关于知识产权 知识产权培训 树立尊重知识产权的风尚 知识产权外联 部门知识产权 知识产权和热点议题 特定领域知识产权 专利和技术信息 商标信息 工业品外观设计信息 地理标志信息 植物品种信息(UPOV) 知识产权法律、条约和判决 知识产权资源 知识产权报告 专利保护 商标保护 工业品外观设计保护 地理标志保护 植物品种保护(UPOV) 知识产权争议解决 知识产权局业务解决方案 知识产权服务缴费 谈判与决策 发展合作 创新支持 公私伙伴关系 人工智能工具和服务 组织简介 与产权组织合作 问责制 专利 商标 工业品外观设计 地理标志 版权 商业秘密 WIPO学院 讲习班和研讨会 知识产权执法 WIPO ALERT 宣传 世界知识产权日 WIPO杂志 案例研究和成功故事 知识产权新闻 产权组织奖 企业 高校 土著人民 司法机构 遗传资源、传统知识和传统文化表现形式 经济学 金融 无形资产 性别平等 全球卫生 气候变化 竞争政策 可持续发展目标 前沿技术 移动应用 体育 旅游 PATENTSCOPE 专利分析 国际专利分类 ARDI - 研究促进创新 ASPI - 专业化专利信息 全球品牌数据库 马德里监视器 Article 6ter Express数据库 尼斯分类 维也纳分类 全球外观设计数据库 国际外观设计公报 Hague Express数据库 洛迦诺分类 Lisbon Express数据库 全球品牌数据库地理标志信息 PLUTO植物品种数据库 GENIE数据库 产权组织管理的条约 WIPO Lex - 知识产权法律、条约和判决 产权组织标准 知识产权统计 WIPO Pearl(术语) 产权组织出版物 国家知识产权概况 产权组织知识中心 产权组织技术趋势 全球创新指数 世界知识产权报告 PCT - 国际专利体系 ePCT 布达佩斯 - 国际微生物保藏体系 马德里 - 国际商标体系 eMadrid 第六条之三(徽章、旗帜、国徽) 海牙 - 国际外观设计体系 eHague 里斯本 - 国际地理标志体系 eLisbon UPOV PRISMA UPOV e-PVP Administration UPOV e-PVP DUS Exchange 调解 仲裁 专家裁决 域名争议 检索和审查集中式接入(CASE) 数字查询服务(DAS) WIPO Pay 产权组织往来账户 产权组织各大会 常设委员会 会议日历 WIPO Webcast 产权组织正式文件 发展议程 技术援助 知识产权培训机构 COVID-19支持 国家知识产权战略 政策和立法咨询 合作枢纽 技术与创新支持中心(TISC) 技术转移 发明人援助计划(IAP) WIPO GREEN 产权组织的PAT-INFORMED 无障碍图书联合会 产权组织服务创作者 WIPO Translate 语音转文字 分类助手 成员国 观察员 总干事 部门活动 驻外办事处 职位空缺 采购 成果和预算 财务报告 监督
Arabic English Spanish French Russian Chinese
法律 条约 判决 按管辖区浏览

爱沙尼亚

EE166

返回

Eesti lipu seadus (Redaktsiooni jõustumise kp: 14.06.2014)

Eesti lipu seadus (Redaktsiooni jõustumise kp: 14.06.2014)

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 14.06.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT I, 04.06.2014, 4

Eesti lipu seadus

Vastu võetud 23.03.2005

RT I 2005, 20, 126 jõustunud vastavalt §-le 26.

Muudetud järgmiste aktidega

Vastuvõtmine

Avaldamine

Jõustumine

19.06.2008

RT I 2008, 35, 213

01.01.2009

18.06.2009

RT I 2009, 33, 214

02.07.2009

26.11.2009

RT I 2009, 62, 405

01.01.2010

22.04.2010

RT I 2010, 19, 101

01.06.2010

17.02.2011

RT I, 09.03.2011, 2

19.03.2011

21.05.2014

RT I, 04.06.2014, 1

14.06.2014

19.06.2014

RT I, 29.06.2014, 109

01.07.2014, Vabariigi Valitsuse

seaduse § 107³ lõike 4 alusel

asendatud ministrite ametinimetused

alates 2014. aasta 1. juulil jõus

olevast redaktsioonist.

§ 1. Eesti lipp

(1) Eesti lipp on sinimustvalge.
(2) Eesti lippu kasutatakse rahvus- ja riigilipuna.

§ 2. Eesti lipu kirjeldus

(1) Eesti lipp koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11.
(2) Eesti lipu kujutis on lisatud käesolevale seadusele.

