Закон «О конкуренции» (сводная редакция от 01.01.2011 г.), Эстония

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2011
Avaldamismärge:
Konkurentsiseadus
Vastu võetud 05.06.2001

RT I 2001, 56, 332 jõustumine 01.10.2001

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine

24.03.2004 RT I 2004, 01.05.2004

25, 168

Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine

1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesoleva seaduse reguleerimisala on vaba ettevõtluse huvidest lähtuva konkurentsi kaitsmine loodusvarade kaevandamisel, toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel ning toodete ja teenuste (edaspidi kaubad) ostmisel ja müümisel ning muus äritegevuses konkurentsi takistamise, piiramise või kahjustamise (edaspidi kahjustamine) ärahoidmine ja kõrvaldamine.
(2) Käesolevat seadust kohaldatakse ka juhul, kui konkurentsi kahjustamisele suunatud tegevus või tegevusetus toimub väljaspool Eesti territooriumi, kuid kahjustab konkurentsi Eesti territooriumil.
(3) Käesolev seadus ei reguleeri suhteid tööjõuturul.
(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse
sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 ­ jõust. 01.08.2002]
§ 2. Ettevõtja
(1) Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus­ või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik.
(2) Kui avalik­õiguslikku funktsiooni täitev isik, riik või kohaliku omavalitsuse üksus osaleb kaubaturul, kohaldatakse neile ettevõtjate kohta käivaid sätteid. Riigile, kohaliku omavalitsuse üksusele ja Eesti Pangale ei laiene käesoleva seaduse 9. peatüki sätted.
(3) Käesoleva seaduse tähenduses võib lugeda üheks ettevõtjaks samal kaubaturul tegutsevaid ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid või teisi valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjaid, kui nende ettevõtjate vahel puudub konkurents.
(4) Valitsev mõju on võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses:
1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või
2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest. [RT I 2006, 25, 186 ­ jõust. 01.07.2006]
§ 3. Kaubaturg
(1) Kaubaturg on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis­ ja kasutustingimuste ning tarbimis­ ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate (edaspidi asendatavate) kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa.
[RT I 2004, 56, 401 ­ jõust. 01.08.2004]
(2) Kaubaturu piiritlemisel arvestatakse asendatavate kaupade käivet üldjuhul rahalises väljenduses. Kui see ei ole võimalik või otstarbekas, võib kaubaturu mahtu ja sellel tegutseva ettevõtja turuosa arvestada mõne muu võrreldava näitaja alusel.
2. peatükk KOKKULEPPE, KOOSKÕLASTATUD TEGEVUSE ETTEVÕTJATE ÜHENDUSE OTSUSE KEELD
§ 4. Konkurentsi kahjustava kokkuleppe, kooskõlastatud tegevuse ja ettevõtjate ühenduse otsuse keeld
(1) Keelatud on konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus (edaspidi kokkulepe, tegevus ja otsus), sealhulgas:
1) otsene või kaudne kolmandate isikute suhtes hinna­ ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine, sealhulgas kauba hinna, tariifi, tasu, juurde­, alla­ või mahahindluse, abonement­, lisa­ või täiendava tasu, intressimäära, rendi või üüri määramine;
2) tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine;
3) kaubaturu või varustusallika jagamine, sealhulgas kolmandale isikule kaubaturule pääsu piiramine või püüd teda sealt välja tõrjuda;
4) konkurentsi kahjustava teabe vahetamine;
5) võrdväärsete kokkulepete puhul erinevate tingimuste rakendamises kokkuleppimine, millega äripartnerid pannakse ebasoodsasse konkurentsiolukorda;
6) kokkuleppe sõlmimise eelduseks tingimuse seadmine, et teine pool võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi.
(2) Põllumajandustootjate kokkuleppele, tegevusele ja nende ühenduste otsusele, mis käsitleb põllumajandussaaduse tootmist ja müüki ning ühiste vahendite kasutamist, ei kohaldu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktid 2–6, kui selle kokkuleppe, tegevuse või otsusega konkurentsi oluliselt ei kahjustata.
§ 5. Vähese tähtsusega kokkulepe, tegevus või otsus
(1) Käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 4–6 sätestatut ei kohaldata vähese tähtsusega kokkuleppele, tegevusele ja otsusele.
(2) Vähese tähtsusega on käesoleva seaduse tähenduses kokkulepe, tegevus ja otsus, kui kokkulepet sõlmivate, kooskõlastatult tegutsevate või otsust vastuvõtvate ettevõtjate käivete osatähtsus kaubaturul ei ole suurem kui:
1) 15 protsenti vertikaalse kokkuleppe, tegevuse ja otsuse igal osalisel;
2) 10 protsenti horisontaalse kokkuleppe, tegevuse ja otsuse kõigil osalistel kokku;
3) 10 protsenti kokkuleppe, tegevuse ja otsuse, milles esinevad üheaegselt nii vertikaalse kui ka horisontaalse kokkuleppe, tegevuse või otsuse tunnused, igal osalisel.
(3) Vertikaalne on ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel (näiteks tooraine või valmiskauba tootmine, jae­ või hulgiturustus). Horisontaalne on ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise samal tasandil konkurentidena.
(4) Vähese tähtsusega on kokkulepe, tegevus või otsus siis, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud selle kokkuleppe, tegevuse või otsuse kogu toimimise aja jooksul.
[RT I 2004, 56, 401 ­ jõust. 01.08.2004]
§ 6. Kokkuleppe, tegevuse ja otsuse lubatavus
(1) Käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata kokkuleppe, tegevuse või otsuse suhtes, mis:
1) aitab parandada kaupade tootmist või turustamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi või kaitsta keskkonda, võimaldades tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa;
2) ei kehtesta kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele ettevõtjatele piiranguid, mis ei ole hädavajalikud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks;
3) ei anna kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kaubaturu olulise osa suhtes.
(2) Käesolevast paragrahvist tulenevaid tingimusi kasutav ettevõtja on kohustatud tõendama, et lõike 1 kõik tingimused on täidetud.
[RT I 2006, 25, 186 ­ jõust. 01.07.2006]
§ 7. Grupierand
(1) Grupierand on majandus­ ja kommunikatsiooniministri ettepanekul Vabariigi Valitsuse määrusega antud üldine luba käesoleva seaduse §­s 6 sätestatud tingimustele vastavate teatud liiki konkurentsi kahjustavate või kahjustada võivate kokkulepete sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või otsuse vastuvõtmiseks.
[RT I 2002, 87, 505 ­ jõust. 23.10.2002]
(2) Grupierand kehtestatakse tähtajalisena ja selles võidakse määrata:
1) kokkuleppe, tegevuse või otsuse liigi nimetus, mille suhtes grupierand kohaldub;
2) piirangud või tingimused, mis sellises kokkuleppes, tegevuses või otsuses ei tohi sisalduda;
3) tingimused, mis peavad sellises kokkuleppes, tegevuses või otsuses sisalduma, ning piirangud ja tingimused, mis võivad sellises kokkuleppes, tegevuses või otsuses sisalduda;
4) muud tingimused, millele kokkulepe, tegevus või otsus peab vastama. (3) [Kehtetu ­ RT I 2004, 56, 401 ­ jõust. 01.08.2004]
§ 8. Kokkuleppe ja otsuse kehtetus
Kokkulepe ja otsus või nende osa, millel on käesoleva seaduse §­s 4 nimetatud eesmärk või tagajärg ning millele ei ole § 7 alusel antud üldist luba, on tühine, välja arvatud §­dele 5 ja 6 vastav kokkulepe ja otsus.
[RT I 2006, 25, 186 ­ jõust. 01.07.2006]
3. peatükk
§ 9. – § 12. [Kehtetud ­ RT I 2006, 25, 186 ­ jõust. 01.07.2006]
4. peatükk TURGU VALITSEVAT SEISUNDIT OMAV ETTEVÕTJA [RT I 2004, 56, 401 ­ jõust. 01.08.2004]
§ 13. Turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja
(1) Turgu valitsevat seisundit omab käesoleva seaduse tähenduses ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest.
(2) Turgu valitsevat seisundit omab ka käesoleva seaduse §­des 14 ja 15 sätestatud eri­ või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja.
[RT I 2004, 56, 401 ­ jõust. 01.08.2004]
§ 14. Eri­ või ainuõigust omav ettevõtja
(1) Eri­ või ainuõigusena käsitatakse käesolevas seaduses riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ettevõtjale antud õigust, mis võimaldab tal olla kaubaturul teiste ettevõtjatega võrreldes eelisseisundis või ainsaks ettevõtjaks sellel kaubaturul.
(2) Eri­ või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Kui eri­ või ainuõiguse andmise aluseks olev õigusakt ei sätesta eri­ või ainuõiguse andmise korda, tuleb vastava õiguse andmiseks korraldada avalik konkurss Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
§ 15. Olulist vahendit omav ettevõtja
Olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks loetakse ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda.
§ 16. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine
Keelatud on ühe või mitme ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, sealhulgas:
1) otsene või kaudne ebaõiglaste ostu­ või müügihindade või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamine;
2) tootmise, teenindamise, kaubaturu, tehnilise arengu või investeerimise piiramine;
3) võrdväärsete kokkulepete korral erinevate tingimuste pakkumine või rakendamine erinevatele äripartneritele, pannes mõne neist sellega ebasoodsasse konkurentsiolukorda; [RT I 2006, 25, 186 ­ jõust. 01.07.2006]
4) kokkuleppe sõlmimise eelduseks tingimuse seadmine, et teine pool võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi;
5) ettevõtja sundimine endaga või teise ettevõtjaga koondumiseks, konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või otsuse vastuvõtmiseks;
6) põhjendamatu keeldumine kauba müümisest või ostmisest.
§ 17. Eri­ või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja tegevuse piirangud
(1) Eri­ või ainuõigust omavale ettevõtjale võib talle selle õiguse andnud riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus määrata kasutatavad hinnad, arvestades ettevõtja põhjendatud kulusid, või kehtestada muid tingimusi või kohustusi, et selle ettevõtja kaupade ostjad või sellele ettevõtjale kaupade müüjad ei satuks oluliselt halvemasse olukorda kui vaba konkurentsi puhul antud valdkonnas.
