hoone katusel olevasse lipumasti heisatava lipu minimaalne suurus on 105×165 sentimeetrit.

Leht 2 / 4 Eesti lipu seadus

(3) Eesti lipu heiskamisel vertikaalselt asub lipu sinine värvilaid vaataja poolt nähtuna vasakul. (4) Lipu heiskamisel lipumasti on mast ligikaudu kuus korda pikem lipu laiusest.

§ 10. Eesti lipu heiskamine koos teiste lippudega

(1) Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, peab Eesti lipp olema auväärsemal kohal.
(2) Vabariigi Presidendi lipp paigutatakse Eesti lipust lipurivi tagant vaadatuna paremale ja välisriigi riigipea lipp vasakule.
(3) Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Prantsuskeelsete ja Euroopa Liidu omakeelsete riiginimede tähestikuline järjekord avaldatakse riigisekretäri teadaandena Riigikantselei veebilehel.
[RT I 2010, 19, 101- jõust. 01.06.2010]
(4) Kui Eesti lipp heisatakse koos teise riigi lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja Eesti maakonna, linna, valla või muu lipuga, paigutatakse Eesti maakonna, linna või valla lipp või muu lipp rahvusvahelise organisatsiooni lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule.
(5) Sõltuvalt lipurivi asukohast ja lippude arvust võib lõigetes 2–4 ettenähtud lippude järjestust heiskamisel muuta, arvestades, et Eesti lipp oleks auväärsemal kohal.
(6) Lipud heisatakse eraldi, ühesuguse pikkusega lipuvardasse või -masti ja Eesti lipuga samale kõrgusele. Heisatavad lipud on võrdse laiusega.

§ 11. Eesti lipu ja Euroopa Liidu lipu heiskamine

(1) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, Riigikontrolli, õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, Kaitseväe Peastaabi, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonele või hoone juures asuvatesse lipumastidesse heisatakse koos Eesti lipuga Euroopa Liidu lipp Euroopa päeval ja Euroopa Parlamendi valimise päeval.
[RT I 2008, 35, 213- jõust. 01.01.2009]
(2) Vabariigi Valitsusmäärab piiripunktid, kus koos Eesti lipuga heisatakse alaliselt Euroopa Liidu lipp.
(3) Eesti välisesinduse hoonel Euroopa Liidu lipu heiskamise kohta annab juhised valdkonna eest vastutav minister. Euroopa Liidu lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga.
[RT I, 29.06.2014, 109- jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates
2014. aasta 1. juulist „välisminister” sõnadega „valdkonna eest vastutav minister”.]

§ 12. Lipu heiskamine leinalipuna

(1) Üleriigilise leina tähistamiseks heisatakse Eesti lipp leinalipuna.
(2) Kui Eesti lipp heisatakse leinalipuna, kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa must lint või heisatakse lipp poolde masti.

§ 13. Eesti lipu paigutamine ametiisiku liiklusvahendile

Eesti lippu võib paigutada diplomaatilise protokolli nõuete kohaselt Eesti välisesinduse juhi ja välisriigi esindaja Eesti-visiidil kasutatavale liiklusvahendile ning liiklusvahendile, mida kasutavad Riigikogu esimees, peaminister või Eesti Vabariigi muu ametlik esindaja oma teenistusülesandeid täites.

§ 14. Eesti lipu heiskamine ja kasutamine laeval

Eesti lipu heiskamist ja kasutamist laeval reguleerivad laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus ning head rahvusvahelised meretavad ja -kombed.

§ 15. Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamine

(1) Eesti lippu või selle värvikombinatsiooni kasutatakse head tava järgides. (2) Kaitseväe väeosa lipu üks külg võib olla Eesti lipu värvikombinatsioonis.
(3) Igaühel on õigus kasutada Eesti lipu värvikombinatsioonis vimplit. Vimpel ei asenda Eesti lippu.

Eesti lipu seadus Leht 3 / 4

(4) Eesti lipu kujutist sisaldavat tähist ei kasutata kauba- või teenindusmärgina.
(5) Füüsilise isiku või juriidilise isiku lipp (välja arvatud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp) ei tohi olla Eesti lipuga äravahetamiseni sarnane.
(6) Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamise korra ja hea tava kohta annab selgitusi Riigikantselei. (7) Riigikantseleil on õigus juhtida tähelepanu Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamise korra ja hea
tava järgimise vajadusele.

§ 16. Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipu hävitamine

Kasutamiskõlbmatuks muutunud lippu hävitatakse sündsal viisil.

§ 17. Vabariigi Presidendi lipp

(1) Vabariigi Presidendi lipp on Eesti lipp, mille mõlemal küljel on keskel suur riigivapp. Vapilõvid lipu mõlemal küljel on suunatud lipuvarda poole. Vabariigi Presidendi lipu kujutis on lisatud käesolevale seadusele.
(2) Vabariigi Presidendi lipp heisatakse tema residentsile ja liiklusvahendile ning vajaduse korral tseremoonia toimumise kohas Vabariigi Presidendi osavõtu ajaks.

§ 18. Erimärgiga Eesti lipp

(1) Erimärgiga Eesti lippu on õigus kasutada valdkonna eest vastutaval ministril, politsei-, tolli- ja postiasutusel. [RT I, 29.06.2014, 109- jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud sõna
„kaitseministril“ sõnadega „valdkonna eest vastutaval ministril“.]
(2) Erimärgiga Eesti lipu kirjeldus kehtestatakse Vabariigi Valitsusemäärusega.

§ 19. Eesti mereväe lipp

(1) Eesti mereväe lipp on Eesti lipu värvikombinatsioonis ja selle mõlemal küljel on väike riigivapp. Vapilõvid lipu mõlemal küljel on suunatud lipuvarda poole.
(2) Eesti mereväe lipu kirjeldus kehtestatakse Vabariigi Valitsusemäärusega.

§ 20.–§ 25.[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 26. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 5 lõige 3 jõustub 2005. aasta 1. septembril. Lisa 1 Eesti lipp
Lisa 2 Vabariigi Presidendi lipp

Leht 4 / 4 Eesti lipu seadus