§ 3. Eesti lipu heiskamine Pika Hermanni torni

(1) Eesti lipp heisatakse Pika Hermanni torni Tallinnas iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ja langetatakse päikeseloojangul.
(2) Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu «Mu isamaa on minu arm» fragmendi baasil loodud signatuuri.
[RT I 2009, 33, 214- jõust. 02.07.2009]

§ 4. Eesti lipu heiskamise ja kasutamise õigus

(1) Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu, järgides käesoleva seaduse sätteid ja head tava.
(2) Iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval heisatakse Eesti lipp elu-, äri- ja büroohoonetel.

Eesti lipu seadus Leht 1 / 4

§ 5. Eesti lipu heiskamine alaliselt

(1) Eesti lippu ei langetata Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, kohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, Riigikantselei, ministeeriumi, Eesti Panga, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonel ning piiripunktis.
[RT I 2010, 19, 101- jõust. 01.06.2010]
(2) Eesti lipp heisatakse Eesti välisesinduse hoonel, arvestades asukohamaa seadusi ja tavasid.
(3) Põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli hoonel heisatakse kõigil koolipäevadel Eesti lipp.
(4) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib määrata omavalitsuse territooriumil koha, kus Eesti lipp heisatakse alaliselt.
(5) Alaliselt heisatud Eesti lippu valgustatakse pimedal ajal.

§ 6. Lipupäevad

(1) Lipupäevad on:
1) 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev;
2) 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev;
3) 24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev;
4) 14. märts – emakeelepäev;
41) 23. aprill – veteranipäev;
[RT I, 04.06.2014, 1- jõust. 14.06.2014]
5) maikuu teine pühapäev – emadepäev;
6) 9. mai – Euroopa päev;
7) 4. juuni – Eesti lipu päev;
8) 14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna);
9) 23. juuni – võidupüha;
10) 24. juuni – jaanipäev;
11) 20. august – taasiseseisvumispäev;
12) 1. september – teadmistepäev;
121) oktoobrikuu kolmas laupäev – hõimupäev; [RT I, 09.03.2011, 2- jõust. 19.03.2011]
13) novembrikuu teine pühapäev – isadepäev;
14) Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa
Parlamendi valimise päev.
(2) Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
(3) Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päeval, rahvahääletuse toimumise päeval ja Euroopa
Parlamendi valimise päeval heisatakse Eesti lipp ka valimisjaoskonna hoonele.
(4) Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse hoonele heisatakse koos Eesti lipuga 16. veebruaril, Leedu iseseisvuspäeval, Leedu riigilipp ja 18. novembril, Läti Vabariigi väljakuulutamise päeval, Läti riigilipp.
(5) Vabariigi Valitsus võib ühekordselt otsustada Eesti lipu heiskamise riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ka muul ajal, et tähistada Eesti riigi ja rahva jaoks olulise
tähtsusega sündmust.

§ 7. Lipu heiskamise ja langetamise aeg

(1) Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00.
(2) Vabariigi Valitsus võib ühekordselt otsustada Eesti lipu heiskamise ja langetamise muu kellaaja. (3) Eesti lippu ei langetata jaaniööl.

§ 8. Lipu heiskamise koht

Lipp koos vardaga kinnitatakse hoonele või hoone katusele või heisatakse lipumasti.

§ 9. Nõuded heisatavale lipule

(1) Heisatav lipp peab olema puhas ja terve.
(2) Hoone küljes olevasse lipuvardasse või hoone katusel olevasse lipumasti heisatava lipu minimaalne suurus on 105×165 sentimeetrit.

Leht 2 / 4 Eesti lipu seadus

(3) Eesti lipu heiskamisel vertikaalselt asub lipu sinine värvilaid vaataja poolt nähtuna vasakul. (4) Lipu heiskamisel lipumasti on mast ligikaudu kuus korda pikem lipu laiusest.

§ 10. Eesti lipu heiskamine koos teiste lippudega

(1) Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, peab Eesti lipp olema auväärsemal kohal.
(2) Vabariigi Presidendi lipp paigutatakse Eesti lipust lipurivi tagant vaadatuna paremale ja välisriigi riigipea lipp vasakule.
(3) Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Prantsuskeelsete ja Euroopa Liidu omakeelsete riiginimede tähestikuline järjekord avaldatakse riigisekretäri teadaandena Riigikantselei veebilehel.
[RT I 2010, 19, 101- jõust. 01.06.2010]
(4) Kui Eesti lipp heisatakse koos teise riigi lipuga ning rahvusvahelise organisatsiooni lipuga ja Eesti maakonna, linna, valla või muu lipuga, paigutatakse Eesti maakonna, linna või valla lipp või muu lipp rahvusvahelise organisatsiooni lipust lipurivi tagant vaadatuna vasakule.
(5) Sõltuvalt lipurivi asukohast ja lippude arvust võib lõigetes 2–4 ettenähtud lippude järjestust heiskamisel muuta, arvestades, et Eesti lipp oleks auväärsemal kohal.
(6) Lipud heisatakse eraldi, ühesuguse pikkusega lipuvardasse või -masti ja Eesti lipuga samale kõrgusele. Heisatavad lipud on võrdse laiusega.