(2) Olulist vahendit omavale ettevõtjale võib Vabariigi Valitsus, seadusega määratud riigiasutus või kohaliku omavalitsuse territooriumi piires tegutseva olulist vahendit omava ettevõtja korral kohaliku omavalitsuse üksus määrata kasutatavad hinnad, arvestades ettevõtja põhjendatud kulusid, või kehtestada muid tingimusi või kohustusi, et selle ettevõtja kaupade ostjad või sellele ettevõtjale kaupade müüjad ei satuks oluliselt halvemasse olukorda kui vaba konkurentsi puhul antud valdkonnas.
(3) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada teatud liiki eri­ või ainuõigust või olulist vahendit omavatele ettevõtjatele hindade reguleerimise korra, juhul kui seaduse või selle alusel antud õigusaktiga vastavat korda kehtestatud ei ole.
(4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib määrusega kehtestada kohaliku omavalitsuse territooriumil tegutsevatele eri­ või ainuõigust või olulist vahendit omavatele ettevõtjatele hindade reguleerimise korra, juhul kui seaduse või selle alusel antud õigusaktiga vastavat korda kehtestatud ei ole või kui see kord neile ettevõtjatele ei laiene.
[RT I 2004, 56, 401 ­ jõust. 01.08.2004]
§ 18. Eri­ või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustused
(1) Eri­ või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja on kohustatud:
1) lubama teisele ettevõtjale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu võrgustikule, infrastruktuurile või muule olulisele vahendile kaupadega varustamise või nende müügi eesmärgil;
2) pidama eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt määratleda ettevõtja sise­eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega.
[RT I 2004, 56, 401 ­ jõust. 01.01.2005]
(2) Eri­ või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja võib keelduda lubamast teistele ettevõtjatele juurdepääsu võrgustikule , infrastruktuurile või muule olulisele vahendile, kui keeldumiseks on objektiivsed alused, sealhulgas:
1) on ohustatud antud võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendiga ühendatud seadmete ohutus ja turvalisus ning võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendi töö efektiivsus ja turvalisus;
2) on ohustatud võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendi terviklikkuse hoidmine või vastastikuses seoses toimimine;
3) seadmed, mida soovitakse ühendada võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendiga, ei vasta kehtivatele tehnilistele standarditele või reeglitele;
4) juurdepääsu taotleval ettevõtjal puuduvad tehnilised ja finantsilised võimalused ning vahendid, et vajalikul määral efektiivselt ja turvaliselt teenindada vastava võrgustiku, infrastruktuuri või muu olulise vahendi kaudu või abil;
5) juurdepääsu taotleval ettevõtjal puudub seadusega ettenähtud luba vastavaks tegevuseks;
6) juurdepääsu tagajärjel ei ole tagatud seadusega ettenähtud andmete kaitse.
5. peatükk KOONDUMISE KONTROLLIMINE [RT I 2006, 25, 186 ­ jõust. 01.07.2006]
§ 19. Koondumine
(1) Koondumine on:
1) eelnevalt iseseisvalt tegutsenud ettevõtjate ühinemine äriseadustiku tähenduses või ettevõtjate osade ühendamine;
2) ettevõtja poolt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle;
3) ettevõtjate poolt ühiselt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle;
4) füüsilise isiku poolt, kes juba omab vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju, valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle;
5) mitme füüsilise isiku poolt, kes juba omavad vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju, ühiselt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle.
(2) Ettevõtja üle valitseva mõju omandamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3 ja 5 tähenduses on ka neis nimetatud isikute poolt ühiselt uue ettevõtja moodustamine, kelle äritegevus on kavandatud pikaajaliseks ja iseseisvaks.
(3) Ettevõtja osa käesoleva peatüki tähenduses on ettevõtja vara või ettevõtja organisatsiooniliselt iseseisev osa, sealhulgas ettevõte või käitis, mis on äritegevuse aluseks ja millele on selgelt omistatav käive kaubaturul.
(4) Koondumiseks ei loeta:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehinguid, kui need toimuvad kontsernisiseste ümberkorraldustena;
2) kui krediidiasutus, finantseerimisasutus või kindlustusandja kas enda või teiste isikute nimel omandab edasimüümise eesmärgil ajutiselt teise ettevõtja väärtpabereid tingimusel, et ta ei kasuta nende väärtpaberitega seotud hääleõigust väärtpaberid käibele lasknud ettevõtja käitumise mõjutamiseks, vaid ainult nimetatud väärtpaberite või ettevõtja või tema osamüügi ettevalmistamisel, ning nende väärtpaberite edasimüümine toimub ühe aasta jooksul väärtpaberite omandamisest arvates;
3) kui valitseva mõju omandab vastavate volitustega isik kooskõlas seadustega, mis käsitlevad likvideerimist, sundlõpetamist, maksejõuetust või muid samalaadseid menetlusi;
4) kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 osutatud toiminguid teevad ettevõtjad, kelle äritegevuse ainus eesmärk on omandada ja vallata osalusi teistes ettevõtjates investeeringu väärtuse säilitamise eesmärgil, tingimusel, et osalusega seotud hääleõigust kasutatakse eelkõige küsimustes, mis puudutavad selliste ettevõtjate juht­ ja järelevalveorganite liikmete määramist, mitte selleks, et otseselt või kaudselt mõjutada nende ettevõtjate käitumist, mis mõjutab konkurentsi.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud müük ei ole ühe aasta jooksul mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt võimalik, võib Konkurentsiamet oma otsusega pikendada seda tähtaega isiku põhjendatud taotluse alusel.
[RT I 2007, 66, 408 ­ jõust. 01.01.2008]
§ 20. Koondumise osalised
Koondumise osaline on:
1) ühinev ettevõtja või ettevõtja, kelle osa ühendatakse;
2) füüsiline isik või ettevõtja, kes omandab valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle;
3) füüsilised isikud või ettevõtjad, kes ühiselt omandavad valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle;
4) ettevõtja, kelle üle või kelle osa üle omandatakse valitsev mõju. [RT I 2006, 25, 186 ­ jõust. 01.07.2006]
§ 21. Koondumise kontrollimise kohaldamine
(1) Konkurentsiamet kontrollib koondumist, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 6 391 200 eurot ja vähemalt kahe koondumise osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 1 917 350 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 ­ jõust. 01.01.2011]
(2) Konkurentsiamet ei kontrolli koondumist, kui koondumine kuulub kontrollimisele vastavalt EL Nõukogu määrusele 139/2004/EÜ kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.01.2004, lk 1–22), välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon suunab koondumise vastavalt nimetatud määruse artiklile 9 menetlemiseks Konkurentsiametile.
[RT I 2006, 25, 186 ­ jõust. 01.07.2006]
§ 22. Koondumisele hinnangu andmine
(1) Koondumisele hinnangu andmisel lähtutakse vajadusest säilitada ja arendada konkurentsi, võttes seejuures arvesse kaubaturgude struktuuri ning tegelikku ja potentsiaalset konkurentsi kaubaturul, sealhulgas:
1) koondumise osaliste turupositsiooni, nende majanduslikku ja finantsjõudu ning konkurentide juurdepääsu kaubaturule;
2) juriidilisi või muid kaubaturule sisenemise tõkkeid;
3) kaupade nõudlust ja pakkumist;
4) ostjate, müüjate ja tarbijate huvisid.
(2) Kui käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1, 3 ja 5 ning lõikes 2 nimetatud koondumise eesmärgiks või tagajärjeks on ettevõtjate käitumise kooskõlastamine, mis mõjutab või võib mõjutada konkurentsi, hinnatakse sellise käitumise vastavust ka § 4 lõikes 1 ja § 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Hindamisel võetakse eelkõige arvesse:
1) kas kaks või enam ühise ettevõtja moodustanud ettevõtjat jätkavad olulisel määral tegevust ühise ettevõtjaga samal kaubaturul või sellele kaubaturule eelneval või järgneval või muul sellega seotud kaubaturul;
2) kas käitumise kooskõlastamine, mis on ühise ettevõtja moodustamise otsene tagajärg, annab ühise ettevõtja moodustanud ettevõtjatele võimaluse kõrvaldada konkurents kaubaturul või selle olulisel osal.
(3) Konkurentsiamet keelab koondumise, kui see oluliselt kahjustab konkurentsi kaubaturul, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu.
[RT I 2007, 66, 408 ­ jõust. 01.01.2008]
(4) Konkurentsiamet keelab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koondumise lõike 3 alusel või kui koondumine ei vasta käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele. [RT I 2007, 66, 408 ­ jõust. 01.01.2008]
§ 23. Koondumise osaliste käive
(1) Koondumise osalise käive on koondumisele eelnenud majandusaastal koondumise osalise poolt müüdud kaupade müügitulu, mis on arvutatud vastavalt käesoleva seaduse § 24 lõike 8 alusel kehtestatud käibe arvutamise juhendile.
(2) Koondumise osalise käive Eestis saadakse kaupade müügist Eesti territooriumil asuvale ostjale.
(3) Krediidi­ ja finantseerimisasutuste käibeks loetakse järgmiste tulude summa, millest on maha arvatud käibemaks ja tulumaks:
1) intressitulu;
2) tulu finantsinvesteeringutelt;
3) teenustasutulu;
4) tulu finantstehingutelt;
5) muud põhitegevusega seotud tulud.
(4) Krediidi­ ja finantseerimisasutuse käive Eestis hõlmab sissetulekuid, mis on teenitud Eestis asutatud krediidi­ ja finantseerimisasutuse ning välisriigi krediidi­ ja finantseerimisasutuse Eesti filiaali poolt.
(5) Kindlustusandja käibeks loetakse tema majandusaasta brutopreemiad, mis sisaldavad nii kindlustusandja enda kui ka tema nimel sõlmitud kindlustuslepingute alusel saadud ja saadavaid kindlustuspreemiaid, sealhulgas edasikindlustuspreemiaid, ning millest on maha arvatud maksud ja muud lõivud ja maksed, mida võetakse üksikute kindlustuspreemiate või kõigi kindlustuspreemiate kogumahu pealt.
[RT I 2006, 25, 186 ­ jõust. 01.07.2006]
§ 24. Käibe arvutamine
(1) Käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud koondumise osalise käibe arvutamisel liidetakse kokku järgmiste ettevõtjate käive:
1) koondumise osaline;
2) ettevõtja või ettevõtjad, kelle üle koondumise osaline omab valitsevat mõju;
3) ettevõtja või ettevõtjad, kes omab või kes omavad koondumise osalise üle valitsevat mõju;
4) ettevõtja või ettevõtjad, kelle üle käesoleva lõike punktis 3 nimetatud ettevõtja omab valitsevat mõju;
5) ettevõtja või ettevõtjad, kelle üle käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud ettevõtjatest kaks või enam ühiselt omavad valitsevat mõju.
(2) Kui ettevõtja üle omandatakse valitsev mõju käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 2–5 sätestatud viisil, võetakse tema käibe arvutamisel arvesse ainult selle ettevõtja ja tema valitseva mõju all olevate ettevõtjate käibed.
(3) Kui ettevõtja osa üle omandatakse valitsev mõju käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides
2–5 sätestatud viisil, võetakse tema käibe arvutamisel arvesse ainult ettevõtja selle osa käive, mille suhtes tehing tehti.
(4) Kui ettevõtja üle omandatakse valitsev mõju käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 sätestatud viisil, võetakse käibe arvutamisel arvesse ühiselt uut ettevõtjat moodustavate ettevõtjate käibed.
(5) Koondumise osalise käive ei sisalda kaupade müüki ettevõtjate vahel, kes kuuluvad ühte kontserni.
(6) Kui koondumine kujutab endast ühe või mitme ettevõtja osade üle valitseva mõju omandamist samade füüsiliste isikute või ettevõtjate poolt kahe või enama tehingu teel kaheaastase ajavahemiku jooksul, loetakse need tehingud üheks ja samaks koondumiseks, mille toimumise ajaks loetakse viimase tehingu toimumise kuupäev. Sellise koondumise korral võetakse nende osade, mille üle valitsev mõju omandatakse, käibe arvutamisel arvesse kõigi nende osade käive, mis olid eelneva kahe aasta jooksul vastavate tehingute esemeks, kuid vastavate osade käivet ei võeta samaaegselt arvesse valitsevat mõju omandavate füüsiliste isikute või ettevõtjate käibe arvutamisel.
(7) Kui eelneva kahe aasta jooksul on üks ja sama ettevõtja või samasse kontserni kuuluv ettevõtja omandanud valitseva mõju ettevõtjate või ettevõtja osade üle, kes tegutsevad Eestis ühes ja samas majandusharus, peab selle ettevõtja käive, kelle üle omandatakse valitsev mõju, sisaldama ka nende ettevõtjate käivet, kelle üle on valitsev mõju omandatud koondumisele eelneva kahe aasta jooksul.
(8) Käibe arvutamise juhendi kehtestab majandus­ ja kommunikatsiooniminister määrusega. Määruses sätestatakse käibe arvutamise kord, kusjuures eri majandusharudes tegutsevate koondumise osaliste käibe arvutamisel võib ette näha erinevaid metoodikaid. [RT I 2006, 25, 186 ­ jõust. 01.07.2006]
§ 25. Koondumisest teatamine
(1) Kontrollimisele kuuluvast koondumisest teatatakse Konkurentsiametile enne koondumise jõustumist, arvestades käesoleva seaduse §­des 26 ja 27 sätestatud tähtaegu, ning pärast:
1) ühinemislepingu sõlmimist või ettevõtjate osade ühendamiseks tehingu või muu toimingu tegemist;
2) valitseva mõju omandamiseks tehingu või muu toimingu tegemist;
3) ühise valitseva mõju omandamiseks tehingu või muu toimingu tegemist;
4) väärtpaberite avaliku pakkumise väljakuulutamist.
(2) Kavandatavast käesoleva seaduse § 21 lõike 1 kohaselt kontrollimisele kuuluvast koondumisest võib Konkurentsiametile teatada enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 ühinemiseks või valitseva mõju omandamiseks tehingu või muu toimingu tegemist või avaliku pakkumise väljakuulutamist tingimusel, et koondumise osalised tõendavad oma tehingu või muu toimingu tegemise kavatsust või avaliku pakkumise korral on koondumise osalised teatanud avalikult oma kavatsusest korraldada selline pakkumine.
(3) Koondumisest teatab või teatavad käesoleva seaduse § 19 lõike 1 alusel:
1) ettevõtjad ühiselt, kui eelnevalt iseseisvalt tegutsenud ettevõtjad ühinevad äriseadustiku tähenduses või ettevõtjate osad ühendatakse;
2) ettevõtja, kes omandab valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või
nende osade üle;
3) ettevõtjad ühiselt, kui nende poolt omandatakse ühiselt valitsev mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle;
4) füüsiline isik, kes omandab valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle, kui ta eelnevalt juba omab vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju;
5) füüsilised isikud ühiselt, kes omandavad ühise valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle, kui nad eelnevalt juba omavad vähemalt ühe ettevõtja üle valitsevat mõju.
(4) Krediidiasutused, finantseerimisasutused ja kindlustusandjad teatavad koondumisest pärast vastava ala riikliku järelevalve asutuselt loa saamist.
(5) Enne koondumisest teatamist tuleb tasuda riigilõiv koondumise teate menetlemise eest riigilõivuseaduses sätestatud korras.
[RT I 2006, 25, 186 ­ jõust. 01.07.2006]
§ 26. Koondumise teade
(1) Koondumise teade esitatakse Konkurentsiametile kirjalikult ja selles peavad sisalduma:
1) andmed iga koondumise osalise kohta, sealhulgas ärinimi, registrikood, kontaktandmed, tegevusala;
2) koondumise kirjeldus;
3) andmed iga koondumise osalise eelmise majandusaasta käibe kohta;
4) andmed koondumise osalistega samasse kontserni kuuluvate ja käesoleva seaduse § 24 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud ettevõtjate valitseva mõju ja osaluse kohta teistes ettevõtjates;
5) andmed kaubaturgude kohta, sealhulgas andmed koondumise osaliste turuosade, peamiste konkurentide, ostjate ja nende turuosade ning kaubaturule sisenemise või sealt lahkumise tõkete kohta;
6) teate esitaja kirjeldus koondumise mõjust kaubaturule;
7) andmed ettevõtjate ühenduste kohta, kuhu kuulub vähemalt üks koondumise osaline;
8) koondumisega otseselt seotud ja selle jõustamiseks vajalikud konkurentsipiirangud, kui neid esineb, ja põhjendus nende vajalikkuse kohta;
9) andmed muude koondumisega seotud asjaolude kohta, kui neid esineb, sealhulgas ettepanekud koondumisega otseselt seotud kohustuste osas;
10) nimekiri teiste riikide konkurentsiküsimustega tegelevate organite kohta, kellele on koondumisest teatatud või kavatsetakse teatada.
(2) Koondumise teate võib Konkurentsiametile esitada lühendatud kujul, jättes käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud andmetest täpsustamata punktis 5 nõutud lisateabe kaubaturgude kohta, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
1) koondumise osaline ja temaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja ei tegutse ühel ja samal kaubaturul teise koondumise osalise või temaga samasse kontserni kuuluva ettevõtjaga (puudub kaubaturgude horisontaalne kattuvus) või kaubaturul, mis eelneb või järgneb kaubaturule, kus tegutseb teine koondumise osaline või temaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja (puudub kaubaturgude vertikaalne seotus);
2) vähemalt kaks koondumise osalist või nendega samasse kontserni kuuluvat ettevõtjat tegutsevad ühel ja samal kaubaturul ning koondumise järel ei ole nende ühine turuosa suurem kui 15 protsenti või üks või mitu koondumise osalist või nendega samasse kontserni kuuluvat
ettevõtjat tegutsevad kaubaturul, mis eelneb või järgneb kaubaturule, kus tegutseb mõni teine koondumise osaline või temaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja, ning kui mõne koondumise osalise individuaalne turuosa või koondumise osaliste ühine turuosa ei ületa 25 protsenti;
3) koondumise osalised moodustavad ühiselt uue ettevõtja käesoleva seaduse § 19 lõike 2 tähenduses, kes ei tegutse ega kavatse tegutseda Eestis;
4) koondumise osaline omandab valitseva mõju ettevõtja üle, kelle üle tal on juba koos teise ettevõtjaga ühine valitsev mõju.
(3) Koondumise teatele lisatakse järgmised dokumendid või nende kinnitatud ärakirjad:
1) registriväljavõtted teiste riikide registritesse kantud koondumise osaliste kohta;
2) dokumendid, mille alusel koondumine jõustatakse;
3) koondumise osaliste koondumisele eelnenud majandusaasta aruanded;
4) teate esitaja volitusi tõendav dokument;
5) dokument riigilõivu tasumise kohta;
6) analüüsid, aruanded, uuringud, ülevaated ja muud dokumendid, et hinnata või analüüsida koondumist seoses turuosade, konkurentsitingimuste, müügi võimaliku kasvu või laienemisega muudele turgudele või üldiste turutingimustega;
7) koondumise teatele lisatud dokumentide loetelu.
(4) Teatel peavad olema selle esitamise kuupäev ja esitaja allkiri.
(5) Koondumise teate esitamise juhendi kehtestab majandus­ ja kommunikatsiooniminister määrusega.
(6) Kui teade ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele või lõikes 5 nimetatud juhendile, määrab Konkurentsiamet tähtaja koondumise teate puuduste kõrvaldamiseks.
[RT I 2007, 66, 408 ­ jõust. 01.01.2008]
(7) Kui Konkurentsiamet on määranud tähtaja koondumise teates puuduste kõrvaldamiseks, hakkab käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 sätestatud tähtaeg kulgema alates puuduste kõrvaldamisest.
[RT I 2007, 66, 408 ­ jõust. 01.01.2008]
(8) Kui koondumise osalised ei kõrvalda puudusi määratud tähtajaks, loetakse teade mitteesitatuks.
(9) Konkurentsiamet võib vabastada koondumise osalise mõnede käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud andmete ja dokumentide esitamise kohustusest, kui need ei ole vajalikud antud koondumise menetlemisel.
[RT I 2007, 66, 408 ­ jõust. 01.01.2008]
(10) Koondumise teates sisalduva teabe juurde, mida koondumisest teataja peab ärisaladuseks, teeb ta vastava märke. Ärisaladuseks ei saa lugeda koondumist ennast ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 sätestatud teavet.