§ 11. Eesti lipu ja Euroopa Liidu lipu heiskamine

(1) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, Riigikontrolli, õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, Kaitseväe Peastaabi, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonele või hoone juures asuvatesse lipumastidesse heisatakse koos Eesti lipuga Euroopa Liidu lipp Euroopa päeval ja Euroopa Parlamendi valimise päeval.
[RT I 2008, 35, 213- jõust. 01.01.2009]
(2) Vabariigi Valitsusmäärab piiripunktid, kus koos Eesti lipuga heisatakse alaliselt Euroopa Liidu lipp.
(3) Eesti välisesinduse hoonel Euroopa Liidu lipu heiskamise kohta annab juhised valdkonna eest vastutav minister. Euroopa Liidu lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga.
[RT I, 29.06.2014, 109- jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud alates
2014. aasta 1. juulist „välisminister” sõnadega „valdkonna eest vastutav minister”.]

§ 12. Lipu heiskamine leinalipuna

(1) Üleriigilise leina tähistamiseks heisatakse Eesti lipp leinalipuna.
(2) Kui Eesti lipp heisatakse leinalipuna, kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa must lint või heisatakse lipp poolde masti.

§ 13. Eesti lipu paigutamine ametiisiku liiklusvahendile

Eesti lippu võib paigutada diplomaatilise protokolli nõuete kohaselt Eesti välisesinduse juhi ja välisriigi esindaja Eesti-visiidil kasutatavale liiklusvahendile ning liiklusvahendile, mida kasutavad Riigikogu esimees, peaminister või Eesti Vabariigi muu ametlik esindaja oma teenistusülesandeid täites.

§ 14. Eesti lipu heiskamine ja kasutamine laeval

Eesti lipu heiskamist ja kasutamist laeval reguleerivad laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus ning head rahvusvahelised meretavad ja -kombed.

§ 15. Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamine

(1) Eesti lippu või selle värvikombinatsiooni kasutatakse head tava järgides. (2) Kaitseväe väeosa lipu üks külg võib olla Eesti lipu värvikombinatsioonis.
(3) Igaühel on õigus kasutada Eesti lipu värvikombinatsioonis vimplit. Vimpel ei asenda Eesti lippu.

Eesti lipu seadus Leht 3 / 4

(4) Eesti lipu kujutist sisaldavat tähist ei kasutata kauba- või teenindusmärgina.
(5) Füüsilise isiku või juriidilise isiku lipp (välja arvatud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp) ei tohi olla Eesti lipuga äravahetamiseni sarnane.
(6) Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamise korra ja hea tava kohta annab selgitusi Riigikantselei. (7) Riigikantseleil on õigus juhtida tähelepanu Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamise korra ja hea
tava järgimise vajadusele.

§ 16. Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipu hävitamine

Kasutamiskõlbmatuks muutunud lippu hävitatakse sündsal viisil.

§ 17. Vabariigi Presidendi lipp

(1) Vabariigi Presidendi lipp on Eesti lipp, mille mõlemal küljel on keskel suur riigivapp. Vapilõvid lipu mõlemal küljel on suunatud lipuvarda poole. Vabariigi Presidendi lipu kujutis on lisatud käesolevale seadusele.
(2) Vabariigi Presidendi lipp heisatakse tema residentsile ja liiklusvahendile ning vajaduse korral tseremoonia toimumise kohas Vabariigi Presidendi osavõtu ajaks.

§ 18. Erimärgiga Eesti lipp

(1) Erimärgiga Eesti lippu on õigus kasutada valdkonna eest vastutaval ministril, politsei-, tolli- ja postiasutusel. [RT I, 29.06.2014, 109- jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud sõna
„kaitseministril“ sõnadega „valdkonna eest vastutaval ministril“.]
(2) Erimärgiga Eesti lipu kirjeldus kehtestatakse Vabariigi Valitsusemäärusega.

§ 19. Eesti mereväe lipp

(1) Eesti mereväe lipp on Eesti lipu värvikombinatsioonis ja selle mõlemal küljel on väike riigivapp. Vapilõvid lipu mõlemal küljel on suunatud lipuvarda poole.
(2) Eesti mereväe lipu kirjeldus kehtestatakse Vabariigi Valitsusemäärusega.

§ 20.–§ 25.[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 26. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 5 lõige 3 jõustub 2005. aasta 1. septembril. Lisa 1 Eesti lipp
Lisa 2 Vabariigi Presidendi lipp

Leht 4 / 4 Eesti lipu seadus