[RT I 2006, 25, 186 ­ jõust. 01.07.2006]
§ 27. Koondumise menetlemine
(1) Koondumise teate esitamisest arvates 30 kalendripäeva jooksul Konkurentsiamet: [RT I 2007, 66, 408 ­ jõust. 01.01.2008]
1) teeb koondumiseks loa andmise otsuse, kui kontrollitava koondumise korral ei esine käesoleva seaduse § 22 lõigetes 3 ja 4 nimetatud asjaolusid;
2) teeb täiendava menetluse alustamise otsuse, et selgitada käesoleva seaduse § 22 lõigetes 3 ja 4 nimetatud asjaolude olemasolu või puudumine kontrollitava koondumise korral;
3) teeb otsuse, kui tegemist ei ole koondumisega käesoleva seaduse § 19 lõike 1 või 2 tähenduses või koondumist ei kontrollita § 21 kohaselt;
4) lõpetab menetluse otsusega, kui koondumise osalised loobuvad koondumisest.
(2) Täiendava menetluse käigus teeb Konkurentsiamet nelja kuu jooksul täiendava menetluse algusest arvates ühe järgmistest otsustest:
[RT I 2007, 66, 408 ­ jõust. 01.01.2008]
1) annab koondumiseks loa, kui kontrollitava koondumise korral ei esine käesoleva seaduse §
22 lõigetes 3 ja 4 nimetatud asjaolusid;
2) keelab koondumise, kui kontrollitava koondumise korral esinevad käesoleva seaduse § 22 lõigetes 3 ja 4 nimetatud asjaolud;
3) lõpetab menetluse, kui koondumise osalised loobuvad koondumisest.
(3) Konkurentsi kahjustamise vältimiseks võib Konkurentsiamet anda koondumiseks loa tingimusel, et koondumise osalised täidavad endale võetud kohustused. [RT I 2007, 66, 408 ­ jõust. 01.01.2008]
(4) Koondumise osalise põhjendatud kirjaliku taotluse alusel võib Konkurentsiamet muuta koondumiseks loa andmise otsuses sisalduvaid käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuste täitmise tingimusi või tunnistada need kehtetuks, kui olukord koondumisega mõjutatud kaubaturul on oluliselt muutunud või kui esineb muu mõjuv põhjus. [RT I 2007, 66, 408 ­ jõust. 01.01.2008]
(5) Koondumine on lubatud, kui Konkurentsiamet ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade jooksul teinud ühte nendes lõigetes sätestatud otsustest. [RT I 2007, 66, 408 ­ jõust. 01.01.2008]
(6) Koondumist, mis kuulub kontrollimisele vastavalt käesoleva seaduse §­le 21, ei või jõustada enne, kui on tehtud koondumist lubav otsus või kui koondumine on lubatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 5.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu ei keela läbi viimast väärtpaberite avalikku pakkumist või seeriatena tehingute tegemist väärtpaberitega, sealhulgas selliste väärtpaberitega, mis on vahetatavad teisteks väärtpaberiturul kauplemiseks lubatud väärtpaberiteks, mille kaudu omandatakse valitsev mõju käesoleva seaduse § 19 tähenduses erinevatelt müüjatelt, tingimusel, et:
1) Konkurentsiametile teatatakse koondumisest vastavalt käesoleva seaduse §­le 25 viivitamata;
2) väärtpaberite omandaja ei kasuta omandatud väärtpaberitega kaasnevat hääleõigust või teeb seda üksnes eesmärgiga säilitada investeeringute väärtus.
(8) Koondumise osaliste põhjendatud taotluse alusel võib Konkurentsiamet teha erandi käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 kehtestatud nõuetest ning anda loa toimingute tegemiseks. Taotluse läbivaatamisel võtab Konkurentsiamet muu hulgas arvesse taotletud
toimingute tegemise mõju ühele või mitmele koondumise osalisele või kolmandale osapoolele ning koondumisest konkurentsile tekkivat ohtu. Loa andmisel võib Konkurentsiamet koondumise osalistele panna toimingute tegemisega seotud kohustusi.
[RT I 2007, 66, 408 ­ jõust. 01.01.2008]
(9) Käesolev paragrahv ei mõjuta väärtpaberitehingute kehtivust, kaasa arvatud selliste väärtpaberitega, mis on vahetatavad teisteks väärtpaberiturul kauplemiseks lubatud väärtpaberiteks, tehtavaid tehinguid, välja arvatud juhul, kui ostja ja müüja teadsid või oleksid pidanud teadma, et tehing tehti käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut rikkudes.
(10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja jooksul selgub, et koondumise teates on puudused, teavitab Konkurentsiamet sellest koondumise teate esitajat kirjalikult. Lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja kulgemine peatub Konkurentsiameti kirja saatmise kuupäevale järgnevast päevast kuni puuduste kõrvaldamiseni.
[RT I 2007, 66, 408 ­ jõust. 01.01.2008]
(11) Kui koondumise osalised ei esita Konkurentsiameti määratud tähtaja jooksul vajalikku või täiendavat teavet või materjale, peatub käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja kulgemine Konkurentsiameti kirja saatmise kuupäevale järgnevast päevast kuni teabe või materjalide esitamiseni.
[RT I 2007, 66, 408 ­ jõust. 01.01.2008]
(12) Koondumise teate saamise ning käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel tehtud otsuste kohta avaldab Konkurentsiamet teadaande väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldatav teadaanne sisaldab koondumise osaliste nimesid ja ärinimesid, elu­ või asukohariike ja koondumise viisi viitega käesoleva seaduse § 19 lõike 1 vastavale punktile.
(13) Asjast huvitatud isikutel on õigus seitsme kalendripäevajooksul käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud koondumise teate saamise kohta teadaande avaldamisest arvates esitada Konkurentsiametile oma arvamus ja vastuväited.
[RT I 2006, 25, 186 ­ jõust. 01.07.2006]
§ 28. Selgituskohustus ja suuline ärakuulamine
(1) Kui Konkurentsiamet leiab, et menetletava koondumise korral esinevad käesoleva seaduse
§ 22 lõigetes 3 ja 4 nimetatud asjaolud, teatatakse sellest viivitamata koondumise osalistele kirjalikult, kuid mitte hiljem kui üks kuu enne täiendava menetluse tähtaja lõppemist. Teates märgitakse tähtaeg vastuväidete esitamiseks või ettepaneku tegemiseks § 27 lõikes 3 sätestatud kohustuste võtmiseks.
(2) Koondumise osalised peavad piisava põhjalikkusega kirjeldama endale võetavaid kohustusi, et Konkurentsiametil oleks võimalik hinnata võetavate kohustuste sobivust konkurentsi kahjustamise vältimiseks kaubaturul.
(3) Kui võetavad kohustused Konkurentsiameti hinnangul ei ole sobivad konkurentsi kahjustamise vältimiseks kaubaturul ja koondumise osalised ei ole nõus võetavaid kohustusi muutma või koondumise osalised ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul teinud ettepanekut kohustuste võtmise kohta, keelab Konkurentsiamet koondumise, lähtudes käesoleva seaduse § 22 lõikest 3.
[RT I 2007, 66, 408 ­ jõust. 01.01.2008]
(4) Koondumise osalised on kohustatud teavitama Konkurentsiametit võetud kohustuste täitmisest 10 kalendripäeva jooksul pärast kohustuse täitmist või pärast koondumiseks loa andmise otsuses viidatud kohustuse täitmise tähtaja saabumist.
(5) Koondumise osaliste taotlusel või Konkurentsiameti initsiatiivil viiakse koondumise osaliste suuliseks ärakuulamiseks läbi istung. Istung toimub Konkurentsiameti poolt ettenähtud päeval ja kohas, millest teatatakse ärakuulamisele kutsutavale isikule haldusmenetluse seaduse §­s 26 sätestatud viisil vähemalt 10 kalendripäeva enne ärakuulamist. Istungile kutsutud isiku kirjaliku põhjendatud taotluse alusel võib Konkurentsiamet ettenähtud tähtaega või kohta muuta.
[RT I 2007, 66, 408 ­ jõust. 01.01.2008]
§ 29. Koondumise kehtetus
(1) Konkurentsiamet võib teha otsuse koondumiseks loa andmise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta, kui:
[RT I 2007, 66, 408 ­ jõust. 01.01.2008]
1) koondumise osalised on esitanud valeandmeid või eksitavat või mittetäielikku teavet, mis oli otsuse tegemisel määrav;
2) koondumisel on rikutud käesolevas seaduses või koondumiseks loa andmise otsuses määratud tähtaegu, muid tingimusi või kohustusi.
(2) Koondumise loa kehtetuks tunnistamine ei võta koondumise osalistelt õigust taotleda koondumiseks uut luba.
[RT I 2006, 25, 186 ­ jõust. 01.07.2006]
6. peatükk RIIGIABI
§ 30. Riigiabi
(1) Riigiabiks loetakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi ka asutamisleping)
artikli 87 lõikes 1 sätestatud abi.
(2) Riigiabi antakse turutõrke kõrvaldamiseks kindlaksmääratud perioodiks ja ulatuses, mis on vajalik asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärgi saavutamiseks. [RT I 2007, 60, 384 ­ jõust. 01.01.2008]
(3) Käesolevas peatükis sätestatut, välja arvatud § 49 lõikes 5 ja §­s 492 sätestatut, ei kohaldata:
1) transpordisektorile antava abi suhtes;
2) põllumajandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega või metsandusega seotud abi
suhtes, mille andmine on reguleeritud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse või
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusega;
3) kalandustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega seotud abi suhtes, mille andmine on reguleeritud kalandusturu korraldamise seadusega.
[RT I 2007, 60, 384 ­ jõust. 01.01.2008]
§ 301. Riigiabi andja
(1) Riigiabi andja on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muud isikud, nagu näiteks sihtasutus, mittetulundusühing, avalik­õiguslik juriidiline isik või käesoleva seaduse § 31 lõikes 31 nimetatud avalik ettevõtja, kes otseselt või kaudselt kasutavad riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid riigiabi andmiseks.
[RT I 2004, 25, 168 ­ jõust. 01.05.2004]
(11) Kui riigiabi andjat ei ole võimalik üheselt kindlaks teha või abi andvad institutsioonid ei jõua kokkuleppele riigiabi andmisega seotud kohustuste täitmises, määrab riigiabi andja Vabariigi Valitsus oma korraldusega, lähtudes abi eesmärgist, abi andmise valdkonnast või muudest asjaoludest, mis mõjutavad abi andmisega seotud kohustuste täitmist. [RT I 2007, 60, 384 ­ jõust. 01.01.2008]
(2) Riigiabi andja on riigiabi andmisel kohustatud tagama riigiabi andmise ja kasutamise läbipaistvuse ja efektiivsuse ning kontrollima riigiabi kasutamise sihipärasust. [RT I 2004, 25, 168 ­ jõust. 01.05.2004]
(21) Riigiabi andjal ei ole õigust alustada riigiabi andmist enne, kui Euroopa Komisjon on teinud või kui loetakse, et ta on teinud käesoleva seaduse §­s 341 nimetatud riigiabi teatise kohta lubava otsuse. Nimetatud keeld ei kehti, kui antakse grupierandiga hõlmatud riigiabi vastavalt §­s 342 sätestatule.
[RT I 2007, 60, 384 ­ jõust. 01.01.2008]
(3) Rahandusministeeriumil on õigus riigiabi andjalt nõuda teavet käesoleva paragrahvi lõikes
2 nimetatud kohustuse täitmise kohta. [RT I 2007, 60, 384 ­ jõust. 01.01.2008]
§ 31. Avalik ettevõtja ja üldist huvi pakkuvat teenust osutav ettevõtja
[RT I 2004, 25, 168 ­ jõust. 01.05.2004]
(1) [Kehtetu ­ RT I 2004, 25, 168 ­ jõust. 01.05.2004] (2) [Kehtetu ­ RT I 2004, 25, 168 ­ jõust. 01.05.2004] (3) [Kehtetu ­ RT I 2004, 25, 168 ­ jõust. 01.05.2004]
(31) Avalik ettevõtja on ettevõtja, kelle üle riigil, kohaliku omavalitsuse üksusel või avalik­ õiguslikul juriidilisel isikul on otseselt või kaudselt valitsev mõju omandiõiguse või finantsosaluse kaudu, isiku suhtes kehtivate õigusaktide alusel või muul viisil.
(32) Üldist huvi pakkuvat teenust osutav ettevõtja on ettevõtja, kellele riik või kohaliku omavalitsuse üksus on teinud ülesandeks üldist huvi pakkuva teenuse osutamise, mida turg ei ole võimeline pakkuma ning mille pakkumist peab riik või kohalik omavalitsus vajalikuks. Üldist huvi pakkuv teenus määratletakse ning selle osutamise kohustus kehtestatakse õigusakti või lepinguga.
(4) [Kehtetu ­ RT I 2004, 25, 168 ­ jõust. 01.05.2004] (5) [Kehtetu ­ RT I 2004, 25, 168 ­ jõust. 01.05.2004] (6) [Kehtetu ­ RT I 2004, 25, 168 ­ jõust. 01.05.2004]
§ 32. [Kehtetu ­ RT I 2004, 25, 168 ­ jõust. 01.05.2004]
§ 33. Vähese tähtsusega abi
(1) Vähese tähtsusega abiks loetakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), artiklis 2 nimetatud abi.
(2) Vähese tähtsusega abi andmiseks ei ole vaja käesoleva seaduse §­s 341 nimetatud riigiabi teatist Euroopa Komisjonile esitada.
(3) Vähese tähtsusega abi antakse komisjoni määruses (EÜ) nr 1998/2006 sätestatud korras. [Lõige 4 kehtib kuni 31.12.2011]
(4) Vähese tähtsusega abi andmise korral on abi andja enne vähese tähtsusega abi andmise otsuse tegemist kohustatud abi saajat teavitama kavandatavast vähese tähtsusega abi
andmisest ning nõudma abi saajalt talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kohta teatise esitamist. Vähese tähtsusega abi teatise esitamise korra ja vormi kehtestab rahandusminister.
(5) Abi andja on kohustatud jälgima, et uue vähese tähtsusega abi andmisel ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäära.
[RT I 2007, 60, 384 ­ jõust. 01.01.2008]
§ 34. [Kehtetu ­ RT I 2007, 60, 384 ­ jõust. 01.01.2008]
§ 341. Riigiabi teatise esitamine Euroopa Komisjonile
(1) Riigiabi andja esitab komisjoni määrusele (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134), vastava riigiabi teatise koos kogu vajaliku teabega kirjalikult ja Euroopa Komisjoni poolt ettenähtud veebirakenduse kaudu elektrooniliselt Rahandusministeeriumile läbivaatamiseks.
(2) Kui riigiabi teatis vastab nõuetele, edastab riigiabi andja selle koos kogu vajaliku teabega Euroopa Komisjoni poolt ettenähtud veebirakenduse kaudu elektrooniliselt Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile.
(3) Kui riigiabi andja jätab nõutud andmed riigiabi teatises esitamata, teatis ei vasta nõuetele või teatises või koos sellega esitatud teabes esineb puudusi, on Rahandusministeeriumil 20 tööpäeva jooksul alates teatise kättesaamisest õigus küsida riigiabi andjalt lisateavet või teha ettepanek teatist täiendada.
(4) Euroopa Komisjoni poolt riigiabi teatise menetlemise käigus nõutud lisateabe esitab riigiabi andja elektrooniliselt Rahandusministeeriumi kaudu Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile. [RT I 2007, 60, 384 ­ jõust. 01.01.2008]
§ 342. Grupierandiga hõlmatud riigiabi
(1) Grupierandiga hõlmatud riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (EÜT L 142, 14.05.1998, lk 1–4), artiklis 1 nimetatud abi, mille kohta Euroopa Komisjon on kehtestanud vastava grupierandi määruse. [RT I 2007, 60, 384 ­ jõust. 01.01.2008]
(2) Grupierandiga hõlmatud riigiabi andmiseks ei ole vaja käesoleva seaduse §­s
341 nimetatud riigiabi teatist Euroopa Komisjonile esitada. [RT I 2007, 60, 384 ­ jõust. 01.01.2008]
(3) Grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise korral esitab riigiabi andja hiljemalt 20 tööpäeva enne kavandatava individuaalse riigiabi andmist või abikava rakendamist Euroopa Komisjoni kehtestatud nõuetele vastava grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise kokkuvõtliku teabelehe (edaspidi grupierandi teatis) kirjalikult ja Euroopa Komisjoni poolt ettenähtud
veebirakenduse kaudu elektrooniliselt Rahandusministeeriumile läbivaatamiseks. Koos grupierandi teatisega esitatakse Rahandusministeeriumile individuaalse riigiabi või abikava andmise aluseks olev õigusakt või selle eelnõu ja vajaduse korral abi kirjeldus, mis tõendab kavandatava riigiabi kokkusobivust Euroopa Komisjoni kehtestatud vastavas grupierandi määruses sätestatud tingimustega.
[RT I 2007, 60, 384 ­ jõust. 01.01.2008]
(4) [Kehtetu ­ RT I 2007, 60, 384 ­ jõust. 01.01.2008] (5) [Kehtetu ­ RT I 2007, 60, 384 ­ jõust. 01.01.2008] (6) [Kehtetu ­ RT I 2007, 60, 384 ­ jõust. 01.01.2008]
(7) Kui grupierandi teatis vastab nõuetele, edastab riigiabi andja selle Euroopa Komisjoni poolt ettenähtud veebirakenduse kaudu elektrooniliselt Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab selle Euroopa Komisjonile.
[RT I 2007, 60, 384 ­ jõust. 01.01.2008]
(71) Kui riigiabi andja jätab nõutud andmed grupierandi teatises esitamata, grupierandi teatis ei vasta nõuetele või teatises või koos sellega esitatud teabes esineb puudusi, on Rahandusministeeriumil 10 tööpäeva jooksul alates grupierandi teatise kättesaamisest õigus küsida riigiabi andjalt lisateavet või teha ettepanek grupierandi teatist täiendada. [RT I 2007, 60, 384 ­ jõust. 01.01.2008]
(8) Grupierandi teatis peab olema Euroopa Komisjonile edastatud 20 tööpäeva jooksul individuaalse riigiabi andmisest või abikava rakendamisest arvates. [RT I 2007, 60, 384 ­ jõust. 01.01.2008]
§ 35. – § 41. [Kehtetud ­ RT I 2004, 25, 168 ­ jõust. 01.05.2004]
§ 42. Ebaseadusliku riigiabi ja väärkasutatud riigiabi tagastamine
(1) Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L
83, 27.03.1999, lk 1–9), artikli 1 punktis f nimetatud abi.
(2) Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punktis g sätestatut.
(3) Kui Euroopa Komisjon või Euroopa Kohus on Eesti Vabariigile esitanud otsuse, et ebaseaduslik riigiabi või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada, edastatakse nimetatud otsus vastavale ebaseadusliku riigiabi või väärkasutatud riigiabi andjale. Riigiabi andja on kohustatud riigiabi saajalt vastavalt Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsusele riigiabi tagasi nõudma koos intressidega.
[RT I 2007, 60, 384 ­ jõust. 01.01.2008]
§ 43. – § 48. [Kehtetud ­ RT I 2004, 25, 168 ­ jõust. 01.05.2004]
§ 49. Riigiabi aruandlus
(1) Rahandusministeerium edastab Euroopa Komisjoni saadetud eeltäidetud riigiabi aruandetabelid elektrooniliselt riigiabi andjatele iga aasta 31. märtsiks. Riigiabi andja on kohustatud eeltäidetud riigiabi aruannet enda antud abi osas kontrollima, vajaduse korral muutma või täiendama ning tagastama selle elektrooniliselt Rahandusministeeriumile iga aasta 30. aprilliks.
(2) Kui Euroopa Komisjon on oma otsusega kehtestanud riigiabi andjale kohustuse esitada komisjonile vastava riigiabi kohta täiendav aruanne või kui komisjon nõuab riigiabi andjalt täiendavat aruandlust antud riigiabi kohta, esitab riigiabi andja selle Rahandusministeeriumile iga aasta 30. aprilliks või hiljemalt 20 tööpäeva enne Euroopa Komisjoni otsuses nimetatud tähtpäeva.
[Lõige 3 kehtib kuni 31.12.2011]
(3) Vähese tähtsusega abi andjad on kohustatud esitama Rahandusministeeriumile iga aasta
30. aprilliks vähese tähtsusega abi aruande eelneval kalendriaastal antud vähese tähtsusega abi kohta kirjalikult ja elektrooniliselt. Vähese tähtsusega abi aruande esitamise korra ja vormi kehtestab rahandusminister.
(4) Rahandusministeerium edastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruanded elektrooniliselt Eesti Vabariigi Alalisele Esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab need Euroopa Komisjonile hiljemalt 30. juuniks või komisjoni poolt kehtestatud tähtpäevaks.
(5) Rahandusministeerium esitab Eestis antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta ülevaate
Vabariigi Valitsusele üks kord aastas. [RT I 2007, 60, 384 ­ jõust. 01.01.2008]
§ 491. Koostöö Euroopa Komisjoniga järelevalve ja kohapealse kontrolli teostamisel
(1) Rahandusministeerium osutab Euroopa Komisjonile riigiabi järelevalve ja kohapealse kontrolli teostamiseks vajaduse korral abi.
(2) Nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 22 lõikes 6 sätestatud juhul esitab rahandusminister või tema poolt volitatud isik kirjaliku taotluse Tallinna Halduskohtule anda Euroopa Komisjoni volitatud ametnikele ja ekspertidele kontrolli teostamiseks luba. Koos taotlusega esitatakse Tallinna Halduskohtule kirjalik volitus, milles on täpsustatud kontrollimise põhjus ja eesmärk.
[RT I 2007, 60, 384 ­ jõust. 01.01.2008]
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa andmine otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku 4. peatükis ettenähtud korras.
[RT I 2004, 25, 168 ­ jõust. 01.05.2004]
§ 492. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register
(1) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register (edaspidi register) on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud riiklik register, kus peetakse arvestust riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise ja kasutamise üle.
(2) Registri pidamise põhimääruse kehtestab ning vastutava ja volitatud töötleja määrab

Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul.

(3) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi andjad on kohustatud registrisse kandma andmed kogu nende poolt antava riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 30 lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud riigiabi ning vähese tähtsusega abi suhtes, mis sisaldub põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri ning põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmed on registrite vahel ristkasutatavad.
[RT I 2007, 60, 384 ­ jõust. 01.01.2009]
7. peatükk KÕLVATU KONKURENTS
§ 50. Kõlvatu konkurentsi keeld
(1) Kõlvatu konkurents on ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas:
1) eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine;
2) konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine. (2) Kõlvatu konkurents on keelatud.
(3) Reklaamina käsitatava eksitava, kõlvatu või halvustava teabe puhul rakendatakse reklaamiseaduse sätteid.
§ 51. Eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine
(1) Eksitav teave on ebatõesed andmed, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust.
(2) Keelatud on eksitava teabe avaldamine või avaldamiseks esitamine või tellimine kas enda või kaubaturul osaleva teise ettevõtja, tema kauba või töövahendi kohta, välja arvatud teabe avaldamine, kui avaldajalt on sellise teabe avaldamine tellitud või avaldaja ei vastuta teiste poolt temale esitatud teabe õigsuse eest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete all mõistetakse eelkõige teavet pakutavate kaupade päritolu, omaduste, valmistamisviisi, hankimisviisi või ­allikate, hinna, tariifi, allahindluse, auhindamise, müügi põhjuste ja varude suuruse ning ettevõtja eesõiguste, finantsseisundi ja muude omaduste kohta.
§ 52. Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, teise ettevõtja töötaja või esindaja ärakasutamine
(1) Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine on konkurendi konfidentsiaalse teabe kasutamine, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt.
(2) Konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine on tema mõjutamine tegutsema mõjutaja või kolmanda isiku huvides.
§ 53. Kõlvatu konkurentsi tuvastamine
Kõlvatu konkurents või selle puudumine tuvastatakse poolte vaidluses tsiviilkohtumenetluse korras.
8. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE
§ 54. Riikliku järelevalve korraldus
(1) Konkurentsiamet teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle, välja arvatud 6. ja 7. peatükis sätestatu täitmise üle.
(2) [Kehtetu ­ RT I 2004, 25, 168 ­ jõust. 01.05.2004]
§ 55. Konkurentsiameti pädevus
(1) Konkurentsiamet on pädev teostama kõiki käesoleva seaduse alusel temale pandud toiminguid ja võtma tarvitusele meetmeid konkurentsi kaitsmiseks.
(2) Konkurentsiamet analüüsib konkurentsiolukorda, kavandab konkurentsi soodustavaid meetmeid, annab soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks ja teeb ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks ning arendab koostööd teiste riikide ja riikide ühenduste konkurentsialase järelevalve asutustega.
§ 56. Konkurentsiameti koostöö Euroopa Liidus
(1) Konkurentsiamet on konkurentsiküsimustega tegelev organ, kes vastutab Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi asutamisleping) artiklite 81 ja 82 kohaldamise eest EL Nõukogu määruse 1/2003/EÜ asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (ELT L 1, 04.01.2003, lk 1–25) artikli 35 tähenduses ja osutab vajaduse korral Euroopa Komisjonile abi konkurentsialase järelevalve ja kohapealse kontrolli teostamisel.
(2) Konkurentsiamet teeb koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide (edaspidi liikmesriik) konkurentsiküsimustega tegelevate organitega ja Euroopa Komisjoniga Euroopa Ühenduse konkurentsieeskirjade kohaldamisel Euroopa Liidu õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras.
(3) Asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaldamisega seotud asja läbivaatamisel kaasab kohus protsessi arvamuse andmiseks Konkurentsiameti.
[RT I 2004, 56, 401 ­ jõust. 01.08.2004]
§ 57. Konkurentsiameti õigus nõuda teavet
(1) Konkurentsiametil on õigus nõuda kõigilt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt ning nende ametiisikutelt teavet:
1) konkurentsiolukorra analüüsimiseks;
2) kaubaturu piiritlemiseks;
3) kokkuleppe, tegevuse või otsuse kontrollimiseks;
4) erandi andmise otsustamiseks;
5) turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja tegevuse kontrollimiseks;
6) koondumise või koondumise loa tingimuste täitmise kontrollimiseks; [RT I 2006, 25, 186 ­ jõust. 01.07.2006]
7) [kehtetu ­ RT I 2002, 82, 480 ­ jõust. 24.10.2002]
8) [kehtetu ­ RT I 2002, 82, 480 ­ jõust. 24.10.2002]
9) käesoleva seaduse täitmise üle riikliku järelevalve teostamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavet nõutakse kirjalikus taotluses, milles tuuakse ära teabenõude eesmärk ja õiguslik alus ning viidatakse ettekirjutuse tegemise võimalusele teabe esitamata jätmise ning mittetäieliku, ebaõige ja eksitava teabe esitamise eest. Teabe esitamise tähtajaks määratakse mitte vähem kui 10 kalendripäeva.
(3) Konkurentsiametil on õigus füüsilist isikut, sealhulgas juriidilise isiku või juriidiliseks isikuks mitteoleva ühenduse esindajat või töötajat või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiisikut või nende esindajaid, kutsuda Konkurentsiametisse seletusi andma või võtta nendelt seletusi kohapeal. Seletused vormistatakse kirjalikult ning iga seletuse lehekülg allkirjastatakse seletuse võtja ja seletuse andja poolt. Kui seletuse andja keeldub seletusele alla kirjutamast, tehakse seletusse kanne seletusele allakirjutamisest keeldumise ja allakirjutamisest keeldumise motiivide kohta.
§ 58. Konkurentsiametisse kutsumine
(1) Füüsiline isik, sealhulgas juriidilise isiku või juriidiliseks isikuks mitteoleva ühenduse esindaja või töötaja või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiisik või nende esindajad, kutsutakse Konkurentsiametisse kutsega, milles märgitakse:
1) kutsutava isiku nimi või nimetus;
2) kutsumise põhjus ja õiguslik alus;
3) [kehtetu ­ RT I 2002, 82, 480 ­ jõust. 24.10.2002]
4) ilmumise aeg ja koht;
5) kutsutava isiku õigused, sealhulgas õigus esitada kirjalik seletus;
6) kohustus teatada ilmumata jäämise mõjuvatest põhjustest.
(2) Kutse antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega
(edaspidi kättetoimetamine) ning ilmumiseks antakse kutsutud isikule või tema esindajale mitte vähem kui 10 kalendripäeva. Poolte kokkuleppel võib seda tähtaega muuta, samuti edastada kutse suuliselt.
(3) [Kehtetu ­ RT I 2002, 61, 375 ­ jõust. 01.08.2002] (4) [Kehtetu ­ RT I 2002, 61, 375 ­ jõust. 01.08.2002] (5) [Kehtetu ­ RT I 2002, 61, 375 ­ jõust. 01.08.2002] (6) [Kehtetu ­ RT I 2002, 61, 375 ­ jõust. 01.08.2002]
§ 59. Konkurentsiameti õigus nõuda materjale
(1) Konkurentsiametil on õigus nõuda kõigilt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende esindajatelt, samuti riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt ning nende ametiisikutelt ja esindajatelt dokumentide, nende kavandite ja muude materjalide originaale või nende ärakirju, mille vastavust originaalile kinnitab nende esitaja oma allkirjaga. Ärakirja esitamise korral on Konkurentsiametil õigus nõuda algdokumenti ärakirja õigsuse kontrollimiseks.
(2) Materjali üle andnud isiku või tema esindaja nõudel väljastatakse talle Konkurentsiameti kinnitus vastava materjali vastuvõtmise kohta ning neil on õigus Konkurentsiametilt pärast järelevalvetoimingute lõppu nende poolt esitatud dokumentide, kavandite ja muude materjalide originaalid tagasi saada.
§ 60. Ettevõtja asukoha ja tegevuskoha kontrollimine
(1) Konkurentsiametil on õigus käesoleva seaduse rikkumise või võimaliku rikkumise tuvastamise eesmärgil kontrollida ettevõtja asukohta ja tegevuskohta, sealhulgas ettevõtet, territooriumi, hoonet, ruumi ja transpordivahendit ilma eelneva hoiatuse või eriloata nii tööajal kui ka tegevuskoha kasutamise ajal. Ettevõtja nõusolekul võib tema asukohta, tegevuskohta või ettevõtet kontrollida ka muul ajal.
[RT I 2007, 66, 408 ­ jõust. 01.01.2008]
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollimine toimub ettevõtja, tema esindaja või töötaja teadmisel ning neil on õigus viibida kontrollimise juures.
(3) Kontrollitava ettevõtja asukohas või tegevuskohas esitab kontrollimist teostav isik sellele ettevõtjale, tema esindajale või töötajale Konkurentsiameti volitusi tõendava dokumendi kontrollimist teostava isiku volitamise kohta.
[RT I 2007, 66, 408 ­ jõust. 01.01.2008]
(4) Kontrollimist teostaval isikul on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollimisel järgmised õigused:
1) õigus kontrollida viivitamata ettevõtja tegevust puudutavaid dokumente, nende kavandeid ja muid materjale ning saada neist kontrollitava ettevõtja kulul ärakirju või koopiaid, mille originaalile vastavust kinnitab nende esitaja oma allkirjaga;
2) õigus kontrollida viivitamata kontrollitava ettevõtja asukohas ja tegevuskohas elektroonilisel kujul arvutis peetavaid andmeid ja andmebaase ning elektroonilisi andmekandjaid ning teha neist kontrollitava ettevõtja kulul väljatrükke ja elektroonilisi koopiaid, mille õigsust kinnitab kontrollitav isik, tema esindaja või töötaja oma allkirjaga väljatrükil või eraldi lehel;
3) õigus võtta ettevõtjalt, tema esindajalt või töötajalt seletusi, mis vormistatakse vastavalt käesoleva seaduse § 57 lõikele 3.
(5) Kontrollimist teostaval isikul on kohustus koostada kontrollimise tulemuste kohta protokoll.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud protokolli märgitakse:
1) protokolli koostamise aeg ja koht;
2) protokolli koostaja nimi ja ametikoht;
3) kontrollitava füüsilise isiku, tema esindaja või töötaja nimi ja ametikoht või juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimetus ja juriidilise isiku esindaja või töötaja nimi ja ametikoht;
4) kontrollimise käik;
5) märge kontrollitavale ettevõtjale, tema esindajale või töötajale käesoleva paragrahvi lõikes
3 nimetatud käskkirja esitamise kohta;
6) loetelu kontrollitavalt ettevõtjalt, tema esindajalt või töötajalt võetud seletuste kohta;
7) kontrollimise käigus saadud materjalide loetelu;
8) märge tõlgi osavõtu kohta, kui tõlk osaleb;
9) kontrollitava ettevõtja või tema esindaja või töötaja märkused kontrollimise kohta;
10) märge selle kohta, et kontrollitav ettevõtja, tema esindaja või töötaja on saanud kätte protokolli ühe eksemplari.
(7) Kui ettevõtja või tema esindaja või töötaja takistab kontrollimisalast tegevust, tehakse protokolli sellekohane kanne, märkides võimaluse korral takistamise motiivid.
(8) Protokoll koostatakse kahes eksemplaris, millele kirjutavad alla koostaja ja kontrollitava ettevõtja esindaja või töötaja. Allkiri antakse igale leheküljele ning kontrollitav ettevõtja ja Konkurentsiamet saavad protokollist kumbki ühe eksemplari. Konkurentsiameti eksemplarile lisatakse kõik kontrollimise käigus saadud materjalid.
(9) Kui kontrollitav ettevõtja, tema esindaja või töötaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse protokolli vastav kanne ja märgitakse allakirjutamisest keeldumise motiivid. [RT I 2004, 56, 401 ­ jõust. 01.08.2004]
§ 61. Soovituste andmine
Konkurentsiamet võib anda riigiasutusele ja kohaliku omavalituse üksusele, füüsilisele ja juriidilisele isikule soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks.
[RT I 2007, 66, 408 ­ jõust. 01.01.2008]
§ 62. Ettekirjutus ja sunniraha määramine
(1) Konkurentsiametil on õigus teha ettekirjutus füüsilisele või juriidilisele isikule, kui nimetatud isik:
[RT I 2007, 66, 408 ­ jõust. 01.01.2008]
1) jättis Konkurentsiameti kirjalikus taotluses nõutud teabe või materjalid tähtajaks esitamata;
2) takistas ettevõtja asukoha või tegevuskoha kontrollimist;
3) jättis suulisele arutamisele või seletuse andmisele ilmumata;
4) jõustas koondumise, mis kuulub kontrollimisele ning mille kohta ei ole käesoleva seaduse
§ 27 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 punkti 1 alusel tehtud vastavat otsust või on tehtud koondumist keelav otsus § 27 lõike 2 punkti 2 alusel või milleks antud loa on Konkurentsiamet
tunnistanud kehtetuks, või rikkus koondumise loa tingimusi või ei täitnud § 28 lõikest 4 tulenevat teavitamise kohustust;
[RT I 2007, 66, 408 ­ jõust. 01.01.2008]
5) kuritarvitas turgu valitsevat seisundit;
6) rikkus konkurentsi kahjustava kokkuleppe, tegevuse või otsuse keeldu;
7) ei täitnud eri­ või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustusliku ettekirjutusega võidakse kohustada:
1) tegema ettekirjutuses nõutav tegu;
2) hoiduma keelatud teost;
3) lõpetama või peatama konkurentsi kahjustav tegevus;
4) taastama õigusrikkumise eelne olukord.
(3) Konkurentsiamet võib määrata ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras füüsilistele isikutele kuni 3200 eurot
ja juriidilistele isikutele kuni 6400 eurot. [RT I 2010, 22, 108 ­ jõust. 01.01.2011]
§ 63. Ärisaladuse hoidmise kohustus
(1) Ärisaladuseks loetakse niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja ­protsesside, tarneallikate, ostu­müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu­ ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave, Konkurentsiameti tehtud otsus ja ettekirjutus ning Konkurentsiameti peadirektori või Konkurentsiameti muu ametniku koostatud dokument, millest on ärisaladused välja jäetud.
[RT I 2007, 66, 408 ­ jõust. 01.01.2008]
(2) Konkurentsiameti ametnikul ei ole õigust avaldada teistele isikutele ega avalikustada ettevõtja nõusolekuta ärisaladusi, sealhulgas pangasaladusi, mida ta on teada saanud oma teenistuskohustuste täitmise käigus, kui käesoleva seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Ettevõtja määrab kindlaks ja märgib ära teabe, mida ta põhjendatult loeb oma ärisaladuseks.
Konkurentsiameti nõudmisel peab ettevõtja põhjendama teabe määramist ärisaladuseks. Muud teavet ei loeta ärisaladuseks, välja arvatud teave, mis õigusaktide kohaselt avaldamisele ei kuulu. Konkurentsiameti nõudel on ettevõtja kohustatud koostama dokumendist ärisaladust mittesisaldava kokkuvõtte.
(3) Konkurentsiameti ametnik võib avaldada ja kasutada ettevõtja ärisaladust, mis on vajalik konkurentsialase süüteo toimepanemise, käesoleva seaduse või asutamislepingu artiklite 81 ja
82 rikkumise tõendamiseks. Konkurentsiameti ametnik võib esitada ärisaladust sisaldavad dokumendid üksnes kohtule kriminaal­, tsiviil­ või haldusasja või väärteo arutamise ettevalmistamiseks, arutamiseks ja kohtulahendi tegemiseks.
(4) Konkurentsiametil on asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaldamisel õigus vahetada Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide konkurentsiküsimustega tegelevate organitega sisulist või õiguslikku teavet, sealhulgas ettevõtjate ärisaladusi ja muud konfidentsiaalset teavet, ning kasutada Euroopa Komisjonilt ja liikmesriikide konkurentsiküsimustega tegelevatelt
organitelt saadud teavet tõendusmaterjalina EL Nõukogu määruse 1/2003/EÜ artiklis 12 sätestatud tingimustel.
(5) Konkurentsiamet jätab avalikustamisele kuuluvate otsuste ja ettekirjutuste tekstist välja ärisaladused ja muu konfidentsiaalse teabe.
[RT I 2006, 25, 186 ­ jõust. 01.07.2006]
§ 631. Taotlus
(1) Haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus Konkurentsiametile esitatav avaldus (edaspidi taotlus) peab olema kirjalik ja selles märgitakse haldusmenetluse seaduse §
14 lõikes 3 nimetatud andmed.
(2) Taotlusele kirjutab alla selle esitaja või tema esindaja. Juriidilise isiku ja juriidiliseks isikuks mitteoleva ühenduse nimel esitatud taotlusele kirjutab alla selleks volitatud isik. Taotluse esitaja esindaja lisab taotlusele volitust tõendava dokumendi. Taotlusele lisatakse taotluse esitajale kättesaadavad tõendid.
(3) Konkurentsiamet võib taotluse esitaja nime tema põhjendatud avalduse alusel tunnistada teistele isikutele avaldamisele mittekuuluvaks.
[RT I 2007, 66, 408 ­ jõust. 01.01.2008]
§ 632. Taotluse läbi vaatamata jätmine
(1) Taotlus tagastatakse taotlejale läbi vaatamata, kui:
1) taotlus on ilmselgelt põhjendamatu;
2) sama asi on Euroopa Komisjoni menetluses või samas asjas on olemas Euroopa Komisjoni otsus.
(2) Taotluse võib taotlejale tagastada läbi vaatamata, kui sama asi on teise liikmesriigi konkurentsiküsimustega tegeleva organi menetluses või samas asjas on olemas teise liikmesriigi konkurentsiküsimustega tegeleva organi otsus.
(3) Taotlus jäetakse käiguta, kui taotlejat ei ole võimalik identifitseerida, see tähendab puuduvad taotleja nimi või olulised kontaktandmed.
[RT I 2004, 56, 401 ­ jõust. 01.08.2004]
§ 633. Menetluse peatamine
(1) Konkurentsiamet võib menetluse oma otsusega peatada, kui asja kohta seisukoha võtmisel olulist tähtsust omav ja selle asjaga seotud haldus­, halduskohtu­, tsiviil­, väärteo­ või kriminaalmenetlus on pooleli.
[RT I 2007, 66, 408 ­ jõust. 01.01.2008]
(2) Konkurentsiamet taastab menetluse oma otsusega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetluses kohtulahendi või haldusakti jõustumisel.
[RT I 2007, 66, 408 ­ jõust. 01.01.2008]
§ 634. Menetluse lõpetamine
(1) Menetluse võib lõpetada Konkurentsiamet, kui: [RT I 2007, 66, 408 ­ jõust. 01.01.2008]
1) ettevõtja tegevuses puuduvad käesoleva seaduse rikkumise tunnused;
2) konkurentsi ei ole oluliselt kahjustatud;
3) ettevõtja on oluliselt parandanud konkurentsi olukorda kaubaturul;
4) samas asjas on alustatud väärteo­ või kriminaalmenetlus;
5) taotluse esitaja on oma taotluse tagasi võtnud ning menetluse lõpetamine ei kahjusta kolmandate isikute õigusi ja vabadusi;
6) sama asi on teise liikmesriigi konkurentsiküsimustega tegeleva organi menetluses või samas asjas on olemas teise liikmesriigi konkurentsiküsimustega tegeleva organi otsus.
(2) Menetlus lõpetatakse, kui sama asi on Euroopa Komisjoni menetluses või samas asjas on olemas Euroopa Komisjoni otsus.
[RT I 2004, 56, 401 ­ jõust. 01.08.2004]
§ 635. Kohtu luba kontrolli teostamiseks
(1) Kirjaliku ja põhjendatud taotluse anda luba Euroopa Komisjonile kontrolli teostamiseks EL Nõukogu määruse 1/2003/EÜ asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 04.01.2003, lk 1–25) artiklites 20 ja 21 ning EL Nõukogu määruse 139/2004/EÜ artiklis 13 sätestatud tingimustel ja korras esitab Tallinna Halduskohtu esimehele või tema määratud sama kohtu halduskohtunikule Konkurentsiamet.
[RT I 2007, 66, 408 ­ jõust. 01.01.2008]
(2) Enne loa andmist kontrollib kohtunik Euroopa Komisjoni otsuse autentsust ning proportsionaalsust selles osas, et kavandatud sunnimeetmed ei oleks kontrolli sisu seisukohalt meelevaldsed ega liigsed, võttes eelkõige arvesse kahtlustatava rikkumise tõsidust, otsitava tõendusmaterjali tähtsust, asjaomase ettevõtja osalust ning tõenäosust, et kontrolli sisuga seotud raamatupidamis­ ja äridokumente hoitakse ruumides, millega seoses luba taotletakse. Loa andmisel ei hinda kohtunik kontrolli teostamise vajalikkust.
(3) Sunnimeetmete proportsionaalsuse kontrollimisel võib kohtunik nõuda Euroopa Komisjonilt otse või Konkurentsiameti kaudu selgitusi kavandatavate sunnimeetmete proportsionaalsuse kontrollimiseks. Kohtunikul ei ole õigust nõuda Euroopa Komisjoni toimikus sisalduva teabe esitamist.
(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud loa andmine otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi.
[RT I 2006, 25, 186 ­ jõust. 01.07.2006]
§ 64. – § 73. [Kehtetud ­ RT I 2002, 82, 480 ­ jõust. 24.10.2002]
9. peatükk VASTUTUS
§ 731. Riikliku järelevalve teostamise takistamine
Juriidilise isiku poolt Konkurentsiametile järelevalve teostamiseks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise, tähtaegselt esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest või dokumentide või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalvet teostada, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. [RT I 2010, 22, 108 ­ jõust. 01.01.2011]
§ 732. – § 734. [Kehtetud ­ RT I 2004, 25, 168 ­ jõust. 01.05.2004]
§ 735. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine
(1) Ebaõiglaste äritingimuste kehtestamise, tootmise või teenindamise või kaubaturu, tehnilise arengu või investeeringute piiramise, samuti muu tegevuse eest, millega on kaasnenud ettevõtja turgu valitseva seisundi kuritarvitamine kaubaturul, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. [RT I 2007, 13, 69 ­ jõust. 15.03.2007]
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. [RT I 2010, 22, 108 ­ jõust. 01.01.2011]
§ 736. Koondumisest teatamata jätmine, koondumise jõustamine koondumiseks loa puudumisel ja konkurentsi kahjustav koondumine
[RT I 2007, 13, 69 ­ jõust. 15.03.2007]
(1) Koondumisest teatamata jätmise eest, koondumiseks loa puudumisel koondumise jõustamise eest, samuti koondumise keelu või koondumise loa tingimuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
[RT I 2007, 13, 69 ­ jõust. 15.03.2007]
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. [RT I 2010, 22, 108 ­ jõust. 01.01.2011]
§ 737. Eri­ ja ainuõigust ning olulist vahendit omava ettevõtja kohustuste täitmata jätmine
(1) Teisele ettevõtjale mõistlikel või mittediskrimineerivatel tingimustel võrgustikule, infrastruktuurile või muule olulisele vahendile juurdepääsu mittelubamise eest, samuti muu tegevuse eest, millega on kaasnenud eri­ või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja seaduses sätestatud kohustuste rikkumine, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. [RT I 2007, 13, 69 ­ jõust. 15.03.2007]
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. [RT I 2010, 22, 108 ­ jõust. 01.01.2011]
§ 738. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §­des 731 ja 735–737 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §­des 731 ja 735–737 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on
Konkurentsiamet.
[RT I 2004, 56, 401 ­ jõust. 01.08.2004]
§ 74. – § 77. [Kehtetud ­ RT I 2002, 63, 387 ­ jõust. 01.09.2002]
§ 78. Kahjude hüvitamine
Käesoleva seadusega keelatud tegude toimepanemisega tekitatud varaline või muu kahju kuulub hüvitamisele tsiviilkorras.
§ 781. Leebuse kohaldamise taotlus
(1) Kriminaalmenetluse seadustiku § 2051 kohaldamiseks võib karistusseadustiku §­s 400 sätestatud kuriteo osaline esitada leebuse kohaldamise taotluse Konkurentsiametile viisil, mis võimaldab kirjalikku taasesitamist ning taotluse Konkurentsiametile laekumise kuupäeva ja kellaaja fikseerimist.
(2) Leebuse kohaldamise taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) taotleja nimi, isikukood, sünniaeg või registreerimisnumber, aadress ja muud kontaktandmed;
2) identifitseerimist võimaldavad andmed teiste isikute kohta, kes osalevad karistusseadustiku
§­s 400 sätestatud kuriteos;
3) karistusseadustiku §­s 400 sätestatud kuriteo põhjalik kirjeldus, sealhulgas andmed mõjutatud kaupade kohta, rikkumise geograafiline ulatus ning rikkumise aeg ja viis;
4) kõik leebusetaotlejale kättesaadavad ja teadaolevad tõendid karistusseadustiku §­s 400 sätestatud kuriteo kohta. Kui tõendite esitamine koos taotlusega ei ole tehniliselt võimalik, võib need esitada viivituseta muul viisil. Kui tõendite kohene esitamine ei ole võimalik, loetakse küllaldaseks tõendite kirjelduse esitamine koos tõendite asukoha teatamisega;
5) andmed teiste konkurentsiasutuste või muude asutuste kohta, kellele leebusetaotleja on esitanud leebuse kohaldamise taotluse või kellele ta kavatseb selle esitada.
(3) Kui leebust taotleb füüsiline isik oma nimel, loetakse leebusetaotlejaks see isik. Kui leebust taotleb juriidilise isiku esindaja juriidilise isiku nimel, loetakse leebusetaotlejaks juriidiline isik koos selle isikuga seotud füüsiliste isikutega. Juriidilise isikuga seotud füüsiline isik käesoleva paragrahvi tähenduses on juriidilise isiku esindaja, liige, osanik, aktsionär, juhtimis­ või järelevalveorgani liige ja töötaja, sealhulgas juhul, kui füüsilise isiku
suhe juriidilise isikuga on lõppenud. Leebust ei kohaldata juriidilise isikuga seotud füüsilisele isikule, kes ei täida käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 2–6 sätestatud tingimusi või kellele leebuse kohaldamise on leebusetaotlejaks olev juriidiline isik põhjendatult välistanud leebuse kohaldamise taotluses.
(4) Konkurentsiamet kinnitab leebusetaotlejale viivituseta leebuse kohaldamise taotluse kättesaamist, märkides selle Konkurentsiametile laekumise täpse aja, ning edastab taotluse koos lisadega prokuratuurile.
(5) Leebuse kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
1) leebuse kohaldamise taotlus on esitatud taotleja enda algatusel ning vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele;
2) leebusetaotleja lõpetab prokuratuuriga kooskõlastatult osalemise karistusseadustiku §­s 400 sätestatud kuriteotunnustele vastava teo toimepanemises, välja arvatud juhul, kui ta
kaasatakse jälitustoimingusse;
3) prokuratuuri antud tingimustel avaldab leebusetaotleja ja teeb võimaluse korral täielikult, avameelselt ja moonutusteta kättesaadavaks kõik talle teada olevad tõendid karistusseadustiku
§­s 400 sätestatud kuriteo kohta;
4) leebusetaotleja teeb oma kulul täielikku ja heauskset koostööd uurimisasutuste ja prokuratuuriga kuni karistusseadustiku §­s 400 sätestatud kuriteo menetluse lõpuni;
5) leebusetaotleja ei ole kallutanud teisi isikuid karistusseadustiku §­s 400 sätestatud kuritegu toime panema ega juhtinud kuriteo ettevalmistamist või toimepanemist;
6) leebusetaotleja ei ole enne ega pärast leebuse kohaldamise taotluse esitamist pahauskselt hävitanud ega kõrvale toimetanud karistusseadustiku §­s 400 sätestatud kuriteo menetluses asjakohaseid tõendeid ega avaldanud prokuratuuri loata leebuse kohaldamise taotluse või kriminaalmenetluse asjaolusid.
[RT I 2010, 8, 34 ­ jõust. 27.02.2010]
10. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 79. – § 86. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 87. Seaduse rakendamine
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse kõigi konkurentsi kahjustavate kokkulepete, kooskõlastatud tegevuste ja otsuste suhtes, mis kehtivad käesoleva seaduse jõustumise hetkel ja mis teostatakse pärast seda.
(2) Juhtumeid, mille menetlemine on alustatud enne käesoleva seaduse jõustumist, menetletakse juhtumi menetluse alustamise ajal kehtinud seaduse järgi.
(3) Eri­ ja ainuõiguseks loetakse ka enne 1998. aasta 1. oktoobrit ettevõtjale riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ükskõik millises vormis ja korras antud luba, mis võimaldab ettevõtjal olla kaubaturul teiste ettevõtjatega võrreldes eelisseisundis või ainsaks ettevõtjaks antud kaubaturul.
(4) Vabariigi Valitsus ja ministrid viivad konkurentsiseaduse alusel vastuvõetud määrused käesoleva seadusega kooskõlla kolme kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist.
(5) Käesoleva seaduse § 33 lõige 4 ja § 49 lõige 3 kehtivad 2011. aasta 31. detsembrini. [RT I 2007, 60, 384 ­ jõust. 01.01.2008]
§ 88. [Kehtetu ­ RT I 2004, 25, 168 ­ jõust. 01.05.2004]
§ 89. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 90. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. oktoobril. [RT I 2007, 60, 384 ­ jõust. 01.01.2008]
(2) Käesoleva seaduse § 492 jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril. [RT I 2007, 60, 384 ­ jõust. 01.01.2008]